Alice Imedemaal - Projekt

Alice Imedemaal charid

2006-07-11T03:51:00.000-07:00

Lugupeetavad jaburad!

On Aeg Tõde Imedemaa kohta päevavalgele tuua ehk siit leiate kõik charid ning teie silme ees rullub lahti tõeline intriigide ja draamade sasipundar, mille te oma imearmsas jaburuses veel jaburamaks ajasite ; )
Respect!

Oleme eriti tänulikud, kui võtate vaevaks chare ka kommenteerida, kui selleks isu peaks tekkima.

Enne aga varuge endale piisavas koguses Teed ; )

Head lugemist!

PS! Postitamise käigus läks asi väga jaburaks ja rollide järjekord keeras ennast täiesti süüdimatult peegelpilti ; )

Kui soovite rolle enam-vähem loogilises (oih, mis jabur sõna!) järjekorras lugeda, siis parim viis on vasakult menüüst võtta Archive July ning alustada lõpust. Või siis algusest...
Ooot, mis pidi see nüüd oligi?
Oi, kui hea, et tekstid ka ennast peegelpilti ei keeranud...
Veel...

Kaardiväelane # 2 - Gregik

2006-07-11T03:49:00.000-07:00

Õnn naeratab talle?
Aga võib olla näitab hoopis hambaid...

Oh, seekord läks vist tiba nihu! Kuidas sa küll sellesse kehasse sattusid!
Silmitsed oma uut keha, katsud kätega siit-sealt, kuni keha ebamugavamusest nihelema hakkab – hm, Kaardiväelane Kaks! Mnjaaa, nii madala staatusega kehas pole sa varem küll olnud...Aga mis seal ikka, hetkel oli see ainuke keha Imedemaal, mille omanik oli selle üle kontrolli kaotanud. Mis on ka suhteliselt loogiline – kõrgema eneseteadvusega olendid suhtuvad endasse suurema hoole ja tähelepanuga. See siin aga tundub enda käekäiku üsna ükskõikselt suhtuvat, mis teeb sinu missiooni samas tunduvalt lihtsamaks – sa ei pea liiga palju auru selle keha ning selles asetseva teadvuse kontrollimiseks kulutama ning saad seda üsna vähese vaevaga manipuleerida. Näe, ongi teine täitsa vagaseks jäänud, ei julge piiksugi teha, et uurida, kes ta teadvuses sorgib.

Ja õieti teeb, sest vastupanu sulle – Väikeste Juhuste Jumalale - on mõttetu!
Tegelikult ei tunne sa ennast füüsilises kehas kuigi hästi – oled seda trikki vaid paar korda äärmise vajaduse puhul kasutanud, kuid paraku üks selline äärmuslik vajadus just saabunud.
Nii öelda rahu ajal elutsed Imedemaal mittematerjaalses vormis, mille plussiks on muidugi see, et sina näed ja kuuled kõike, sinu kohalolu ei taju otseselt aga keegi. Jah, mõnikord võetakse küll sinu nimi suhu ja öeldakse, et oh, kui õnnelik Juhus! Või siis vastupidi – seekord ei olnud Jumal Juhus minu poolt, kuid pigem on see Imedemaa elanikel alateadlik ütlemine. Ainuke, kes sinu olemasolust tõesti midagi teab, on Hertsoginna, kes on Imedemaa kaitseingel, kes kogu sellel lambakarjal silma peal üritab hoida, et need suures mänguhoos üksteist maha ei tapaks ja linna ehk lossi maha ei põletaks.

Praegu on viimased trumbid valitseva monarhia – Ärtu masti käes, kuid oled juba ammu tähele pannud, et nad ei oska oma eeliseid ära kasutada ning lasevad järjest sinu poolt ette söödetud head juhused käest. Seetõttu lokkab Imedemaal täielik dekadents ning kaos – Bridge’i Kaartide ja Loomade vahel ei mäleta enam keegi ning kunagisest koosmeelest on saanud umbusk ning ükskõiksus.
Kuningapaar elab tühist, pillavat elu ning riigivalitsemise asemel korraldab Kuningaemand lõputuid kroketimänge ja aiapidusid. Kuningas on edev nagu paabulind ning naudib peamiselt iseennast, muutes ennast sellega kergeks saagiks meelitajatele.

Hertsoginna ongi ta viimasel ajal suurema vaevata ümber sõrme keeranud ja hoiab Kuningat väga lühikese lõa otsas. Huvitav, mida see kaval naine plaanib? Sa ei usu hetkekski, et Kuningas Hertsoginnale huvi pakuks – selleks on viimane liiga intelligentne ning arvestades tema staatust, ei laskuks ta iialgi sellisesse afääri. Sa ei ole siiani veel aru saanud, mis eesmärgid Hertsoginnal on, aga poleks paha teada saada, mis mängu ta mängib. Loodad sisimas, et Hertsoginna plaanid ei satu vastuollu sinu missiooniga, sest tegelikult austad sa Hertsoginnat ja pealegi oleks ta väga ebamugav vastane. Isegi sulle.

Kogu sellest kuninglikust kambast paistab kõige rohkem oidu olevat Ärtu Soldatil, kes ametlikult ja üldsuse jaoks on Kuninga ja Kuningaemanda järeltulija. Sellele mõeldes ei ole sa päris kindel, kas nutta või naerda, sest selles loos on sinu Väike Valge Käeke mängus.
Nimelt oli selline lugu, et ükskord, kui sul igav oli, otsustasid proovida, mis Juhtub siis, kui Imedemaale satub mõni võõras Kaart. Nagu Juhustega ikka, ei saa kunagi tulemuses 100% kindel olla ja nii sattus sinu manipulatsioonide tagajärjel siia üks tegelane, kes oli küll Kaart, aga natuke teistsugune Kaart – ta ei kandnud mastimärki, küll aga ohtralt mitmekohalisi numbreid, uhket pitsatit ja nime Bill. Mõtlesid just, et mis selle värgiga nüüd edasi saab, kui olukord väljus sinu kontrolli alt ning Bill sattus kokku Kuningaemandaga, kes oli pärast mõttetut tüli Kuningaga jalutuskäigule läinud.

Bill oli väga viisakas ja korrektne noorhärra, kes kasutas alati ainult väga valitud väljendeid ning oskas kõike väga kõrgelt hinnata. Tema hoiak ning ülim viisakus avaldasid Kuningaemandale sügavat muljet ning Juhtus see, mida sa kõige vähem karta oskasid – Kuningaemand armus silmapilkselt Billi kõrvuni ära! No muidugi – edeva ja enesekeskse Kuninga kõrval oli galantne ja tähelepanelik Bill ju lausa taevakingitus!
Bill, kes oli äärmiselt ratsionaalne Kaart, oli õppinud talle sülle kukkuvaid olukordi ära kasutama ning kasseeris vähimagi pingutuseta oma boonuse – meeldejääva tunnikese Kuningaemandaga roosipõõsas, mis pani aluse Ärtu masti teisele sambale – Ärtu Soldatile.
Sellel hetkel Kuningaemand ise seda veel muidugi ei teadnud, küll aga oli selle akti tagajärgedest teadlik Bill, kes ei kulutanud oma aega mitte kunagi asjatult, sest kalkuleeris iga eksisteeritud hetke tuludeks ja kuludeks ning muidugi olid selle teo tulevastest tagajärgedest teadlik sina ise.

Panid oma võimed maksma ning Juhuse tahtel esitati Bill ühes teises dimensioonis ühele rikkale ärimehele tutvumiseks, kellele Bill meeldima hakkas ning kadund ta Imedemaalt oligi. Uuuh, vähemalt said tast lahti! Enne seda õnnestus küll Kuningaemandal ja Billil veeta üks erutav öine pooltund Kuningaemanda akna all...
Siiski jäi sul hing kripeldama – midagi oli väga valesti läinud...
Mõne aja pärast said Juhuse tahtel teada, kes oli sinu ilusa väikse eksperimendi ära vussinud – see oli Irvikkass, kes oli Kuningaemandale talle omapärases mõistukõnes mõista andnud, et kaugeltki mitte kõik ei vääri oma kaasasid. Kuningaemand tõlgendas seda muidugi talle iseloomulikult vägagi äärmuslikult, korraldas Kuningale skandaali ja armukadedusstseeni ning nii roosiaias auru välja lastes ta oma unelmate mehega kokku saigi.
Oh, see Irvikkass oma krüptliliste väljaütlemistega!

Jah, aga tulemuseks oli see, et Kuningaemand tõi ilmale sohipoja – Ärtu Soldati. Loomulikult sai Kuningaemand ühel hetkel aru, kuidas asjalood on ning elab sellest ajast peale pidevas hirmus, et keegi tema saladusele jälile saab. Ja sinu Väike Valge Käeke oli sellele kaasa aidanud. No tõesti ei tea – kas nutta või naerda?
Kuid professionaalselt võttes oled siiani Irvikkassi peale siiani väga vihane.

Hakkasid tema tegemisi jälgima ning juba mõne aja pärast hakkas sulle silma midagi väga veidrat. Muidugi on Irvikkass alati väga veidralt käitunud, kuid nüüd äratasid Irvikkassi tegemised sinus ülimat kahtlust.

Irvikkass on Imedemaal paljudele peavalu objektiks. Imedemaa erinevad võimumehed on üritanud teda maha lüüa, aga tema võime muutuda osaliselt või täielikult nähtamatuks on teinud need katsed täiesti tulututeks. Nähtamatuna on tema asukohta võimatu kindlaks teha, kui ta just ise rääkima ei hakka.

Kass on trikitaja. Huligaan. Talle meeldib vaadelda. Talle meeldib situatsioone torkida, emotsioone kuumaks kütta ja segadust tekitada. Tema käest on äärmiselt keeruline selget vastust saada, sest olendite hämmeldus ja nõutus näib teda lõbustavat. Ta ei jäta kunagi võimalust kasutamata situatsioonile vürsti lisada.

Kui sinul on võime Imedemaa olenditele erinevaid Juhuseid ette lükata ning Imedemaa elanikud peavad ise otsustama, kas ja kuidas nad neid Juhuseid ära kasutavad, siis Irvikkass tundub olevat totaalne manipulaator, kes naudib oma võimet teiste tegevust omatahtsi suunata.
See on ju kõige ehtsam sulle kaigaste kodaratesse loopimine!
Sest kuigi sa oled Jumal, oled siiski vaid Väikeste Juhuste Jumal ning sul ei ole õigust ega võimet Imedemaa elanikke otseselt mõjutada. Sa saad neile vaid oma kõige parema äranägemise järgi Juhuseid luua ja ette sööta. Sest sinu loomulikus olekus ehk siis mittefüüsilises olekus ei ole sa võimeline teistega suhtlema. Paraku oled hakanud aru saama, et suhtlusel ja sõnadel on mõõtmatu maagiline jõud. Ning Irvikkassi käes on see võim eriti suur.

Niisiis luurasid Irvikkassi öösel ja päeval ning lõpuks paljastus sinu ees kild-killu haaval mingi vägagi veider skeem, mida Irvikkass punumas oli.
Nimelt on Irvikkassil väike hobi - õnnelike lõppude genereerimine: lugudele, suhetele, armastusele ja paljule muule. Peab ütlema, et mõned nendest lõppudest olid ka sinu normide kohaselt tõesti õnnelikud ning geniaalselt teostatud. Paraku on geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel väga õhuke piir, mida tõestab Irvikkassil praegu käsil olev projekt. Nimelt on teda õnnestunud lõppude tagajärjel tabanud suurushullustus ning ta on oma plaanidesse on ta mingil määral pühendanud jabura teelaudkonna liikmed – Märtsijänese, Kübarsepa ja Unihiire. Sulle tundub, et just nimelt mingil määral ja sellisel viisil, nagu Irvikkassile kasulik on. Oled täiesti kindel, et neil pole tegelikult õrna aimugi, mida viimane plaanib, aga vaevalt, et nad sellest üldse arugi saaksid, sest juba pikemat aega kaanivad nad endale sisse Tee-nimelist joovastava toimega ollust, mis on neilt viimsegi mõistuseraasu viinud ning nad ei suuda enam ammu reaalsust adekvaatselt tajuda.

Hm, milline suurepärane võimalus Irvikkassile tagasi teha! Jabur teelaudkond on küll totaalselt jabur ja mõtlemisvõimega ei hiilga, seda enam on sul aga võimalus kasutada neid Irvikkassi plaani nurjamiseks. Nad ei saa isegi aru, mis toimub!
Tegelikult ei saa sa ise ka praegu veel aru, mis toimub, sest Irvikkass oma konspireerimisandega hoiab oma tegelikku eesmärki teiste eest kiivalt saladuses. Selles oled täiesti veendunud.

Paraku ei ole sa võimeline oma loomulikul kujul kasutama Irvikkassi relva – sõnaosavust ja nii siis olidki sunnitud üle võtma mõne Imedemaa asuka materjaalse keha, kelleks Juhuse tahtel osutus Kaardiväelane Kaks, kelle kehas praegu asud.
Keha omamisel on omad boonused – nagu öeldud, saad kasutada Irvikkassi salarelva tema enda vastu – suhtlemist, kuid on ka miinused – nimelt ei suuda sa oma võimet Juhuseid luua täiel määral rakendada. Võõras kehas ei taha see eriti õnnestuda. (Saad GMiga kokkuleppel teatud arv kordi mõjutada juhtuma asju, mille juhtumine tunduks muidu ka üsna tõenäoline, aga võib kalduda nii ühele kui teisele poole. Briifis lepime selle täpsemalt kokku, kuidas see käima hakkab.)
Miinuseks on ka see, et oled just Kaardiväelane. See tähendab, et allud Ärtu Soldatile, kes on tehniliselt sinu ristipoeg. Ja nagu sellest veel vähe oleks, oled Kaardiväelaste hierarhias kõige madalama auastmega, mis tähendab seda, et kõik teised saavad sind kamandada. Lisaks veel kohustuslikud valvekorrad – Kaardiväelased on jagatud kahte vahetusse – üks on nö „tööl” ja teine samal ajal puhkab. Aga kõige sellega loodad Väikeste Juhuste abil hakkama saada.

Oma „peremehe” teadvust sondeerides saad teada, et Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.

Kaardiväelaste endi seas käib aga halastamatu võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Praegu on kõige kõrgema numbriga Kümme, kes sinu korraldatud Juhuste ahela tahtel on naissoost! Heheee, omal ajal muhelesid mõnusalt selle vembu pärast, mille sa teistele Kaardiväelastele organiseerisid. Nüüd pead aga ise Kümne käske aktsepteerima!
Kaardiväelased otsivad pidevalt võimalust kõrgema auastmega kaaslase peale Ärtu Soldatile kaevata, et kõrgendust saada. Ärtu Soldat ratsionaalse Billi pojana aga kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on üldse alust. Kui jah, siis ootab pealekaebajat numbriülendus ning ta saab süüdlase auastme endale. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus.
Hea selle asja juures on see, et sinu peale ei vaevu ilmselt keegi kaebama ; )

Niisiis pead nüüd Kaardiväelase kehas olles ning sõjaväelase kohustusi täites mängima oma rolli, et kaaslastes mitte kahtlust äratada ning samal ajal kuidagi Irvikkassi takistama. Nii keerulises olukorras pole sa varem kunagi olnud.
Õnnetuseks ei saa sa vajadusel oma loomulikku olekusse naasta, sest siis ei oleks sul võimalik järgmise ööpäeva jooksul endale uut keha muretseda – see käib üle sinu võimete.
Oh, kuidas nüüd oleks vaja, et keegi sulle õnnelikke Juhuseid ette lükkaks! Paraku ei saa seda teha keegi peale sinu.
Noh, mis seal ikka...Saad kah tavakaardi kibedat leiba maitsta...

Aga enne pead oma uue keha vana identiteeti tundma õppima, et teistes mitte kahtlust äratada.
Nagu juba alguses aru said, on Kaks suhteliselt vaikne vennike. Erilisi ambitsioone ei tundu tal olevat. Mõninga üllatusega avastad ka selle põhjuse – oma sisimas Kaks lihtsalt naerab oma kaaskaardiväelaste ambitisoonika rabelemise üle – las lollid tõmblevad, punuvad intriige ja kaebavad üksteise peale! Las rividrillitavad ennast tagurpidi ja poevad Ärtu Soldati ja ka Kümne ees kasvõi nahast välja! Õnnelikuks see neid ei tee, sest alati leidub keegi, kes värskelt edutatud kaaslasele vee peale tõmbab. Naljatilgad! Kuidas nad aru ei saa, et see on surnud ring, mis kunagi ei lõpe! Täielik Aja surnuks löömine!
Seetõttu hoiab Kaks madalat profiili ja üritab mitte silma paista ega jalgu ka jääda.

Hm, see Kaks on hakkab sulle täitsa meeldima ja sobib sinu plaanidega suurepäraselt!
Ja kui need õnnestuma peaksid...Heheee! Irvikkass ei saa isegi aru, kes või mis talle kaela sadas...
Halb Juhus, mõtleb ta kindlasti.
Ja ei panegi ju tegelikult mööda..

Kaardiväelane # 3 - Attila

2006-07-11T03:48:00.000-07:00

"Kuule, ma kuulsin, et Kuningaemand tahtis sult pea maha võtta!"
"Kuule mine Jaburasse Teelaudkonda! Mina kuulsin just, kuidas Kuningaemand ütles timukale, et nad hoopis sinult pea maha võtaksid"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja Valekilpkonna tiigi juures käisid!"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja teed jõid!"
"Aga mina see-eest nägin, kuidas te mõlemad eile salaja aia tagant Hertsoginna Köögitüdrukut piilusite ja lähen kitun kohe Ärtu Soldatile kõik ära!"
"Mine kitu jah, saad äkki number suuremad pagunid peale, kuid ma kahtlen, sest ma ise nägin, kuidas sa aednike roosipõõsa alla ühe lõunasöögist üle jäänud koogi peitsid!"

Oled Kaardiväelane # 3 ja selline näeb välja sinu argipäev – pidevate kaebamiste tähe all, sest mida rohkem Ärtu Soldatile teiste kaardiväelaste peale kaebad, seda suurem võimalus on, et sinu auaste ei ole üks hetk 3, vaid on mõni kõrgem number. Loomulikult uurib Ärtu Soldat igat kaebust personaalselt ja kui kaebus ei ole tõene, siis alandab ta valekaebaja sootuks # 2-ks, kuid pole hullu, siiani on kõik sinu kaebused väga osavalt kombineeritud olnud, ega sa muidu poleks saanud lahti #2 staatusest ja saanud #3-ks.
Enamik kaardiväelasid on normaalsed sellid, kuid igaüks on natuke imelik. Kõige nõmedam on muidugi kõige kõrgem nr 10. Sest tema ei ole mitte meeskaardiväelane, vaid on naine ja naisboss.. no hallooo.. see on sama, mis kilpkonn lendaks. Seetõttu ei armastagi te poistega oma käskijat eriti, vaid pilkate teda ja teete nalja ning teinekord saate pahasekski.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuningaemand kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Tegelikult allub Ärtu Kuninglik Kaardivägi Ärtu Kuningale ja Ärtu Kuningaemandale ning teie otseseks ülemuseks on nende poeg Ärtu Soldat. Soldat on äga viimasel ajal kogu aeg oma alamast soost pruudi Hertsoginna Köögitüdruku juures “töölähetustel” ja seetõttu käsutab teid nr 10. Mis on jõle nõme, sest 10 on naine.

Üks asi, mis on teil kaardiväelastel ühine hobi, on see, et kogu teie kaardivägi on väikest viisi ühe mõnusa aine nautlejad. Nimelt käite kahes vahetuses (kui üks vahetus töötab, siis teine puhkab) Imedemaa sahkerdaja Valge Küüliku juures teed joomas. Tee aga on üks suisa kole hea mõnuaine.. või noh, mis kole.. päris mõnus teine.. ja tekitab eksootilisi elamusi ning meeliülendavat meeleolu. Aga kuningriigis miskipärast täitsa põlu all ja sellest tuleb päris vait olla kohe, et teil säärane hobi on. Vastu viite Valgele Küülikule Kuningaemanda tagant varastatud tordikesi. Nimelt on Kuningaemand suur kokk (erinevalt õukonna Kokast, kes vaid vingub ja üldse süüa ei tee) ning tundub, et Küülikule on maiusroog mokkamööda.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järgmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)

Sinul aga on selle värgiga seoses üks väga suur mure. Nimelt tunnetad, et tahaksid aina rohkem ja rohkem teed saada. Raskeks teeb asja see, et niikuinii on tee joomine põlu all ja seda peab varjama, kuid oma suurt tee armastust pead varjama ka teiste kaardiväelaste eest. Sul on idee minna rääkima Valge Küülikuga, et saaksid osta endale teepuru ja teha sellest salaja ka oma valvekorra ajal teed. Veel parem oleks kui saaksid selle suure poti juurde, kust Küülik ise teed hangib, siis varastaksid Kuningaemandalt kohe mitusada tordikest ja vahetaksid need kõik mitme kilo tee vastu, et elu aeg oleks muretu. Aga kust küülik saab teed?
Üks mõte on veel sulle pähe tulnud – nimelt on Kuningaemanda aeda istutanud end üks jabur teelaudkond – Kübarsepp, Märtsijänes ja Unihiir. Nagu juba nimigi ütleb, siis aimata on, et neil seal on teed nagu muda.
Siin on jällegi mitu häirivat asjaolu – nimelt pannakse sind kui üht madalaimat numbrikaarti alati teiste töid tegema, saapaid puhastama, relvi läikima lööma, kätekõverdusi tegema, Kuningapaari valvama, Dumptyt valvama või mida iganes. Kogu aeg pead tegema midagi ja ei saa üldse uurida, kust saaks teed hankida. Pealegi kestavad küüliku teetunnid ka nõnda vähe, et.. oeh.. aga sina ju muud ei teekski kui jooksid tasside kaupa päevade läbi teed.

Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.

Kaardiväelane # 4 - DeathClaw

2006-07-11T03:46:00.000-07:00

Tsitaat kaardiväelase suust: See peenike ärtu sõdur jalutab täna hommikul siit läbi. Ja ilmselt on tal plaan väga kenakene välja näha. Tal on seljas tema pimestavalt läikiv turvis ja käes tema pimestavalt läikiv mõõk ja tema pimestavalt läikiv kilp ja ta arvab, et miski selles maailmas ei suuda teda mõjutada. Ja teate mis, ma topin kõik selle läikiva kola tema kurgust alla üksinda selle pörast, et tõestada, et ta eksib.

Alati on laste hulgas olnud üks selline nagu olid sina, kui sa olid noor. Alati on selline, kes rikub teiste mängud ära, ajab liivalossid ümber või teeb mänguasjad katki. Loomulikult olid sul omad põhjused miks sa selline tüütus olid, aga teised lapsed ei hoolinud nendest põhjustest. Nad katsusid sinust ühiselt mitte välja teha, mis tähendas, et Sa pidid olema palju agressiivsem, et endale tähelepanu tõmmata. Liivalosside purustamine muutus varsti teiste kallal norimiseks ja teistele kolki andmiseks.

Kui Sa kasvasid suuremaks tekkisid sul konfliktid ka kodus. Asi lõppes sellega, et peksid oma isa sandiks ja Sind visati kodunt välja. Sihitult mööda rändamine muutus pikapeale äärmiselt tüütuks ja siis tegidki otsuse vahetada kasteet kaardiväelase mõõga vastu. Sa astusid kaardiväkke. Lapsena ei peetud Sind eriti targaks aga siis selgus ootamatult, et sul on omad anded -- planeerimine ja valmistumine, eriti mis puudutab kallaletunge.

Sa elad selleks, et võidelda räpaste vahenditega ja võita. Näha, kuidas vastase silmadesse tekkib hirm, kui ta saab aru, et tema elu on ohus.

Sulle meeldib kelkida oma väikeste sadismikalduvustega. Seda sorti jutul on komme levida, ja Sinu tulevased vastased kardavad Sind rohkem. Ja kui nad kardavad on nad kergem saak. Sinu ambitsioonid on suuremad ja ihad intensiivsemad kui teistel kaardiväelastel ning sa ei vali nende rahuldamiseks vahendeid. Ja kui Sinust selle tõttu jutud levima hakkavad, siis ongi hea. Mida rohkem kuulsust seda parem.

Sa oled rahu ajal mõttetult ohtlik ja tüütu, kuid sõja ajal omas elemendis. Sinu kireks on lõhkuda ja rikkuda, kui Sul selleks vähegi võimalus avaneb. Oma ülemuste jaoks oled Sa arulage sõjamasin, nagu kahur, mida võib vastase poole suunata. Aga Sul pole midagi selle vastu, et see nii on. Selline situatsioon sobib sulle, see võimalda Sul teha seda mis Sulle meeldib, mida Sa ihaldad.

Sinu enda arvates Sul ülemusi pole, need on vaid vahendid, et Sinu vägivallakirgi rahuldada. Sa ei vihka ülemusi või ülikuid ega üldse kedagi konkreetset. Sa vihkad kõiki enam-vähem võrdselt.

Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.

Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.

Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.

Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.

Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.

Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.

Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)

Kaardiväelane # 5 - String

2006-07-11T03:45:00.000-07:00

Oled kaardiväelane number viis. Ehkki parema meelega oleks midagi muud, midagi ilusamat, kõrgemat, suuremat… Nagu näiteks 6 või 7 või veel edasi… Sest olgem ausad, viis on võrdlemisi niru olla. Kaks või kolm või neli on muidugi veel halvem olla. Võeh, vastikud alamad kaardid. Sa vihkad kõiki nii madala seisuse esindajaid… Vastik kõnts. Kui sa ise kunagi kahekuube kandsid, tundsid nagu sa oleksid pidevalt määrdunud. Sa olid iseendale ebameeldiv. Kiirelt kõrgemale pürgimiseks kaebasid tollase viie peale, et see kirjutas endale pärast väikest uinakut selja peale “Soldat on loll” Kuna tekst oli tõesti olemas ning unesegane viis ennast ka adekvaatselt tol hetkel kaitsta ei suutnud, tuligi oodatud kõrgendus.

Sa ei kõhkle kunagi ühelegi saastkaardile halvasti ütlemast, peaasi et neil sellest hiljem kitudes mingeid tõendeid ei ole. Ülemuste ees lipitsemine on ka alati hea taktika.

Sa imetled suuri ja tugevaid kaarte. Ärtu soldat on näiteks nii ülev ja võimukas, vat see on mees. Mitte nagu need madala klassi värdjad, kellega sa iga päev koos pead olema. Rivis nihkud sa ikka alamast kaugemale ja kõrgemale lähemale. Eks tee se ju sindki pisut kõrgemaks, sest tegelikult oled sa enda arust juba küll rohkemat kui viis.

Kümme on ka lausa jumalik juht… ja mitte ainult hea juht, vaid ka ilus ja tark ja… õh… iilus… ja heaa…. Oi kui graatsiline ning samas jõuline. Sulle meeldivad jõulised naised, ning üle kõige meeldib sulle kümme. Avalikult seda loomulikult välja näidata ei saa, isegi kõik saastkaardid naeraksid sellise idée üle, et viis ja kümme… Privaatsuses oled juba korduvalt kümnele vihjanud oma tunnetest tema vastu, kuid iga kord tõmbub ta tagasi… Nojah, kui sa oleksid kümme, siis sa ka viit ei puutuks.

On vaid üks väljapääs - peab kuidagi ennast kõrgemale positsioonile saama. Hõivama ärtu soldati koha või krabama kaheksa koha… Jah, kaheksa võiks küll kuidagi oma soojalt kohalt lahti kangutada. See värdjas hakkas juba end seal liigagi soojalt tundma. Või oli see SINU kallima soojus, mida ta tundis? Ega sa loll ei ole, sa nägid küll, mis pilguga kaheksa kümet vaatab. Oi värdjas, vale mehe naise valisid enda huviobjektiks… Oma vastumeelsust kaheksa suhtes pole sa välja näidanud.

Kaardivägi on viimastel nädalatel (Või oli see kuudel, teps mitte ei mäleta enam...) saanud endale ka uue grupiviisile harrastuse. Teejoomise nimelt. Ehkki ükski kaardiväelane ei tohike sellise pahega tegeleda, teevad seda salaja kõik kaardväelased. Teed saadakse valge küüliku käest. Tema vahetab neid väikeste maitsvate tordikeste vastu. Torte omastate te aga salamisi kuningaemanda köögist. Kui emand teie tegudest teada saaks, siis... Valge Küüliku maja on teie teejoomismeka. Oikuihea on seal istuda ja rüübata. Aeg paistab aeglustuvat ning päike veelgi ilusamalt paistvat. Ehkki valge küüliku abiliste, kala- ja konnteenri selskond ei ole kõige nauditavam, (need kehkenpüksid ei oska millestki muust peale enda rääkida) ei häiri ka see head teetrippimist... Ehkki vahetuse lõppemise tõttu ei saa seal kunagi kuigi pikalt tiksuda, ei taha kunagi kaardiväelased sealt lahkuda...

Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Kaardivägi allub kuningale, tema aga paraku eelkõige kuningaemandale. Seega enamus käsklusi kaardiväele tuleb kuningaemanda suust. Ning kui käsku ei täida... kuningapaari käsutuses on ka väga teravate kääridega timukas.

Kaardiväelaste koodeks:
1. Kõrgemad numbrid saavad väiksemaid kamandada ja allumatus ja vastuvaidlemine on keelatud (kuigi viimast juhtub pidevalt).
2. Kui alam number kõrgemale ei allu, siis võib kõrgem allumatuse omakorda endast kõrgemale auastmele edasi kaevata.
3. K-väelastel on 2 vahetust - 1 teeb tööd, teine puhkab (4 ja 4)
4. Kui madalama auastmega sõduril on esitada kaebus kõrgema auastme kandja suhtes, siis selle rahuldamisel vahetatakse auastmed.

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.

Kaardiväelane # 6 - Rene

2006-07-11T03:43:00.000-07:00

Tsitaat Kuue suust: Ma ei tea kas see on tegelikult õige või mitte, selle pärast ei küsi ma selle eest täit hinda. Kuid kolm erinevat allikat (kõik äärmiselt usaldusväärsed) rääkisid mulle, et Tema Kõrgeausus ei ööbi täna kodus. Lööme käed ja ma muretsen Kõrgeaususe ööbimisplaanid tunni jooksul.

Sa olid koolis kõige pisem laps ja mis veel hullem, kõige taibukam. Nende kahe omaduse äärmiselt õnnetu kokkusattumise tulemusel said sa kõikjal peksa. Nii koolitoas (kui õpetaja ei vaadanud), õues, liivakastis või mänguplatsidel. Iga päev läksid sa koolist koju uute vermete ja marraskil põlvedega ja iga päev vangutas su ema pead ning ei öelnud midagi. Isa käskis sul seista enda eest ja olla "mees", kuid sa teadsid, et sellest pole abi kui on viis ühe vastu. Ainult julguse ja tahtejõuga rusikate, kingade ning küünte vastu ei saa.

Kui sa vanemaks said, siis jäi kaklusi vähemaks, kuid üleelatud alandused olid sügavalt hinge põhja sööbinud. Mängukaaslased olid valulikud ja piinavad liivakastihäbid ammu unustanud, kuid sinu mõtteis hõõgus mälestus nendest narrimistest ja peksmistest samamoodi edasi ning sa teadsid, et kunagi tuleb leida mingi vahend kuidas see kõik täies ulatuses kätte tasuda. Ühtäkki said sa aru kuidas seda saavutada. Informatsioon on võim. Sa ei julgenud veel teistele lastele peksa anda, aga sa suutsid nende väikesi räpaseid saladusi tundma õppida ning selle kaudu saavutada ihaldatud rahulduse.

Nii sai sinust pealekaebaja. Kaebupunn. Sa uurisid välja kes oma isa keldrist mõdu kaanib, ning leidsid meetodi, kuidas too isa just "valel" hetkel keldrit uurima saata. Sa teadsid neid, kes isa tagant pätsatud relvadega uhkeldamas käisid, ning hoolitsesid selle eest, et isa kaardiväest andestamatu hooletuse pärast vallandatud saaks. Vot see oli tõeline võim mida sa siiralt nautisid. Ning mis kõige parem asja juures, keegi ei saanud teada, et see olid olnud sina.

Hiljem, täiskasvanuna, leidsid sa oma värskelt avaldatud kirele uue ning kohasema väljundi. Sa astusid kaardiväkke, mis pakub ulatuslikke võimalusi pealekaebamise praktiseerimisel.

Sinu ussiks kutsumine on karjuv roomajate solvamine. Sinu hingematvaim ekstaatilisim nauding on saladuste avastamine, mida keegi nahast välja pugedes varjata on proovinud. Igasugune saladus on piisavalt huvitav, et sinu sõrmeotsi võbelema panna, aga ülimat erutus tekkib siis, kui pihk juhtub peale millelegi, mis roojab, laimab või hukutab sinu kamraade, kaardiväelasi.

Sa tajud varjatud saladusi kilomeetri kauguselt kuid räpaste peale on sul eriliselt tundlik nina. Väga hästi on toiminud võte, et kui sa kellelegi kaebama lähed, siis on kasulik omada ka tema kohta mustavaid andmeid, ettevaatus selles küsimuses garanteerib, et oma sõnu ootamatult sööma ei hakata. Sa mängid heam meelega mistahes rolli, et oma eesmärki saavutada, see kõik teenib mingit kõrbemat eesmärki. Luiskamine, petmine, varastamine on kõik lubatud vahendid ihaldatud eesmärgi saavutamisel.

(Sul on tekkinud eriline oskus saladuste tabamisel. Supernaturaalne oskus. Kaks korda mängu jooksul võid küsida kaasmängija käest, kas tema poolt hiljuti ja Sinu kuuldes öeldud väide vastab tõele või mitte.)

Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.

Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.

Kuninga ja kuningannaga on midagi veidrat lahti. Igal juhul on nende armusuhted mõnevõrra vussis. Kuningas tundub tähelepanu pööravat hoopis Hertsoginnale samal ajal kui Kuningaemand närviliselt köögis mässab.

Ärtu Soldatil on samamoodi kahtlustäratav huvi Hertsoginna maja vastu, aga mitte Hertsoginna pole see, kes talle huvi pakub, vaid hoopis hertsoginna köögitüdruk. Asju ajab ta salaja ja selle tõttu on ilmne, et asjas sisaldub midagi keelatut.

Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada. Selle hoolitsuse taga paistab olevat teatud ports hirmu.

Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.

Kaardiväelaste hulgas käib sulle eriliselt närvidele sinu vend, kaardiväelane #7. Juba lapsepõlves oli ta ema eriline lemmik ja siis kui teised sind kolkisid nautis tema suurt populaarsust. Sinu vend on kogu aeg olnud (ja on ka praegu) esmaklassiline huligaan, kellel on imetabane anne keerulistest olukordadest puhtalt välja tulla. Hiljuti sai ta kõrgendust Sinu peale kaebamise läbi ja ilmselt jätkab samas vaimus.

Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.

Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.

Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)

Kaardiväelane # 7 - Demon

2006-07-11T03:42:00.000-07:00

Tsitaat Seitsme suust: No kuule! See on nii lõbus! Kuningaemand ei saa sellest iial teada - me oleme ammu läinud enne kui ta üldse aru saab milline aken katki. Sa ei julge või? Nohik!

Jumala eest, Sinuga kohtumine ei tähenda head. Sa oled tõeline saatan kaardi nahas. Lapsena teatsid kõik sinu naabrid millisteks jubedusteks Sa võimeline oled. Kõik peale Sinu Emme. Sa olid tema "väike inglike", tema noorim laps. Ta mitte ainult ei keeldunud uskumast naabrite lugusid Sinu vägitegudest, ta isegi ei kuulnud neid. Selektiivne mälu. Sa olid ümbruskonna laste seas valitseja, kellega kõik tahtsid hästi läbi saada aga samal ajal kartsid ka natuke.

Sa oled ülemuste jaoks äärmiselt tore, armas ja viisakas, lihtsalt kullatükk. Seda ka kõikide teiste jaoks kuni Sa ära jagad millised ahvatlused või narrimised kellegi peal mõjuvad. Siis muutud Sa deemonlikuks.

Enne kui keegi aru saadagi jõuab on nad Sinu ahvatlusel kõige riskantsemaid üritusi ette võtnud ja tõenäoliselt ka vahele jäänud. Aga Sa hoolitsed alati selle eest, et süü Sinu peale ei jääks. Sa pole tegelikult oma südames kuri, Sul lihtsalt puudub võime mõista millised valusad tagajärjed Sinu tegudel olla võivad.

Sulle meeldib ahvatleda teisi tegema asju mida nad muidu iial ei teeks. Harilikult on need asjad ohtlikud, tihti ka valgustkartvad või kriminaalsed. Sa sõbruned kõikidega kiiresti. Sinu harilik taktika on kõigepealt hakata kellegi parimaks sõbraks ja siis aegamisi proovida kui kaugele on sõber võimeline oma riskeerimistega minema.

Sind erutab vaadata, kuidas teised aegamisi Sinu tahtele järgi annavad ja vastu tahtmist pugeldes nurjatuid, siivutuid ja räpaseid tükke korda saadavad. Kiiret pole, Sa oled äärmiselt kannatlik. Lõpuks jääb Sinu tahe peale.

Sul on hämmastav anne panna lihtsalt teistega rääkides neid tegema seda mida sa soovid. Jah, loomulikult on Sul julgust ka Sulle esitatud ohtlikke kihlvedusid vastu võtta, aga milleks sellega vaeva näha? Palju lõbusam on teised lihtsalt ära rääkida, ja kui midagi valesti läheb siis jäävad nemad süüdi.

Ükskord ühel kargel hommikul eelmisel kevadel leidsid sa tolmuselt teepervelt väikese kinnikorgitud pudeli, millel oli peenikeste hoolikalt maalitud tähtedega kirjutatud "Ravim südametunnistuse piinade vastu. Kuna pudelil omanikku ei tundunud olevat, siis sa võtsid selle kaasa. Pudeli katsetamisel on ilmnenud, et üks lonks ravimit kõrvaldab kümneks minutiks igasugused südametunnistuse vaevused. (See, kuidas mängija selle mõju etendab jäetakse tema enda otsustada).

Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.

Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.

Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.

Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.

Kaardiväelaste hulgas käib Sulle eriliselt närvidele Sinu vend, kaardiväelane #6, kes oli lapsena tõeline nohik, kes igal pool peksa sai, kuid nüüd vanemana on märkimisväärselt targemaks muutunud ja tegeleb saladuste kogumisega. Tundub olevat selline hobi. Igal juhul ta teab palju ning on ohtlik. Eriti loomulikult selle tõttu, et oma viimase ülenduse said Sa tema peale kaebamise kaudu. Kindlasti peab ta salaviha ja tema suhtes tuleb iseäranis ettevaatlik olla.

Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.

Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.

Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)

Kaardiväelane # 8 - Sorontur

2006-07-11T03:40:00.000-07:00

“Tegelikult olen ma kõigist kõrgeim kaart. Nad on asjast valesti aru saanud. Ma ei ole kaheksa. Mina olen kaart lõputu. Number, mida ma kannan, on tegelikult lõpmatuse märk, tuleb vaid külili heita. Aga minu autoriteeti ei tunnistata?! See on teotus! See oleks sama mis trumpässa mittetunnistamine madalamate kaartide suhtes! Õiglus saab jalule seatud! Lõpmatuse kaart saab endale kuuluva võimu! Oi… oioi… nii, jälle need veidrad mõtted… ma pean rahunema, ma pean mõtlema millelegi ilusale… nii… OI, aga nad ON mu kättemaksu ära teeninud! Nad peavad kahetsema minu petmist… Ei… rahuneme nüüd… kuhu ma jäingi… midagi ilusat.. jah, õigus, ee… roheline aas… seal tantsivad kaunid tütarlapsed… nagu kümme…. AAH, KÜMME! Väike vastik plikatirts, kes mind niimoodi alandas! Tema on neist kõigist kõige hullem! Aga ei ole ju. Ma pean rahunema. Mul on midagi rahunemiseks tarvis… Mul on teed tarvis…”
Oled kaheksa, mees, kes oma papist põues peidab tohutut hingevalu. Nagu enamus häid lugusid, algas seegi tüdrukust…
See algas siis, kui olid kunagise suure ja vapra juht number kümne parim käsi ja kompanjon… jaa, olid ajad… Ta oli sinu iidol ja õpetaja. Küll tema vuntsid lehvisid uhkelt tuules, kui ta kolonni eesotsas marssis ja oma marssalikepikest vibutas… Ning sina olid tema paremal käel, rind uhkelt kummis, selg sirgu ja naeratus näol. Ta hindas sind piisavalt, et ühel päeval teha täiesti ootamatu ettepanek – ta kutsus sind enda juurde ja ütles, et sinust väärilisemat meest oma tütrele ei leiaks ta iial, või noh vähemalt imedemaal mitte, ning mis oleks kui tema imekaunis tütar ja sina leivad ühte kappi paneksite… Ehkki teade tuli ootamatult ja sa ei olnud vanamehe tütart iial näinud (vana oli alati olnud seda meelt, et sõdurite läheduses ei ole naiste koht), ei kõlanud see sugugi halvasti. Healmeelel nõustusid ning jäid õhinaga ootama teie esimest kohtumist. Aednikelt omandasid imekauni lillekimbu, mille oma mõrsjale üle anda… Õhtul ei suutnud sa uinuda, vaid kujutlesid, milline see kaunis piiga välja näeb… oh, kui õnnis saab olema teie kohtumise hetk… ning kuidas number kümnest saab sinu sugulane… Auväärsemat asja ei saa olla.
Järgmisel päeval viiski number kümme sind oma tütrega kohtuma. Jättes sind ukse taha ootama, sisenes ta oma majja, et sinu tulevasele oma printsi saabumisest teatada. Lilli selja taha peites ning kõigi kaheksa südame põksudes piilusid sa uksest sisse...
See kõik juhtus väga kiiresti. Sa mäletad häguselt ühte kaarditütarlast uksele lähenemas. Sa mäletad seda, kuidas ta tõstis oma käe, et sa saaksid seda suudelda. Sa mäletad seda, kuidas see imekaunis käsi liikus sinu näo suunas… Rusikassepigistatult ning liigagi kiiresti. Sa mäletad valu. Mitte seda valu, mille põhjustas üks vägagi asjatundlik paremsirge, vaid seda valu, mida tegid samal hetkel kõik sinu kaheksa südant. Ähmaselt mäletad sa veel, kuidas raevu trotsides ning pisaraid alla surudes jooksid metsa, kus kukkusid kõhuli samblavaibale ning andsid pisaratele ning häälekale nutujorule vaba voli.
Järgmisel päeval läks asi veelgi hullemaks. Tõenäoliselt just sinu murtud südametes torkimiseks astus seesama kaardineiu järgmisel päeval kaardiväkke. Päevast-päeva pidid sa nägema naist, kellest oleks pidanud sama sinu kaasa. Päevast-päeva pidid sa tundma südametes tuttavaid torkeid, iga kord kui su pilk juhtus tema peale sattuma. Ta ei teinud sust väljagi, ning kui olite sunnitud suhtlema, siis jäi see alati väga ametlikuks ning napisõnaliseks. Ta käitus, nagu ei oleks ta sind varem kohanudki… Vahetevahel hiilisid metsa, et oma kaotatud armastuse pärast nutta ning sellest kombest ei ole sa siiani üle saanud.
Nagu ei oleks saatusel sinu kiusamisest küllalt saanud, haigestus neiu isa, number kümme ning mõne nädala pärast kadus teie ridadest jäädavalt. Mälestamaks suurmeest, kasvatasid endalegi leina märgiks samasugused uhked vuntsid nagu olid temal. Heameelega hangiksid endale ka sarnase marssalikepikese, nagu oli Temal, kuid siiani pole sobivat leidnud. Lein kiskus sind tarvitama asju, mille tarbimine iial varem poleks pähe tulnud. Nii tutvusid sa TEEGA, veidra toimega joogiga, mis sind rahustab ning teistmoodi mõtlema paneb. Nüüd tarbid sa TEED peaaegu iga päev valge küüliku juures. Ning ega sa ainus pole… Tegelikult harrastab seda pahet terve kaardivägi. Teed saadakse valge küüliku käest. Tema vahetab neid väikeste maitsvate tordikeste vastu. Torte omastate te aga salamisi kuningaemanda köögist. Kui emand teie tegudest teada saaks, siis... Valge Küüliku maja on teie teejoomismeka. Oikuihea on seal istuda ja rüübata. Aeg paistab aeglustuvat ning päike veelgi ilusamalt paistvat. Ehkki valge küüliku abiliste, kala- ja konnteenri selskond ei ole kõige nauditavam, (need kehkenpüksid ei oska millestki muust peale enda rääkida) ei häiri ka see head teetrippimist... Ehkki vahetuse lõppemise tõttu ei saa seal kunagi kuigi pikalt tiksuda, ei taha kunagi kaardiväelased sealt lahkuda...
Oma esimese teetripi ajal said aru, et saatus mängib sinuga. Ta kiusab sind nagu oma katsejänest, vaatamaks kui palju suudad sa kannatada. Seda teooriat tõestas ka asjaolu, et sinu murtud-südame-daam suutis väga kiirelt sõjaväelist karjääri teha ning peagi kandis ise number kümne vormi teie ridade eesotsas. NII SEE EI LÄHE! Saatus ei pääse selliste seatempudega nii lihtsalt! Sa saad oma kättemaksu! Sa saad oma õiglase positsiooni kaardiväe eesotsas! Vana number kümme oleks seda tahtnud! “KEEGI PEAB MAKSMA! TULE VÄLJA SAATUS; JA MA VÕITLEN SINUGA! Ei, tegelikult pead sa rahunema. Pead teed jooma et rahuneda. Keegi ei lähe kellelegi kallale. Keegi ei tee mingit riigipööret. See kõik toimub sinu peas. Ürita asja kontrolli all hoida…”
Oma mõttekäike pole sa teistele välja näidanud. Nagunii kasutavad nad seda selleks, et sinu peale keelt kanda. Siin tegelevad sellega kõik. Nimelt saab keelekandja tõese süüdistuse korral süüdistatava auastme endale. Mida kõrgem auaste, seda rohkem sinu taga luuratakse. Seda ei tohi kindlasti lubada juhtuda. Tõenäoliselt on nii ebasõdurlikud tegevused nagu metsas nutmine ja hullumeelsushood piisav põhjus, et sind kuhugi paki põhja tagandada. Teised ei tea juhtunust midagi, ning parem ongi.

Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Kaardivägi allub kuningale, tema aga paraku eelkõige kuningaemandale. Seega enamus käsklusi kaardiväele tuleb kuningaemanda suust. Ning kui käsku ei täida... kuningapaari käsutuses on ka väga teravate kääridega timukas.

Kaardiväelaste koodeks:
1. Kõrgemad numbrid saavad väiksemaid kamandada ja allumatus ja vastuvaidlemine on keelatud (kuigi viimast juhtub pidevalt).
2. Kui alam number kõrgemale ei allu, siis võib kõrgem allumatuse omakorda endast kõrgemale auastmele edasi kaevata.
3. K-väelastel on 2 vahetust - 1 teeb tööd, teine puhkab (4 ja 4)
4. Kui madalama auastmega sõduril on esitada kaebus kõrgema auastme kandja suhtes, siis selle rahuldamisel vahetatakse auastmed.

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.

Kaardiväelane # 10 - Liisi

2006-07-11T03:38:00.000-07:00

"Kuule, ma kuulsin, et Kuningaemand tahtis sult pea maha võtta!"
"Kuule mine Jaburasse Teelaudkonda! Mina kuulsin just, kuidas Kuningaemand ütles timukale, et nad hoopis sinult pea maha võtaksid"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja Valekilpkonna tiigi juures käisid!"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja teed jõid!"
"Aga mina see-eest nägin, kuidas te mõlemad eile salaja aia tagant Hertsoginna Köögitüdrukut piilusite ja lähen kitun kohe Ärtu Soldatile kõik ära!"
"Mine kitu jah, saad äkki number suuremad pagunid peale, kuid ma kahtlen, sest ma ise nägin, kuidas sa aednike roosipõõsa alla ühe lõunasöögist üle jäänud koogi peitsid!"

Oled Kaardiväelane # 10 ja selline näeb välja sinu argipäev – pidevate kaebamiste tähe all, eriti valusalt lasub see kaebamise värk just sinu õlgadele, sest oled kaardiväelastest kõige kõrgemal auastmel, oled nr 10. Oled Ärtu Soldati (kuningaperekonna poeg), teie bossi, enda parem käsi. Seetõttu üritavad kõik kaardiväelased just sinu peale alusetuid kaebusi esitada, et saaks auastet endale. Nimelt, kui kaebus osutub tõeseks, siis ülendab Ärtu Soldat alama kaebaja ülemaks numbriks ja see kõrgem number, kelle kohta kaebus esitati langeb jällegi alamaks.
Seetõttu üritad ise võimalikult hästi käituda ja leida võimalikult palju tõeseid kaebusi alamate kaartide kohta.
Sinu suurim probleem kaardiväes on see, et sa ei ole mitte meessoost vaid naissoost. Tundub, et see niivõrd sinu probleem ei olegi, kuivõrd alamate kaardiväelaste mure, sest neile ei paista pähe mahtuvat, kuidas saab üks naine sõjaväeliselt nõnda kõrget karjääri teha, et suisa ülemaks sai. Seetõttu on õhkkond kaardiväes suht-koht pingeline.
Aga kuidas sinust üldse sai kaardiväelane. Kõik algas sellest, et nukud pole sind kunagi köitnud, poiste mänguasjad nagu kada ja mõõk on ikka erutavamad olnud. Kesse neid pissilappe ikka määrida viitsib. Ronisid poiste seltskonnas mööda puid ja ehitasid konstruktsioone ning eelistasid, et sulle ei öeldud “väike tüdruk”. Pigem kõlas see fraas solvavana.

Võimalik, et oma osa oli ka selles, et sinu isa oli suur väejuht, kes kandis Ärtu Kuninglikus Kaardiväes - justnagu sina praegu – numbrit 10.
Sinu lugu teel Ärtu Kuninglikku Kaardiväkke algas ajast, mil sinu kuulus isa sama ametit pidas. Isa kasvatas sind õrna tütarlapse vaimus, mis sulle sugugi mokkamööda polnud ning sootuks vastupidi, suurt protesti tekitas.
Niipea kui said täisealiseks, hakkas range isa sind kohe abiellutama, kuid see ei sobinud kohe mitte sinu plaadiga. Ilmselt just trotsliku meele tõttu mõtleski isa välja kavala plaani sind peiuga kokku viia otse su enda kodus. Olid just söögilauast tõusmas kui isa tegi majaukse lahti ja hüüdis sangarlikul häälel - siin on sinu tulevane peig. Tundsid, kuidas sinus formuleerus viha isa vastu kui ka alandus oma „tulevase“ ees ning must jutt käis sinu silmadest läbi. Vaatamatagi, kellega oli tegu, andsid peiule paremsirge vastu vahtimist ja jooksid toast välja. Mõtlesid omaette, mis saaks olla veel suurem alandus kui abiellumine ning otsustasid sellest allaheitlikkusest kindlalt pääseda. Juba järgmisel päeval teatasidki isale, et kavatsed astuda kaardiväkke.
Tundus, et plaan töötas, sest isa ei olnud selle uudise üle mitte õnnelik. Ometi ei näinud sa ette asjaolu, et isa selle teo tagajärge niivõrd üle elab, et vaid mõni päev hiljem hinge heitis.
Selleks ajaks oli Ärtu Soldat sind juba kaardiväkke võtnud ja parasjagu oligi number viie koht vaba. Kuid miski ei rõõmustanud sind enam, sest olid ju otseselt oma isa mõrvanud. See ongi sinu suur saladus, ainus, mis võiks sind 10 koha pealt lahti kangutada kui keegi seda teada saaks.
Oma isa nimel oled alati olnud tubli kaardiväelane – teed kõige rohkem kätekõverdusi, kõige rohkem rividrilli ja sul on parim oskus kõikidele ülesandeid jagada nii, et sind kuulatakse ja muidugi - suur oskus oma kaasväelaste nõrku kohti leida ning nende kohta soldatile kaevata, jäämata kunagi ise millegi halvaga vahele.

Viimasel ajal on Ärtu Soldat aga kogu aeg oma pruudi (Hertsoginna Köögitüdruku) juures "lähetustel" ja delegeerib kõik oma ülesanded sulle, kes sa siis kamandad seda meestekarja. Kadalipp, alandus, degradeerimine ja kuningaemandale ette kandmine - kõik on sinu pädevuses.
Lisaks sellele, et ükski poistest ei paista sind tolereerivat, lööb üks siiski sulle külge - kaardiväelane number 5, üks nirumatest sõjarditest, selline nõrk ja nigel noormees, väga tüütu lugu, nagu sul oleks mingi huvi meessoo vastu üldse selles plaanis.

Kuid ometi jätkad kõigest hoolimata oma unistuse poole rühkimist - saada poisiks ja teenida ära teiste kaardiväelaste austus, kuigi see ülesanne on paras pähkel. Sest näha on, et suhtumine on šovinistlik ainult seetõttu, et oled naine.

Üks asi, mis on sul siiski teistega vägagi ühine hobi, on see, et kogu teie kaardivägi on väikest viisi nautlejad. Nimelt käite kahes vahetuses (kui üks vahetus töötab, siis teine puhkab) Imedemaa sahkerdaja Valge Küüliku juures teed joomas. Tee aga on üks suisa kole hea mõnuaine.. või noh, mis kole.. päris mõnus teine.. aga kuningriigis miskipärast täitsa põlu all ja sellest tuleb päris vait olla kohe, et teil säärane hobi on.

Vastu viite Valgele Küülikule Kuningaemanda tagant varastatud tordikesi. Nimelt on Kuningaemand suur kokk (erinevalt õukonna Kokast, kes vaid vingub ja üldse süüa ei tee) ning tundub, et Küülikule on maiusroog mokkamööda.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)

Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuningaemand kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.

Aednikud Kaks ja Viis olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.

Aednik # 5 - Necro

2006-07-11T03:37:00.000-07:00

Oled Ärtu Kuningriigi kuningliku õukonna aednik.

Sul on parim sõber ja truu kompanjon Aednik Kaks, kellega olete täiesti lahutamatud! Kunagi teenisite aega kuninglikus kaardiväes, ning kandsite uhkeid numbreid viis ja kaks nagu ka kõik teised kaardiväelased, kes kandsid erinevaid numbreid ja kannavad siiani. Hähää.. paras, teie neid enam kandma ei pea!
Kuigi numbrid on siiani alles teie POTI masti tähistava kuue peal, sest nii on lahe näidata nendele kaardiväelastele-jobudele, et te olete nende seast välja kasvanud ja n-ö “kõrgemal auastmel”.
Sõjaväelisest karjäärist ei tulnud teil igatahes midagi välja. Teilt nõuti kogu aeg maru palju. Kogu aeg pidi kusagil käima ja mingeid asju tegema, ette kandma ja luurama. No pagan, kas nad ei võiks natuke rahulikumalt asja võtta. Teile meeldis hoopis taevas pilvekujundeid jälgida või TEED juua. TEE on äärmiselt salajane narkootiline aine Imedemaal, mille joomine on totaalselt taunitud, kuid ometigi joovad seda enamik ja mitet just väga salaja. Näiteks Jabura Teelaudkonna tüübid joovad seda ikka päris avalikult, kuigi kõik teevad näo, et põlgavad neid seepärast, k.a. teie. TEEga tutvusite Kuninglikus kaardiväes, sest mis on äärmiselt salajane ja mida teavad ainult kaardiväelased (Ärtu Soldat ei tea!) ja Valge Küülik, on see, et kaardiväelased käivad salaja Valge Küüliku juures TEEtunde pidamas. Teie väga ei käi, kunagi näppasite Küüliku tagant suurema teevaru, ilma et ta ise seda oleks tähele pannud ja nüüd mekite seda salamisi (TEEd küsige mängu alguses GM-i käest). Suur probleem on praegu sellega, et Valge Küülik avalikult TEE diilimisega ei taha tegeleda ja müüb seda vist ainult väga valitud tüüpidele, kuid teie teevarud on otsakorral!!! Jube! Te ei kujuta ette, mis siis saaks kui TEE otsa lõppeks, see oleks katastroof! Ühtki aseainet pole te ka suutnud teele oma aias kasvatada. On küll erineivaid maarohtusid, mis tekitavad TEEga analoogse mõnutunde (koerapöörirohi, ussikikas, vanavarese jalajälg ja unihiire vanaema, viimane on eriti laheda mõjuga ja tekitab mõnusa armumise tunde kui see ära keeta ja siis sisse juua, ainult et selle tõelise mõju välja toomiseks on vaja leemele lisada unihiire karvu, aga õnneks ta peamiselt magab Teelaudkonna taga ja karvu näpata pole väga raske). Ühesõnaga, eelnimetatud ained on TEEga võrreldes ikkagi sama, mis anda lapsele kommi asemel hapuoblikat ja öelda, et see on ju ka lahe nosimine. Ei-ei... TEE on parim!

Aga õukonnast.. Käskude mitte-just-kõige-kiiremini-täitmise pärast kuulsite tihti Kuningaemanda suust hirmutavat lauset “pead maha neil kahel!”, veelgi tihemini aga lauset “pea maha neil kõigil!” Seetõttu viskas Ärtu Soldat teid kaardiväest välja ning pani kuninglikeks aednikeks. Aga ega soldat ise seda vist mäleta, sest tal on pea nii sassis sellest unihiire vanaemast, mis armumist tekitab, et too on sootumaks Hertsoginna Köögitüdrukusse ära armunud. Kuigi jah, see läks tegelt natuke nadisti, et ta just temasse ära armus, eesmärk oli ikka ta panna vanasse ja koledasse Hertsoginnasse endasse armuma. Aga noh, mis seal ikka.. lihtsalt köögitüdruk on selline kenake, et võtaksite ta meeleldi omale. Tema siis laulaks laulu, teeks süüa ja rohiks peenraid. Kas keegi üldse teab kui raske on peenraid rohida! Võibolla tuleks Köögitüdruk endale armurohu abil näpata.. hm, see on idee. Peab aednik Kahega seda arutama kui päikesepaistel vedelemisest aega üle jääb.

Ega te iseenesest ei kurda. Taimed kasvavad suuresti ise, teil jääb rohkem aega TEED juua ja päikesepaistet nautida. Vahel meeldib teile ka Seene peal elavat Suurt Sinist Tõuku külastada ning arutleda maailma asjade üle, kuigi vanamees on jõle tõredaks muutunud. Ei paista enam kedagi ära tundvat ja ajab mingit segast suust välja. Tegelikult aitaks selle vastu üks korralik kogus ussikikast! See teeks tal meele muhedamaks ja miskine probleem näiks tal kah olema. Võib ju pakkuda probleemile lahendust – kasvatada mõni uus ja hea taim. Võibolla hakkab ta seen vanaks jääma. Suure seene kasvatamine ei tohiks küll raske olla. Ühtlasi on ussikikkal mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu. Hea mitmekülge rohi ikka!

Peast ilmajäämise hirm on muidugi endiselt olemas. Näiteks mõni aeg tagasi istutasite Kuningaemanda soovil punase roosipõõsa. Kui need aga õitsema hakkasid, avastasite, et eksikombel oli tegemist valgete roosidega. Joo veel enne istutamist TEEd. Kui Kuningaemand seda nägi, oli tema raev tohutu, oma peade säästmiseks pidite kiirelt asuma roose punaseks võõpama. Välja tulid aga roosad. Roosade peale vihastas emand veelgi rohkem, niisiis pidite tänaseks need veel korra üle värvima. Emand lubas hommikul vaatama tulla. Juhtus aga nii, et õhtul sai hoopis TEED jooma asutud ning värvimiseni te ei jõudnudki. Nüüd tuleb küll kiiresti tegutseda. Vastasel korral… teadagi mis.

Teie tegutsemispaigaks on õukonnaaed, kuid hoolitsete tegelikult kogu Imedemaa taimestiku eest. Ega nad siin väga hoolitsust vajagi, kasvavad ise ilusti. Rohkem hoolitsust vajavad salajased maitsetaimed, mida silma alt ära kasvatate. Nendega varustate Tõuku ja Kuningaemanda kokka. Silma alt ära peavad nad seepärast olema, et kui end superkokaks pidav kuningaemand avastaks, et te konkurenti varustate… Noh, teadagi mida ta siis teiega teha käsiks.

Tõugule olete jaganud mõnusate TEEtundide eest maitsetaimi. Ja jah, tal on ka teed, peaks uurima, äkki müüb kah. Ja seeneeoseid peaks talt kah küsima. Maitsetaimede tarbeks oleks head väetist tarvis, tuvisitt oleks täiuslik. See Tuvi, kes loomade saarel elab, on küll imelik, aga äkki saaks kuidagi jutule… Jabural Teelaudkonnalt vist ei maksa küsida, need on ikka LIIGA jaburad tüübid.. ajavad juhtme kiirelt kokku, seega te seal kuigi tihti ei käi. Äkki annaks kusagilt hoopis TEE seemneid saada? Imedemaal teda taimena ei tunta.

Aednikena teate, et mida külvad, seda lõikad. Sellest, millised asjad kasvama lähevad ja millised mitte, te veel päris hästi aru pole saanud. Kui Kuningaemanda köögist sissevehitud pipratoosi maa sisse kaevasite, siis seal kasvasid peagi ilusad maitsetaimed. Kuningaemanda koogid aga ei kippunud üldse pärast maa sisse kaevamist idanema. Koogipuu oleks muidu päris lahe olnud. Huvitav, kas tõugu seent annaks kuidagi hoopis paljundada? Peaks talt tüki küsima… Võib-olla ei lähe asjad aga kasvama nigela pinnase tõttu, äkki annaks tuvilt natuke khmm… tuviväljutisi väetamiseks küsida..

Ühest Kuningaemanda köögist näpatud maiusest tuli aga sootuks naljakas puu välja – kommipuu! Oi see on üks igavesti vahva asi, otsustasite kohe, et sellest enne kellelegi ei räägigi kui alles Kuningaemanda aiapeol palute endale natuke lavapinda, et kõikidele oma uut produkti presenteerida. Oi, see saab alles vahva olema ja äkki siis ei taha Kuningaemand teil enam pead ka maha võtta, sest ta on selline suur magusalemb!

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.

Maarohud, mille mõju on kindel ja mida ka Tõugule diilite.

Värske niidukimuru (dooside arv 4) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.

Pruun tõeleht (dooside arv 3) (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.

Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv 2) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.

Unihiire vanaema (dooside arv 5), (emuleeritakse magusate mahladega) Tekitab manustanul armumise tunde esimese objekti vastu, keda ta 5 minutit pärast joomist näeb, olenemata soost.

Ussikikas (dooside arv 10), (emuleeritakse saialille salvi või piimaga). Välispidiseks määrimiseks, mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu.

Aednik # 2 - Oliver

2006-07-11T03:34:00.000-07:00

Oled Ärtu Kuningriigi kuningliku õukonna aednik.

Sul on parim sõber ja truu kompanjon Aednik Viis, kellega olete täiesti lahutamatud! Kunagi teenisite aega kuninglikus kaardiväes, ning kandsite uhkeid numbreid viis ja kaks nagu ka kõik teised kaardiväelased, kes kandsid erinevaid numbreid ja kannavad siiani. Hähää.. paras, teie neid enam kandma ei pea!
Kuigi numbrid on siiani alles teie POTI masti tähistava kuue peal, sest nii on lahe näidata nendele kaardiväelastele-jobudele, et te olete nende seast välja kasvanud ja n-ö “kõrgemal auastmel”.
Sõjaväelisest karjäärist ei tulnud teil igatahes midagi välja. Teilt nõuti kogu aeg maru palju. Kogu aeg pidi kusagil käima ja mingeid asju tegema, ette kandma ja luurama. No pagan, kas nad ei võiks natuke rahulikumalt asja võtta. Teile meeldis hoopis taevas pilvekujundeid jälgida või TEED juua. TEE on äärmiselt salajane narkootiline aine Imedemaal, mille joomine on totaalselt taunitud, kuid ometigi joovad seda enamik ja mitet just väga salaja. Näiteks Jabura Teelaudkonna tüübid joovad seda ikka päris avalikult, kuigi kõik teevad näo, et põlgavad neid seepärast, k.a. teie. TEEga tutvusite Kuninglikus kaardiväes, sest mis on äärmiselt salajane ja mida teavad ainult kaardiväelased (Ärtu Soldat ei tea!) ja Valge Küülik, on see, et kaardiväelased käivad salaja Valge Küüliku juures TEEtunde pidamas. Teie väga ei käi, kunagi näppasite Küüliku tagant suurema teevaru, ilma et ta ise seda oleks tähele pannud ja nüüd mekite seda salamisi (TEEd küsige mängu alguses GM-i käest). Suur probleem on praegu sellega, et Valge Küülik avalikult TEE diilimisega ei taha tegeleda ja müüb seda vist ainult väga valitud tüüpidele, kuid teie teevarud on otsakorral!!! Jube! Te ei kujuta ette, mis siis saaks kui TEE otsa lõppeks, see oleks katastroof! Ühtki aseainet pole te ka suutnud teele oma aias kasvatada. On küll erinevaid maarohtusid, mis tekitavad TEEga analoogse mõnutunde (koerapöörirohi, ussikikas, vanavarese jalajälg ja unihiire vanaema, viimane on eriti laheda mõjuga ja tekitab mõnusa armumise tunde kui see ära keeta ja siis sisse juua, ainult et selle tõelise mõju välja toomiseks on vaja leemele lisada unihiire karvu, aga õnneks ta peamiselt magab Teelaudkonna taga ja karvu näpata pole väga raske). Ühesõnaga, eelnimetatud ained on TEEga võrreldes ikkagi sama, mis anda lapsele kommi asemel hapuoblikat ja öelda, et see on ju ka lahe nosimine. Ei-ei... TEE on parim!

Aga õukonnast.. Käskude mitte-just-kõige-kiiremini-täitmise pärast kuulsite tihti Kuningaemanda suust hirmutavat lauset “pead maha neil kahel!”, veelgi tihemini aga lauset “pea maha neil kõigil!” Seetõttu viskas Ärtu Soldat teid kaardiväest välja ning pani kuninglikeks aednikeks. Aga ega soldat ise seda vist mäleta, sest tal on pea nii sassis sellest unihiire vanaemast, mis armumist tekitab, et too on sootumaks Hertsoginna Köögitüdrukusse ära armunud. Kuigi jah, see läks tegelt ikka VÄGA nadisti, et ta just temasse ära armus, eesmärk oli ikka ta panna vanasse ja koledasse Hertsoginnasse endasse armuma. Köögitüdruk on selline kenake ja nii nunnu, et võtaksid ta meeleldi omale. Tema siis laulaks laulu, teeks süüa ja rohiks peenraid ning hellitaks sind kõrrekesega ninaotsa sügades. Võibolla tuleks Köögitüdruk endale armurohu abil näpata.. hm, see on idee. Peab aednik Viiega seda arutama kui päikesepaistel vedelemisest aega üle jääb, kuigi sulle tundub, et Aednik Viis ei soosiks seda kui sa Köögitüdruku täitsa endale võtaksid.. võibolla peaks kavalama skeemi välja mõtlema, kuidas Köögitüdruk soldatilt üle lüüa ja siis temaga kahekesi metsa elama minna. Näiteks Merisigade Pati ja Paterssoni onni varjule kolida. Armurohul on siin kindlasti oma osa!

Ega te iseenesest ei kurda. Taimed kasvavad suuresti ise, teil jääb rohkem aega TEED juua ja päikesepaistet nautida. Vahel meeldib teile ka Seene peal elavat Suurt Sinist Tõuku külastada ning arutleda maailma asjade üle, kuigi vanamees on jõle tõredaks muutunud. Ei paista enam kedagi ära tundvat ja ajab mingit segast suust välja. Tegelikult aitaks selle vastu üks korralik kogus ussikikast! See teeks tal meele muhedamaks ja miskine probleem näikse tal kah olema. Võib ju pakkuda probleemile lahendust – kasvatada mõni uus ja hea taim. Võibolla hakkab ta seen vanaks jääma. Suure seene kasvatamine ei tohiks küll raske olla. Ühtlasi on ussikikkal mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu. Hea mitmekülge rohi ikka!

Peast ilmajäämise hirm on muidugi endiselt olemas. Näiteks mõni aeg tagasi istutasite Kuningaemanda soovil punase roosipõõsa. Kui need aga õitsema hakkasid, avastasite, et eksikombel oli tegemist valgete roosidega. Joo veel enne istutamist TEEd. Kui Kuningaemand seda nägi, oli tema raev tohutu, oma peade säästmiseks pidite kiirelt asuma roose punaseks võõpama. Välja tulid aga roosad. Roosade peale vihastas emand veelgi rohkem, niisiis pidite tänaseks need veel korra üle värvima. Emand lubas hommikul vaatama tulla. Juhtus aga nii, et õhtul sai hoopis TEED jooma asutud ning värvimiseni te ei jõudnudki. Nüüd tuleb küll kiiresti tegutseda. Vastasel korral… teadagi mis.

Teie tegutsemispaigaks on õukonnaaed, kuid hoolitsete tegelikult kogu Imedemaa taimestiku eest. Ega nad siin väga hoolitsust vajagi, kasvavad ise ilusti. Rohkem hoolitsust vajavad salajased maitsetaimed, mida silma alt ära kasvatate. Nendega varustate Tõuku ja Kuningaemanda kokka. Silma alt ära peavad nad seepärast olema, et kui end superkokaks pidav kuningaemand avastaks, et te konkurenti varustate… Noh, teadagi mida ta siis teiega teha käsiks.

Tõugule olete jaganud mõnusate TEEtundide eest maitsetaimi. Ja jah, tal on ka teed, peaks uurima, äkki müüb kah. Ja seeneeoseid peaks talt kah küsima. Maitsetaimede tarbeks oleks head väetist tarvis, tuvisitt oleks täiuslik. See Tuvi, kes loomade saarel elab, on küll imelik, aga äkki saaks kuidagi jutule… Jabural Teelaudkonnalt vist ei maksa küsida, need on ikka LIIGA jaburad tüübid.. ajavad juhtme kiirelt kokku, seega te seal kuigi tihti ei käi. Äkki annaks kusagilt hoopis TEE seemneid saada? Imedemaal teda taimena ei tunta.

Aednikena teate, et mida külvad, seda lõikad. Sellest, millised asjad kasvama lähevad ja millised mitte, te veel päris hästi aru pole saanud. Kui Kuningaemanda köögist sissevehitud pipratoosi maa sisse kaevasite, siis seal kasvasid peagi ilusad maitsetaimed. Kuningaemanda koogid aga ei kippunud üldse pärast maa sisse kaevamist idanema. Koogipuu oleks muidu päris lahe olnud. Huvitav, kas tõugu seent annaks kuidagi hoopis paljundada? Peaks talt tüki küsima… Võib-olla ei lähe asjad aga kasvama nigela pinnase tõttu, äkki annaks tuvilt natuke khmm… tuviväljutisi väetamiseks küsida..

Ühest Kuningaemanda köögist näpatud maiusest tuli aga sootuks naljakas puu välja – kommipuu! Oi see on üks igavesti vahva asi, otsustasite kohe, et sellest enne kellelegi ei räägigi kui alles Kuningaemanda aiapeol palute endale natuke lavapinda, et kõikidele oma uut produkti presenteerida. Oi, see saab alles vahva olema ja äkki siis ei taha Kuningaemand teil enam pead ka maha võtta, sest ta on selline suur magusalemb!

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.

Maarohud, mille mõju on kindel ja mida ka Tõugule diilite.

Värske niidukimuru (dooside arv 4) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.

Pruun tõeleht (dooside arv 3) (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.

Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv 2) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.

Unihiire vanaema (dooside arv 5), (emuleeritakse magusate mahladega) Tekitab manustanul armumise tunde esimese objekti vastu, keda ta 5 minutit pärast joomist näeb, olenemata soost.

Ussikikas (dooside arv 10), (emuleeritakse saialille salvi või piimaga). Välispidiseks määrimiseks, mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu.

Valge Küülik - Aweron

2006-07-11T03:33:00.000-07:00

“Oh mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks!!”

Oled Valge Küülik, korralik uurikellaga härrasmees, kes ei unusta enamasti ka kindaid kanda ja jääb väljapeetuks igas olukorras, vähemalt enda arvates. Mis siin salata – oled ainus asjalik elukas Imedemaal!
Kogu oma teadliku elu oled tegelenud suuremat sorti äritegevusega, sest äri, see on elu! Seetõttu oled arendanud terve võrgustiku naturaalmajanduses äritegevuse Imedemaa ja Inimestemaa vahele.
Mida enamik Imedemaalasi ei tea, ega ilmselt mitte ükski Inimestemaalane, et neid kahte maad ühendab portaal, mille nimetasid kohe pärast avastamist enda järgi Küülikuuruks. Loomulikult käib portaal võtmega lahti ja kinni ja kellel võtit pole, see sealt teise maailma ei saa ja üldse on parem kui keegi jaole ei saa, kus su pesa on! Pealegi, on sul komme hoida seal oma ülimalt vajalikke asju!
Inimestemaailmas nimetatakse su suurepärast portaali “räpaseks jänese auguks, mis tuleks juba ammu kinni toppida”. Vähemal sellist juttu kuulsid ükskord selle aia aednikku rääkimas, kelle aias su urg asub. Üldiselt võib aednik Valekilpkonna tiiki minna!, pealegi, on sul liiga kiire sellisteks mõteteks!

Urg asub sul Liddellide aias, kus elavad 2 väikest tüdrukut oma isa Henry Liddelli ja kassiga. Isa on normaalne, kass aga tundub jabur. Vanema tüdruku nimi on Alice Pleasance Liddell. Aga sellest hiljem, sest just praegu hakkad sa hiljaks jääma Kuningaemanda aiapeole ja selle jama eest võidakse sul kergesti pea maha võtta, sest Kuningaemand hilinemist ei salli!

Kogu oma äritegevuse oled üles seadnud ajast kui avastasid Küülikuuru – tassid sealtkaudu Inimestemaailmast asju Imedemaale ja vastupidi – vahetuskaubandus, vat see on elu! Api.. vist jääd jälle hiljaks, sest Hertsoginna, kelle majas sa juhtumisi Imedemaal tuba üürid, tahtis ju sult näokreemi ja puudrit saada?! Aga kust saada näokreemi, ah? Äkki saab neid kuidagi teha Valekilpkonna pisarates, mida see õnnetu elukas oma kurba lugu jutustades valama hakkab. Oeh, kuna sul on alati nii kiire, siis on see üpris tüütu, et pead iga kord kui tahad pisaraid, Valekilpkonna jubepikka ja halavat lugu kuulama. Oih! Karvad ja kõrvad, jälle jääd hiljaks!

Igatahes, olid just Küülikuuru avastanud kui juhtus kohutav lugu, nimelt oli sul 3 võtit! 3 !!! Aga järele on jäänud üks! Kadunud! Kas sa kujutad pilti! Kübarsepa nimel! See on üks igavesti niru lugu, sest kui keegi jaole saab, kus ülejäänud võtmed on, siis on väga niru lugu, sest siis ta võtab sult ju elatusallika ära – sa ei saa enam üksi importida ja eksportida, igast muud asjapulgad teevad seda ju ka!
Näiteks ükspäev tegi Loomade kunn Hiir sulle ettepaneku hakata talle relvasid transportima - "mul on vaja kääre", ütles Hiir. Sina kui puhastverd ärimees tegid kiire kalkulatsiooni ja ütlesid DIIL!, juhul kui Hiir toob sulle vastu neid suurepäraseid orgaanilisi maheporgandeid, mida Pattersonid metsas kasvatavad: „26 orgaaniseliselt kasvatatud porgandit!:“ oligi sinu diil, aga Hiir näed, hakkas pirisema, et tal ei ole ja kas muud moodi ei saa! No ei saa ja kõik. Võibolla ainult siis kui Hiir sulle mõnu muu asja välja mõtleb, mida näiteks Inimestemaailmas vaja läheb, Valekilpkonna pisarad on seal näiteks väga kuum kaup! Neid pannakse kreemide sisse, et siis naised olevat nooremad. Üldiselt, tundub, et see Hiir pakub sulle Loomariigis ülemvarustaja kohta ja püsitöökohta, aga siis peaksid ju oma kõikidest diilidest loobuma. Loobuma oma elust! Ja Api! Mis kell on!

Oh, mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks! Ja siis muidugi see Suur Sinine Tõuk! Arumaisaa, kuhu ta topib viimasel ajal kogu selle Tee, mis ma talle Inimestemaailmast kohale vean! Okei, tal on paar klienti, kellega ta koos tripib, aga SELLINE KOGUS! Sa sinine sitikas, selline kogus teed tapab isegi hobuse! Ja siis veel need tordid ja koogid...Millal ma need veel Kuningaemanda kaardiväelaste käest ära toon, kui ma koguaeg pead teed vedama?

Ühesõnaga, lugu on selline, et see Tõuk – noh, olgu, ta on siin Imedemaal nagu boss või nii – tarbib meeletus koguses TEED, mida sa Inimestemaailmast talle tood. Igatahes millekski tal seda vaja läheb, noh, ilmselt trippimiseks.
Kaardiväelased on omaette teema, neile on sul eridiilid. Neid sa nagu aitad rohkem, sest need Kuningaemanda koogid, mida nad sulle toovad (mis on tõesti Inimestemaailmas populaarsed), ei ole tegelikult kogu seda Teehulka ja Aega väärt, mis sa nende peale kulutad! Oled neile iga päev teinud oma, ptui, Hertsoginna kodus TEEAJA- siis nad käivad seda seal su juures mekkimas, pärast lähevad täitsa pilves peaga Kuningaemanda aeda tagasi, sest ega nad muidu selle naise karjumist üle ei elaks! Mõnes mõttes mõistetav, oih, jäädki jälle hiljaks!

Oh Hertsoginna, Hertsoginna! ta on kindlasti väga vihane!
Kui nii edasi läheb, siis ma pean hakkama mingit kangemat kraami tooma, sest nii suuri koguseid ma ei jaksa lihtsalt üksi vedada! Hm, võtaks partneri? Eih, see ei ole hea idee... See on äärmuslik lahendus. Oot, ma kuulsin midagi kohvist... See pidi kangem olema. Hea küll, järgmine kord proovin seda hankida.

Tegelikult on Tõuk kasulik, sest tal on SEENT. Seen on miskipärast Inimestemaailmas jube populaarne, teagi, mis nad seal sellega teevad. Tõuk on viimasel ajal muidugi jube ahneks läinud, sest lisaks teele on ta sul endale lasknud igast nodi tassida. Viimati pidid talle tooma mingit ainet, mis aitaks muundumiste vastu. Noh, võtsid siis Liddellide majast mini purgi, polnud vist suurem asi, sest kui Tõuk seda jõi, hakkas ta rõvedat häält tegema ja karjuma ja lubas sul pea maha raiuda! Täitsa ära keeras ühesõnaga!! Nagu Kuningaemand juba!
Siis käskis ta endale mingit nahka tuua, et see endale peale tõmmata. Noh, tõmbasid, ühelt kassiraipelt, kes aias vedeles naha maha ja tassisid Tõugule, aga see vist talle ka ei meeldinud, igatahes oli ta pärast hirmus tõre ja lubas sinuga „tõsiselt rääkida“ ning haises kah imelikult! Rohkem kahju kui kasu! Kes selle rännakute vahe kõik kinni maksab! Seen või?!

Oh Hertsoginna, Hertsoginna! Kuhu see niimoodi välja viib! Kui ma neile kangemat teekraami hakkan tooma, siis nad jäävad ju täitsa konksu otsa ja viskavad varsti kõik kambaviisi saba. Ma jään oma klientidest ilma!!!
Oh, et Aeg neid võtaks! Okei,okei, pole hullu! Kui Imedemaal kliendid otsa lõppevad - ahh, ükskõik, nad on niikuinii puhta jaburad! - siis hakkan Inimeste Maailmas porgandite ja kapsastega kauplema. Nujah, arvata on, et turg on juba ära jagatud, aga see pole esimene kord äri nullist üles ehitada...
Aga pagan küll, kellele Sinine Tõuk seda sodi siis diilib? Oh, kui Hertsoginna teada saab..... ta teeb mul kõrvad tuliseks! Oh mu vaesed kõrvad ja karvad!

Igatahes, tuli sul ühel kenal päeval ühe teatava Unihiire tellimusel siia meelitada Alice, noh, see tüdruk, kelle aias su urg on, sest Unihiirel oli teda millekski vaja. Keksisid siis tüdruku ees piisavalt palju ringi, et ta sind märkas ja roniski lupsti! Küülikuurust alla.. hea, et kukkudes viga ei saanud, aga nüüd on ta siin ja sinu töö tehtud. Vastu lubas Unihiir sulle Aega, näis, kas annab ka! Igatahes lubas! Nüüd passib see plika koos oma kassiga sinu urus, kus on väga palju vajalikku kraami ja ära ei lähe, pead ta sealt välja viskama, varastab veel midagi ära ja kus siis selle kahju ots!

Inimestel on mingid keemilised sodid ka... Mingi Coca-Cola, ja Sprite, ja Fanta .. või oli see Bamboocha? Ja veel mingi eriti karm stuff - Punane Pull ja Tume Koer...

Üldiselt on see Aja värk päris karm! Hea, et sul Uur on, muidu on oleks jama majas ja üldse ei teaks, mis kell on ja kuhu õigel ajal jõuda.
Näiteks eile tuli see tolvanist Kübarsepp sinu juurde ja tegi sulle selgeks, et tal on vaja osta suurem kogus TEED! Halloooo?!? Sina küll nii väikste meestega ei diili, ainult parimatega. Andsid talle siis näpuotsaga ja käskisid vait olla ja küüntest kübar vastu tuua ning mitte end enam tülitada nii väikeste asjadega. Jabur selline! Pealegi ta pole ei loom ega kaart! Mingi jabur on.. Loom peab olema! Kui sa loom olla ei oska, ole kaart või inimene, aga mitte mingi siuke nagu Kübarsepp... aga Märtsijänes sulle meeldib - selline nunnuke - istub seal lauas ja meenutab sulle iseennast, peakski minema temaga sõprust tegema..

Ühel kenal päevad tuled Hertsoginna majja – ja missa näed! Laua peal on just selline punane pliiats nagu sõber Elton John sult oma moekunstnikust peika jaoks Inimestemaailmast tellinud on?! Toppisid selle taskusse ja otsustasid, et esimesel võimalusel viid Inimestemaailma. See oli justkui või teetassi! Nii täiuslik leid. Peaasi, et keegi seda nüüd käest jälle ära ei võtaks, muidu on ilge jama majas.

Igasusgust jampsi pakuvad mulle söögiks! Küll keedukapsast, küll väetises leotatud porgandeid! Sitika saba nimel! Ma ei söö seda jaburdust, millal nad aru saavad? Ma söön a-i-nu-lt orgaaniliselt kasvatatud puhtas mullas ja loomasita peal kasvanud kor-rra-likk-ke porgandeid. Vähe sellest! Ma mitte ainult ei söö neid, ma naudid neid! Ma väärtustan neid! Ma võiks öelda, et suisa armastan! Ja ausalt öeldes – ma ei armasta just paljusid asju, kui üldse midagi.. aga see sodi, mis nad mulle pakuvad, ptui!

Hertsoginna majas elavad koos sinuga veel Köögitüdruk ja Konn Teener ja Kala Teener, viimased on ühed edevad vennikesed, kes Hiire hirmuvalitsuse alt ära pagesid. Nii sokutasidki nad 26 soomuse eest Hertsoginna majja teenriteks.

Päevakava:

1. Part Dodo ja Papagoi Loori käest tuua hunnik sulgi - Dodo omad Inimestemaailma patjade jaoks, Loori omad daamide kübaratele.
2. Inimeste maailmast kindad, näokreem ja puuder ning lokirullid Hertsoginnale, üüri asemel.
3. Sisalik Bill – teda tuleb ehmatada, et saada sisaliku sabasid. Vastu anda taskulambi patareisid. Sisaliku sabad viia Inimedemaailma soolapuhujatele maarohudesse.
4. Tuvi käest diilida tuvisitta, sest see toob Inimestemaailmas õnne. Vastu tuua Tuvile okastraati Inimestemaailmast.
5. Köögitüdruku ja Ärtu Soldati vahel vahendada armastuskirju, vastuteene on alles olemata, peab uurima, mis neil on vastua anda.
6. Väga on vaja saada Valekilpkonna pisaraid, mis on noorendava mõjuga. Aga arvestada sellega, et teatavasti saab pisaraid alles siis kui suur jutuvestja Valekilpkonn on jõudnud oma jutuga sinnamaani, et ta nutma hakkab. See omakorda röövib Aega.
7. Suurele Sinisele Tõugule viia igapäevane teelaadung. Vastu saab seent, mis tuleb viia Inimestemaailma seenesööjarahvale – hoida end nende eest, ohtlikud, aga maksavad hästi!
8. Kaardiväelaste teetund, vastu saab Kuningaemanda koogikesi, mis on inimestemaailmas väga kuulus maiusroog, samuti armastab neid süüa Hiir, kellelt saab omakorda vastu .. noh, eks ole näha mida..
9. Hunnik punaste rooside seemned Inimestemaalt – peaks Kuningaemanda aednikele pakkuma.
10. Uurida, kes kasvatab Inimedemaal orgaanilisi porgandeid ja mis ta nende eest saada tahab.
11. Saada lahti Küülikuurus vedelevast piiga Alicest ja toimetada ta kellegi muu, näiteks vana ja tüütu Irvikkassi manu.

Kass Dinah - Ave

2006-07-11T03:30:00.000-07:00

Tsitaat Dinah' suust: Hihihi! Sa tahad minuga mängida, onju? Noh? Tule, silita mind. Armasta mind. Mul ei ole kodu, ega kedagi kes minu eest hoolitseks, ma tohin ju sinu juurde jääda, eksole? Kas sa tohid mind endale jätta? Ma ei söö palju.

Dinah alustas oma elu korralikus perekonnas, kus oli kolm last ja tema nimi oli alguses Lindy. Lapsed armastasid teda väga ja Lindy oli õnnelik. Aga ühel päeval ei tulnud keegi millegipärast koju ja maja jäi tühjaks. Mõnda aega elas murelik Lindy samas majas edasi ja käis naabruses asuvatest prügikastidest toitu otsimas. Siis aga ilmusid majja kurjad inimesed ja Lindy oli sunnitud välja kolima. Tänavale.

Aasta otsa elas Lindy naabermaja trepi all. Elu oli julm. Tänavakoerad jälitasid teda pidevalt, toitu oli vähe, jõnglased loopisid kividega ja üritasid teda kinni püüda. Lindy näugus haledalt ja unistas ilusast elust.

Ühel päeval vaatas ühe suitsulõhnalise mehe nägu Lindy salajasse peidukohta trepi all. Mees pistis Lindy põue ja viis kuskile pilkases pimeduses. Kui mees põue avas nägi Lindy, et on toas! Ta polnud kunagi toas olnud ning talle vaatas vastu noore ja ilusa tüdruku nägu ja võttis Lindy endale sülle. Ta oli nii õrn. Ta paitas Lindyt ja rääkis tasasel ning rahustaval häälel. Tema nimi oli Alice.

Lindy sai endale uue nime, Alice kutsus teda Dinah'ks. Dinah oli pööraselt õnnelik oma uue elu üle. Alice hoolitses tema eest hästi, lubas tal kuhuiganes kaasa tulla ja mängis temaga kogu aeg. Ja mis kõige tähtsam, Alice armastas Dinah't.

Dinah on aru saanud, et tema õnn on kiindumuses. Heatahtlik ja armastav kodu on võtnud ta enda juurde ja kasvatab teda nagu päris oma kassi. See on kõik mida Dinah'l on tarvis. Pole ühtegi asja, mida Dinah poleks nõus oma uue perenaise heaks tegema. Tema lojaalsusel pole piire. Dinah saab aru, et iseseisva kassi elu polnud tema jaoks aga lemmikloomana on tal kõik mis tal varem puudu oli. Lemmikloomaelu ongi see tõeline elu.

Dinah teab, et Alice on ennekõike uhke tema suurepärase hiirepüüdmise oskuse pärast. Alice on seda korduvalt öelnud ja Dinah on selle üle õnnelik olnud. Oi kui õnnelik oleks Alice, kui ta mõne ilusa hiire või ehk mõne linnu kinni püüaks ning Alice’i juurde viiks. Siis annaks ehk Alice talle midagi head või teeks pai.

Uues elupaigas on Dinah endale loonud ka uue hobi – gurmaanlus. Oikuipalju maitsvaid asju on maailmas. Nii palju erinevaid maitsebukette ja hõrke elamusi. Väga harva keeldub Dinah mõnest uuest tundmatust maiuspalast, kui see või selle pakkuja just otseselt kahtlust ei ärata. Eriti häid maitseelamusi pakuvad erinevad munad. Inimesed ei paista mõistvat kõiki maitsenüansse, mida pakub üks hea muna. Oikuihea.

Dinah otsib võrdlemisi kergesti sõprust kõigiga, kes näivad piisavalt ohutud, et nende hoole alla end usaldada. Eriti kui midagi head pakutakse.

Dinah on viimasel ajal hakanud tundma üht väga kummalist, kuid siiski äärmiselt kassilikku tunnet – sellist kassilikku kevadepistet südames ja sügavat igatsust mõne isaskassi järgi, küll oleks tore hullata ja aasadel mängida koos.. ning natuke kuupaistel miilustadagi, kuid kust leida üks mehine ja tore isaskass…

Dinah järgneb oma uuele sõbrale igale poole ja Alice harilikult lubab. Dinah on nii õnnelik, et see on lausa füüsiliselt valus. Ta saab küll aru, et tema elu on paras pettus ja et tema nimigi pole päriselt tema enda oma, aga see uus elu on parem. Silitused ja sõbralik jutt tähendavad tema jaoks nii palju, eriti vist selle tõttu, et ta vahepeal sellest kohutavat puudust tundis. Elu on ilus.

Ühel päeval rääkis Alice Dinah'le oma unenäost (ilmselt mitte väga lootes, et Dinah tema jutust aru saab). Unenägu oli mingist kummalisest ja võõrapärasest maailmast (kuhu Alice sattus valgele taskuuuriga küülikut jälitades), elusatest ja rääkivatest mängukaartidest ning sellest, kuidas Alice kaardid kokku korjama peab, et omandada õnnetoov kaardipakk.
Vaid mõned päevad hiljem, kui Alice ja Dinah oma kodumurul mängisid, ilmus unenäos esinenud taskukellaküülik päriselt välja. Karjus “Oh mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks!” ning putkas minema. Alice, kummalisel kombel, järgnes talle, täpselt nii, nagu unenäos oli juhtunud. Sisenesite madalasse küükikuurgu, roomasite, kuid järsku kadus põhi alt. Dinah kukkus, kukkus ja kukkus mööda pikka pimedust ning riiulite vahel, mis olid täis kõige kummalisemaid asju. Maandudes maapinnale ei tundnud Dinah valu – muidugi, sest kass maandub alati käppadele. Alice tõusis püsti, kloppis riideid, Dinah lakkus kasuka puhtaks ja ütles Alicele selges inimkeeles “Tere” ning vaatas, kuidas üks suur vestiga valge küülik urust välja lipsab..

Alice - Ivika

2006-07-11T03:25:00.000-07:00

"Aga ma ei taha jaburate juurde minna," sõnas Alice
"Me oleme siin kõik jaburad. Mina olen jabur. Sina oled jabur."
"Kust sa tead, et mina jabur olen?" küsis Alice.
"Sa pead olema, muidu sa poleks siia tulnud."

Oled Alice Liddell, 10 aastane noor neiu. Lihtsalt Alice nagu sõbrad ja isa sind kutsuvad. Sündisid Oxfordis Henry Liddelli ja Lorina Hanna tütrena, kuid kahjuks su ema suri mõni aasta tagasi ning sest ajast peale on sind ja su nooremat õde – ema järgi nimega Lorina - kasvatanud isa üksinda.

Sinu lapsepõlv oli päikeseline ja muretu suured Liddellide aias, mis peitis endas põnevaid soppe ja sopikesi ning huvitavat ja mitmekülgset maastikku ja taimkatet. Sinu elus on olnud alati palju päikest, naeru ja muinasjutte, mida isa teile õhtuti ette armastas lugeda.
Probleemid algasid ajal kui ema suri ja isa kaotas töö. Leina tõttu ei suutnud isa end mitu kuud toast välja vedada ning jõi meeletult. Lõpuks kui teil juba päris vilets seis oli, hakkas isa käima turuväravas end juhutöödele pakkumas. Kuid päike oleks justkui pilve taha läinud ja mure seisis teie maja kohal.

Isa hakkas juhutöödelt järjest hiljem ja hiljem koju tulema, kuni vahel jäi öödekski ära. Lõpuks ei pidanud sa enam vastu ja läksid uurisid isalt, et miks ta nii kaua ära on ja nii vähe aega sinu ja Lorinaga veedab? Isa vastas, et teenib teile raha, et käib tööl ja vabal ajal tööst mängib kasiinodes kaartide peale pokkerit, et ühel ilusal päeval suur summa võita – et siis saaks maja korda teha ning oma tütred lõbustuse parki viia, kus saaks neile jäätist osta.

Olid õnnelik, et isa teist nii väga hoolib. Kuid sellest hoolimisest hoolimata ei muutunud midagi, maja lagunes ja toidulaud oli kesine. Isa aga tuli hiljem ja hiljem ning ette ei lugenud üldse enam.
Ühel päeval tuli isa sinu juurde väikse kassipojaga, kelle andis sulle ja ütles – näed Alice, tõin sulle kingituse. Olid väga õnnelik ja ristisid kassipoja Dinah’iks. “Kuid mul on sulle üks tõsine jutt ka, kallis Alice.” Kuulasid isa väga tähelepanelikult ja ta teatas, et tal on suur võlg kaelas ja ta pole kasiinos kordagi võitnud ning teie maja on minemas maha müümisele, koos sinu armastatud aiaga. Olid meeletult kurb, kuid ei osanud kuidagi isa aidata ka, muudkui kallistasid.

Järgmisel ööl nägid unes, kuidas olid mingil kummalisel maal, kus oli palju kaarte ja mida valitses Ärtu mast – kuninga ja kuningaemandaga. Seal oli kõiksuguseid kummalisi elukaid - loomi ja linde ning naljakaid olevusi, kellele sa nimegi ei osanud anda ning sinu Dinah rääkis sinuga inimkeeli. Veel pärast ärkamist olid tükk aega segaduses, kas see kõik oli juhtunud unes või ilmsi? Kuid üks asi oli selgelt sulle kõrvu kõlama jäänud, lause – Järgne valge küülikule! – mida unenäos korrati sulle mitmeid ja mitmeid kordi..

Elasid terve päeva kummalises lummuses, mis oli kantud unenäost kuni järgmise ööni, kus toimus unes veelgi kummalisemaid sündmusi. Nägid, kuidas olid taas kaartide maailmas ning tundsid end seal justkui oma inimesena, vahepeal kummitati sind jälle lausega – järgne valgele küülikule, kuid hoopis primaarseks sai see, et vahetult enne ärkamist, pakkisid kõik kaardid end kokku sinu pihku, ning üks suur daam muutus hoopiski kaardipakiks, kelle sisse kõik enne elus olnud kaardid end ladustasid.
Veel ärgateski tundsid, kuidas sul on peos pakk kaarte, kuid pihu oli tühi.. tundsid pettumust.

Nii hakkasidki unenäod kummalisest kaartide maast korduma. Iga öö said vihje miskisest valgest küülikust, keda jälitada ja ärkasid üles teades, et sul oli just pihu kaarte täis. Kuni ühel päeval sulle koitis, et tegu on õnnekaardipakiga! Sest miks muidu see pakk end sulle igal ööl ilmutab?! See peab olema võlukaardipakk! Pakk, mis toob su isale kasiinos kaua oodatud võidu, mistõttu saate jälle hästi elada ja teie maja ei lähegi haamri alla!

Piinas veel vaid üks mure, kust ja kuidas see kaardipakk kätte saada? Kuid ka sellele leidus unedes vastus. Nimelt nägid ühel järjekordsetest öödest küülikute ja kuningannade ja kaartide vahele, kuidas otsisid mööda seda kummalist maad taga kaduma läinud luuletuse salme. Iga salm oli peidetud eri kohta ja need kõik tuli kokku saada, ning lõpuks kui sul luuletus koos oli ja VIIS SALMI kõik õiges järjekorras reas, lugesid sa selle kõva ja särava häälega ühel peol ette ning kaardid ja loomad pakkisid end sulle võluväel paki sisse pihku.

Ärgates teadsid, et see oli valem, kuidas saada see pakk endale! Olid selles veendunud, et võluväe murdmiseks on vaja lausuda võlusõnad, mis on peidetud kaardimaailma enda sisse. Aga kuidas saada maailma, seda ei osanud sa ilmaski aimata.

Korduvate unenägude ja kaardipakkimiste peale jätkasid oma elu nagu oleksid ise juba ühes suures unenäos. Nii sa väga ei imestanudki kui ühel kaunil päeval kalatiigi juures mängides nägid suurt valget punaste silmadega küülikut, kes kandis vesti. Vestitaskust võttis küülik järsku suure uurikella, vaatas seda ning kiljatas – “Oh mu karvad ja kõrvad, ma jään hiljaks!” ning pistis haake tehes plagama!
Sa ei mõelnud kaks korda, kas järgneda sellele ajaga väga pahuksis olevale küülikule või mitte ning pistsid ta järel punuma nagu oleks see sulle elu ja surma küsimus. Ühel hetkel kadus küülik künka sisse mingisse urgu. Kummardusid ning piilusid sinna sisse – tundus, et küülik on läinud kuskile tahapoole, sest näha teda küll ei olnud. Surusid end vastu maad ja hakkasid küülikuurust sisse roomama – ja imede ime! Mahtusidki!
Sa ei tea, kaua roomamine kestis, kuid igatahes kestis see märksa vähem kui kukkumine, mis järgnes roomamisele. Kukkusid ja kukkusid. Kukkusid ja Kukkusid ning sulle tundus, et vahepeal isegi tukkusid natuke, sest kukkumine võttis määratult palju aega. Kukkumise ajal haarasid vahepeal mõne seina sees oleval riiulil vedeleva raamatu, purgi moosi, ühe võtme, ühe porgandi ning kukkusid edasi. Päris huvitavat nodi leidus sel kukkumise teekonnal – teetasse, võtmeid, lehvikuid, kindaid, leiba, suures koguses teepakke, sisalikusabasid, sulgi, palju väikseid purke ja pudeleid kirjaga “joo mind”, hunnik koogikesi kirjaga “söö mind” ja veel kõiksugu kummalisi asju, näiteks üks suur lumelabidas ja lokirullid.

Kukkudes, või peaks ütlema “maandudes” ei saanud sa üldse haiget. Kui aus olla, siis polnud sa seda arvanudki, et võiksid haiget saada. Kukkusid justkui mingisse pentsikusse kohta, kus vedeles meeletult palju nodi. Ajasid end püsti, kloppisid kleidi kukkumisest puhtaks ja nägid, et su kõrval oli sinu kassipoeg Dinah ning lakkus käppasid. Küllap ta oli kukkunud sinust niipalju tagapool, et sa polnud osanud teda tähele panna.
Maandumiskohas ringi vaadates tundus see üks veider kolikamber olevat, mis ühtlasi oli piisavalt madal, et olla mõnele väiksemale elukale, näiteks küülikule koduks. Natuke ringi tammudes nägid enda ees ust ning sulle meenus võti, mille olid tee pealt haaranud, kuid võtit lukus keerates tundus, et sellest ainuüksi ei piisa…

Gagarin - Uuk

2006-07-11T03:22:00.000-07:00

Lennä, Juri Gagarin, lennä!
Lennä, Juri Gagarin!
Tule elävänä takaisin...

Sa tajud ühepikkuste ajavahemike järel vappumist ja hetkeks ei saa sa aru, kas see toimub sinus või sinu ümber. Seejärel hakkas su pea huugama ja kõik sinu ümber muutus – jõgi, kõrkjad, taevas pea kohal – see kõik taandus kuhugi ja sa avastad ennast kitsast kabiinist, mis lahutab sind ülejäänud maailmast. Pea kohale tekib taeva asemel lagi, süttib tuhm elektrivalgus ja maailma rütmiline vappumine muundub selleks, mis ta oli algusest peale olnud – telefonihelinaks.
Sa istud tähelaeva kitsas kabiinis, seljas kosmonaudi kombinesoon. Helises põranda külge kruvitud raadio roheline karp.
Sa võtad toru.

„Kuule, sina raipenahk, sitane pederast!” plahvatab su kõrvus viimase piirini viidud koletu bass. „Mis sa teed seal, peksad pihku või?”
„Kes seal on?”, pärid sa minevikuulmast ikka veel segaduses.
„Lennujuhtimiskeskuse ülem, polkovnik Halmuradov. Noh, ärkasid üles?”
„Möh?”
„Munn jätta! Minutine valmisolek!”
„Just nii, minutine valmisolek” hüüad sa automaatselt, hammustad õudusest endal huule verele ja klammerdud pilguga vilkuvatele tulukestele juhtimispuldil.

Kuigi ega sul endal pole siin eriti midagi juhtida. Kõik on sinu eest ära otsustatud ja sa oled täiesti juhtimikeskuse kontrolli all. Sina, Nõukogude Liidu esimene kosmonaut, Juri Gagarin, alustamas ülisalajast lendu Kuule. Tegelikult ei tea sellest rohkem keegi kui vaid kitsas ringkond asjapulkasid. Ausalt öelda ei ole sa isegi kindel, kas valitsus teab. Rääkimata ameeriklastest. Nemad ei tohi midagi teada. Veel minut ja algab Nõukogude Liidu seni kõige ambitsioonikam, salajasem ning ohtlikem eksperiment. Kui see õnneks läheb, saab sinust esimene inimene, kes astub Kuu pinnale. KUI kõik hästi läheb...

See oli juba ammu teada, et ameeriklased valmistuvad selleks lennuks Ja siis läks teil kiireks – Nõukogude Liit lihtsalt PEAB esimesena Kuule jõudma! Seda au ei saa ameeriklastele jätta! Nagu külmast sõjast veel vähe oleks... Kurat seda värki võtaks! Sa tead väga hästi, et see niinimetatud tähelaev ei vasta kaugeltki mitte kõigile ohutusnõutele ja ausalt öelda on sulle üsna otse vihjatud, et Kuu peale sa tõenäoliselt küll jõuad, aga Maale tagasi... Tegelikult öeldi sulle üsna otse välja, et see laevuke ei ole ilmselt võimeline Kuu pinnalt startima. Halmuradov isiklikult poetas sulle selle väikse saladuse. Vaatasid talle seekord arusaamatuses otsa – mis? Nad saadavad sind teadlikult kindlasse surma?

„Vaata, Juri, on vaja. Ameeriklased hingavad meile kuklasse. Me ei saa lubada, et Kuu vallutamise au neile läheb. Meil ei ole rohkem aega ja ressursse paremat laeva ehitada ja keegi peab ennast ohverdama – Nõukogude Liidu nimel! Me oleme kõik saavutanud tänu kangelastele, kes on saavutuste nimel jätnud oma elu. Juri, mõtle selle peale, kus sa ilma meieta oleksid? Hale, läbikukkunud joodikust katselendur! Kurat! Ja nüüd sa vingud nagu mingi lalisev kloun! Mis tähendab üks elu võrreldes sellega, millist kuulsust sa meile oma kangelasteoga tood? Mõtle natuke – sinu karjäär oleks nii kui nii läbi, kui sa praegu keelduksid. Sa ju ei taha, et sinuga läheks nii nagu Mitjaga, ega ju?”
Halmuradov vaatas sulle küsivalt tungiva pilguga otsa. Ta teadis väga hästi, et sul ei ole valikut. Kuradi sitapead ikka! Niimoodi sind orki tõmmata! Ise viskab viina nagu tarakan, raisk! Peale ka ei hammusta.
Ei, sa ei tahtnud, et sinuga läheks nii nagu Mitjaga. Kuigi sa isegi ei tea, mis Mitjaga tegelikult juhtus, aga ühel päeval ei tulnud ta enam omal jalal polügoonilt tagasi. Veeretati kanderaamil, musta kile all minema. Matustele ei lastud isegi omakseid. Öeldi, et õnnetus. „Persevest!” röögatas raadiotelefon. „Mida kuradit sa jukerdad! Kuradi hoorapoeg, sa ju tead, et meil ei ole aega seda andurit välja vahetada! Küll see vastu peab!” kostus läbi sahina. Ilmselt sõimas Halmuradov mõnda tehnikut. Üks andur ees või taga, vahet pole...

„Viiskümmend üheksa...viiskümmend kaheksa..!
Hakkab pihta...
„Jura, Jura.... kas sa kuuled mind?”
See oli Sjoma, sinu lapsepõlvesõber ja treeningukaaslane, kes lõpuks kunagi lendama ei pääsenudki. Istub nüüd lennujuhtimiskeskuses.
„Jura, tead, millest ma mõtlen?”
”Millest?”
„Lapsepõlv tuli miskipärast meelde. Mäletad, kuidas me tuvisid püüdsime? Me võtsime, tead, säärase väiksema puukasti, noh, nagu bulgaaria tomatitel oli, poetasime leivapuru maha ja panime ta kummuli seisma, ühe külje all...”
„Türa, te lobisete seal!” kärgatas Halmuradovi hääl. „Sinu asi on sekundeid lugeda, persevest! Jura, pane hapnikumask pähe!”
„Kolmkümmend kolm...” kostus Sjoma monotoonne hääl.

Äkki märkasid, kuidas teadvus kaob. See tähendab, sa ei märganud mitte seda, et ta kaob, vaid seda, kuidas sa teadvusele tulid. Sa nägid unes Kuud...
„Jura...” sosistas Sjoma hääl sinu kõrvaklappides. „Kas sinuga on kõik korras? Ma ei näe sinu tervisliku seisundi andurite näitu...Jura?”
„Just nii, süda lööb, enesetunne on normaalne.”
„Kuusteist...”
Vastu su vasakut puus rõhub hapnikuballoon kirjaga „Tuleohtlik”. Heh, muidugi...
„Üheksa.....Kaheksa...”

„Stardieelsete sekundite lugemine,” meenusid sulle seltsimees Urtšagini sõnad, „see pole midagi muud kui miljoni televiisoriga korrutatud ajaloo hääl.”
Jah, televiisor... Keegi ei teagi, kuhu sa lendad. Ja et sa üldse lendad. Ema...mis temast saab? Tuuakse talle mingi aja pärast teade – Hukkus Nõukogude Liidu kangelasena katselennul...

„Kolm...kaks....üks....SÜÜDE!”
Kuskilt kaugelt alt kostis kõminat ja mürinat, see muutus iga sekundiga valjemaks ja ületas varsti kõik mõeldavad piirid – otsekui taoksid vastu raketi raudkorpust sajad haamrid korraga...nagu pühapäeva hommikuti, kui ainuke refleks, mis töötas, oli koperdada käsikaudu kööki, kiskuda lahti külmutuskapi uks ja haarata hapukurgupurgi järele...
Siis algas rappumine ja sa põrkasid mitu korda peaga vastu seina sinu ees.
Järgmisel hetkel kõlas torus kauge hääl:
„Jura! Sa lendad! Ja kurat, et sa kõik nii teed nagu ma ütlesin!”
Pigistasid alateadlikult väikest brauningut, mille Halmuradov sulle enne starti pihku pistnud oli.
Aitäh, „sõber”!

„Jura! On sinuga kõik korras?”
See oli Sjoma murelik hääl.
„Kombes!”
„Me arvasime, et start jäetakse ära, sa magasid nii kõvasti. Moment on ju täpselt välja arvutatud. Sellest sõltub trajektoor. Saadeti koguni soldat masti otsa, ta tagus vastu voolundit saapaga, et sa üles ärkaksid. Raadiotelefoniga kutsuti sind vahetpidamata välja.”
„Ahah.”

Siis saabus vaikus. Pikaks ajaks. Raadiotelefon lakkas töötamast.
No tore. Ihuüksi pilkases tühjuses. Raisk! Ah, mis seal vahet on. Perses oled omadega niikuinii.
Sa ei teadnud, kui kaua vaikus kestnus oli, kui korraga ärkasid Sjoma hääle peale:
”JURA! JURA! Vasta ometi!”
„Mis on?” küsisid sa loiult.
„Jura... oh, meil oli üks raske moment, telemeetria ütles üles. Ta ei öelnud just otse üles, saad aru, vaid paralleelselt lülitati sisse teine süsteem ja telemeetria ei läinud lihtsalt käima. Isegi kontroll jäeti mõneks minutiks ära.”
”Ah, mul pohhui!”
Vaikus...

„Jura, „Majak” saadab muusikat. Ma lasen sulle. Lülita raadio sisse.”
Sinu kõrvu hakkas kostma süntesaatori ja kitarride painavalt voogavaid helisid, Programm oli juba lõppemas ja mõne sekundi pärast saabus jälle vaikus.
„Kas kuulsid? See oli Pink Floyd! „One of these days”.
„Mul on nad kõik olemas. Neil on säärane plaat, lehm on veel ümbrisel...”
„Atom Heart Mother.” lausus Sjoma vaikselt.
„See mulle meeldib. Ja ühte mäletan veel, see on topelt, nad istuvad hoovis ja seinal on pilt sellesama hooviga, kus nad istuvad...”
„Ummagumma.”
„Sitt, aga mitte muusika!” röögatas torus Halmuradovi hääl. „Kuradi biitnikud! Pidage lõuad ja vabastage kanal! Mida perset te lennuväkke ronisite, sitapead! Kasvatanud siis juukseid edasi ja jätnud meheteod meeste teha! Nahhui teid siia vaja oli üldse! Nii, Juri, varsti hakkame sind maandama. Tähelepanu! Kui loen kolmeni, lülitada pidurdusmootor sisse vastavalt raadiomõõtja käskudele!”
„Just nii!”

Mootor lülitus sisse. Ta töötas vahedega, kuid umbes kahekümne minuti pärast lendasid sa korraga õlaga vastu seina, siis seljaga vastu lage ja kõik ümberringi põrus talumatust mürinast.
„Jura, Jura.... kas sa...” ragises raadiosaatja.
Kurat, midagi on valesti...

„...ei ole kontakti...ma kaotasin...raisk! see relee ei tööta!....” kuuled sa katkendlikke hääli läbi meeletu mürina ja turbulentsi, mis tundub raketti tükkideks kiskuvat.

Nii, nüüd on siis kõik...
Nii palju siis Kuust ja kangelasteost. Oh, raisk! Kuradi emanikkujad! Saite oma kangelasteo ja kuulsuse! Paras teile raiskadele!

Tunned läbi skafandri kasvavat kuumust, mis pikkamisi täiesti talumatuks muutub. Ah, persse see hapnikumask! Vahet pole enam ju. Kõik on niikuinii läbi!
Kisud väsinult hapnikumaski eest ja viimane, mida mäletad, on portreefoto sinust endast, valge tuvi, armastuse ja rahu sümbol sul õlal istumas...
Siis kaob kõik...

Pikkamisi, kuid kindlalt imbub su silmalaugude alla valgust. Valgus... No räägitakse jah, et enne surma pidi valgust nägema. Tähendab, sulle sattus ükskord kätte salaja tõlgitud ja paljundatud artikkel surmajärgsetest kogemustest. Mingi ameeriklase kirjutatud. Päris huvitav oli. Oot, mis seal veel oligi...
Järgmiseks hakkad kuulma helisid...
Mingi vaikne sahin kuskil pea kohal...
Ja lõhnad...
Oh, täpselt nagu maal vanaema juures!
Kas surm ongi siis selline, ilus, nagu ameeriklased kirjutavad? Ja meile kogu aeg räägitakse, et vastikud kapitalistid. Tuleb välja, et neil on õigus!
Ja korraga tunned, et sul on väga hea meel, et nüüd just ameeriklased esimesena Kuu peale jõuavad!
Huvitav, kuidas SEE KOHT pärast elu välja näeb?
Proovid ettevaatlikult silmi avad. Heh, õnnestubki!
Sinu kohal on tükk kõige sinisemat pilvitut taevast ja silmanurgast näed rohelisi puudelatvu.
See ei ole küll päris see, mis sa ootasid, aga... Oh, äkki sa tegid uue olulise avastuse, mida ameeriklased ei veel kogenud ja kirja pannud!
Hea küll, aga huvitav, kui sa oled võimeline silmi avama, kuidas siis muu kehaga on?
Nii, sõrmed liiguvad, varbad ka...
Ajad end ettevaatlikult istukile...
Oh saaaaa! Nii ilusat metsa pole isegi su vanaema juures!
Taevas – sini-sinine! Rohi ja puud – rohe-rohelised!
Eh, nagu lapsepõlves...
Kahju, et Sjomat siin pole...
Korraga tunned, et midagi häirib sind. Väga suurel määral. Sa ei saa kohe aru, mis see on, kuid siis taipad – su süda lööb, pulss tuksleb täiesti normaalselt...
Mida kuradit?!
Elus?
Oot, aga kui sul süda lööb, siis ei saa sa ju surnud olla?!
Ja kui sa pole surnud vaid elus, siis kus kurat sa oled?!
Vaatad ümberringi – ei, raketist pole mingit jälge, nagu ka sellest, et siin oleks mingi lennukatastroof toimunud.
Kas sa hakkad hulluks minema?
Kurat võtaks, viina kah pole...Praegu võtaks ühe klõmaka küll...
Kus sa küll oled?
Kuu peal?

Ja siis kuuled sa korraga kedagi rääkimas. Kõige veidram on see, et vene keel see küll ei ole, aga sa saad sellest aru...
„No on kaardid, ma ütlen! Küll me neile veel teeme! Teie aeg saab varsti ümber. Vot kui tuleme täna õhtul koos hiire ja teiste loomadega ja siis hakkab alles hakkab nalja saama! Asi on naljast kaugel!”
Endalegi üllatuseks märkad, et olid esimeste sõnade peale end põõsasse peitnud. Sealt ettevaatlikult välja kõõritades püüad silmadega kõnelejat leida, aga ühtegi inimest ei paista.
Hm, mis ähvarus see „hiir ja teised loomad” küll olema pidi? Ja mis kaardid?
Siis kostub rohust sahinat ja sa märkad hiiglasuurt krabi. Krabi... metsas?
„Peaks Billi jutule minema... ta on küll täitsa hull, aga ehk ta leiutab mingi salarelva, teadlane nagu ta meil on.” kuuled jälle häält ja ja endiselt krabi silmitsedes saad aru, et ...
MIDA?!?!?! Loomad ju ei räägi?!?!?!
Sa püha müristus! Nüüd on see siis ametlik – sa oled hull!
Vajud ahastuses põõsa alla ja käega maha toetudes tunned selle all midagi väikest ja külma. Hm, pudel ja sellel silt „Joo mind!”
Mõttelageda pilguga korgid pudelikese lahti ja jood selle kurvameelselt tühjaks.
Ui bljääääääd!
Mamotška radnaja! Gdje ja?
Domoi hatšu!
Seejärel vajud sügavasse kosutavasse unne.

Sa ei tea, kui kaua sa magasid, õigemini oli see rohkem teadvuskaotuse moodi.
Siis meenub sulle rääkiv krabi. Uuuuh!
Piilud põõsast välja – tühjus.
Hingad kergendatult – ju see oli mingi hallutsinatsioon ja hakkad astuma suunas, kus mets tundub hõrenevat. Iga mets lõppeb ju kuskil ära. Kõigepealt pead sa siit välja saama...

Tuvi - Paljasjalgne

2006-07-11T03:21:00.000-07:00

All you need is love!

Make love not war!

Mis elu see ilma armastuseta on!
Muudkui vegeteerid päevast-päeva, iga päev üks ja sama, üks ja sama...
Oleks Gagaringi siin! Gagarin teadis, mis on armastus – see on midagi kosmilist! Mitte, et sa täpselt teaksid, mida see „kosmiline” tähendab, aga see on kuidagi Gagariniga seotud, järelikult käib see armastuse kohta. Ilmselt mingi armastuse ülim vorm.
Aga näää, Gagarin on kuidagi kaotsi läinud. Või oled see hoopis sina, kes on kaotsi läinud?
Sina – valge Tuvi, kelle kohta Gagarin ütles, et sa oled rahu ja armastuse sümbol. Kujutad ette – rahu ja ARMASTUSE sümbol! Kas on võimalik midagi veel ilusamat öelda? Ja tabavamat ka muidugi, sest armastus on üle kõige! Sulle meenub teie viimane koos veedetud päev... Sa istusid Gagarini õlal ja teie ümber oli tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes kõik teile aplodeerisid ning teie õnne üle rõõmustasid. Gagarin naeratas ja sügas sind lõua alt. Oh, kui kaunis päev! Sel hetkel olid sa kindel, et see kestab igavesti. Ja Gagarin armastab sind!...Aga siis te läksite kuidagi kaotsi. Sa ei saa ise ka aru, kuidas see küll juhtuda sai, aga igaljuhul oled sina Imedemaal ja Gagarinit siin igaljuhul pole.

Kui sa veel tibu olid, siis kõik armastasid sind. Vanemad olid sa ilusti oma väikese küünise ümber keeratud. Ema kutsus sind Musikeseks ja isa Tibutupsukeseks. Sulle ei meeldinud, kui sind tähele ei pandud ja sa pidid alati tähelepanu keskpunktis olema. Sa olid populaarne. Sa teadsid, kuidas silmi vidutada ja kuidas alumist nokka ette ajada.

Sulle meeldisid muinasjutud, eriti sellised, kus kangelane saab oma armastatu kätte ja mis lõppesid sõnadega "kui nad surnud ei ole, elavad nad tänapäevani". Kurvad muinasjutud olid igavad. Arusaadav - mis mõtet on jutustada lugu, mis lõppeb sellega, et kõik saavad surma. Või siis sellega, et armastus jääb vastuseta. Sulle jäid täiesti arusaamatuks need, kes soovisid jõuda jutu lõppu ja tunda naudingut masendusest, mida see põhjustas. Adrenaliinisööst, kui kõik lõppes õnnelikult, oli sinu jaoks äärmiselt meeldiv narkootikum.
Sinu ülim soov on, et elu oleks üks suur muinasjutt, mis lõppeb täpselt nende sõnadega – Ja kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult edasi.

Ja sa ei soovi seda kõike ainult endale, sa jumaldad, kui see juhtub ka teistega. Sa poed kasvõi sulgedest välja, et teisi romantilistele ettevõtmistele julgustada, et teisi õpetada, kuidas armastust avaldada ning jälgid jagamatu tähelepanuga, kuidas Saatuse poolt üksteisele määratud armastajad lõpuks kokku saavad.
Praegugi jälgid suure huviga ühte Loomariigis arenevat armulugu. Õigemini, neid on vist mitu, aga sa ei ole veel päris täpselt aru saanud, kes selles loos keda ja kui palju armastab.
Kogu loo keskmes on Loomariigi tunnustaud iludus Papagoi Loori ja tema ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel (selle sõna õppisid Gagarinilt) tema seaduslik hooldaja Vana Krabi, kes Loori üles kasvatas (see peaks siis nö isalik armastus olema), varjamatult õhkav Part Dodo (romantiline armastus) ja Hiir (huvitav, millist armastuse koolkonda tema esindab?).

Tegelikult oled viimasel ajal järje natuke käest ära lasknud, sest mõni aeg tagasi juhtus ime!
Ühel ilusal päikesepaistelisel päeval leidsid sa koju naastes oma pesast muna. Sinu pesas muna! Järelikult sinu oma! Lasid kiiresti peast läbi oma armulood ja see sai olla ainult Gagarin, kes sulle oma suure armastuse märgiks muna oli kinkinud! Sest ausalt öelda polegi sul pärast Gagarinit ühtegi romantlilist suhet olnud. Mis on muidugi kurb...
Oh, kui õnnelik sa olid! Sinu põgusaks jäänud, kuid ülikaunist romansist Gagariniga on sul nüüd veel kaunim mälestus! Oh, kui vaid Gagarin ise ka siin oleks ja sa saaksid oma suurt õnne ja armastust temaga jagada! Mõtle, kui romantiline – teie kahekesi oma armsas pesas muna imetlemas ja Gagarin sind lõua alt sügamas...

Loomulikult tormasid kohe oma õnne teiste loomadega jagama ja kuulutasid kõigile, et sinu ja Gagarini armastus on vilja kandnud!
Loomad ei reageerinud üldsegi päris nii, nagu sa lootnud olid – ovatsioonide ja rõõmuhõisete asemel vaatasid mõned sind natuke imeliku pilguga, Vana Krabi, Loori ja Dodo aga võpatasid ja üritasid teemat muuta. Kui ebaviisakas neist!

Kõige hullem oli aga Sisalik Bill, kes Merisigade Pati ja Pattersoniga teistest eraldi metsas elavad – Bill tuli järgmisel päeval sulle külla ja rääkis, et ta tahaks teha ühe katse – panna pirukasse muna, et teada saada, kas muna maitse on tuntav. Sa sinine sitikas! See oli ju otsene ähvardus – Bill on eesmärgiks võtnud sinult muna röövida, see katki teha ja pirukataignasse segada! Milline jultumus! Noh, Bill on tegelikult üldse selline imelik tüüp – leiutaja ja loodusteadlane, kellel on paar kruvi puudu, kui Hiire ja Kotkapoja juttu uskuda.
Läksid endast täiesti välja ja hakkasid Billi peale karjuma, mille peale Bill ära ehmatas ning tal saba küljest ära kukkus. Paras talle! Mis ta siis tuleb sind ähvardama! Vaatasid mõnevõrra võõrastavalt, kuidas Bill oma saba rahulolevalt naeratades üles korjas ja midagi Valgest Küülikust ja taskulambi patareidest pomises.

See intsident pani sind järele mõtlema, et ehk peaks oma pesa ümbruse okastraadiga ära eraldama ning miine täis kaevama. Tulgu siis, kes julgeb! See variant ei kaitse su pesa muidugi nende eest, kes lennata suudavad...
Nii, vaatame, kes meil lennata oskavad – Papagoi Loori muidugi ja Part Dodo kah, kuigi üsna kohmakalt sinuga võrreldes. Kotkapojal on ka tiivad, aga sa ei mäleta, et oleksid teda kunagi lendamas näinud. Hm, Kotkapoeg on tegelikult täitsa armas...Noh, enne oli ta selline tuuletallaja, aga sellest ajast, kui Hiir teie juurde metsa ilmus, on ta kõvasti asjalikumaks muutunud. Tegelikult oleks väga ea, kui munast kooruval tibukesel isa ka olemas oleks...Ja sinul armastus! Ja siis te saaksite koos lennata! Oh, kuidas sa lendamist armastad! See oli sinu ja Gagarini ühine kirg – lendamine! Sa küll ei näinud teda kunagi lendamas ja tal polnud tiibugi, aga ta muudkui rääkis sellest...
Aijaaa, Grüpsil on ka tiivad ja ta on ikka väga uhke ja ilus ja tark ka. Ta oli Kuningapaari maagiline vapiloom, aga viimasel ajal elab ta koos Valekilpkonnaga keset Tiiki väiksel Saarel. Huvitav, miks ta enam lossis ei ela? Mõtle, kui tore oleks koos Grüpsiga Kuningaemanda roosiaias elada!

Ei tea jah, kus see Hiir siiamaani redutas, aga ühel päeval oli ta platsis Hiir kuulutas suure häälega, et Kaardid, kes praegu Imedemaad valitsevad, on mõttetud diletandid ja aegunud rämps ajaloo prügikastis ning tegelikult peaksid hoopis loomad Imedemaad valitsema. Hiir haaras kohe härjal sarvist ja hakkas Loomariiki reorganiseerima, parteid ning sõjaväge kokku panema ja seda kõike ühel üllal eesmärgil – võtta üle võim Imedemaal!. Loomad ärkasid kui talveunest, said lõpuks ometi teadlikuks oma väärikusest ning kõrgest kohast pjedestaalil, kuhu Loodus on nad oma käega asetanud. Liigipuhtus ennekõige!
Teised loomad olid kõikHiire ideedest vaimustuses, ajasid oma käpad-tiivad püsti ja skandeerisid: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!
Sinus tekitas Hiir natuke vastakaid tundeid, sest Gagarin oli kunagi rääkinud, et sõda on halb ja kole asi ja rahvastevaheline sõprus on kõige olulisem. Üritasid sellest teistele rääkida, kuid keegi ei kuulanud sind.

Kotkapojale Hiir meeldis ja Hiirele vist Kotkapoeg kah, sest ta määras viimase propagandaministriks.

Sõjapealikuks sai Vana Krabi ja asekantsleriks määras Hiir Part Dodo.

Mõne aja pärast hakkasid mõned loomad rahulolematust üles näitama – nad ei suutnud kuidagi alla neelata seda, et Hiir neid kamandab ja sõda õhutab. Kõige sõnakamad olid Pat ja Patterson ja Sisalik Bill. Noh Bill on lihtsalt poolemeelne ja kujutab ette, et ta on LEIUTAJA! Väike mõttetu sisalik, kes kannab igalt poolt, kust vähegi saab, mõttetut kola kokku ja räägib, kuidas ta peedist pesumasinale trumli tegi ja et kohe hakkab jalgratast leiutama, ainult lenkstangid on veel puudu. Ja siis muidugi see sinu muna-lugu...

Asi lahenes sellega, et Pattersonid lõid Hiire moodustatud Loomariigist lahku, võtsid Billi kaasa ja ütlesid, et nemad hakkavad nüüd metsavendadeks. Hakkasidki. Elavad teised nagu metslased kuskil võsa vahel ja tegelevad seal mahepõllundusega, kasvatavaid porgandeid ja kapsaid.

Kala ja Konn leidsid, et neid kui veeloomi on rassiliselt diskrimineerinud – parteis olla kõrgete kohtade jagamisel täiesti ilmselgelt kvoodid paigast ära ja nemad ei kavatse seda mängu kaasa teha. Konn ajas rinna kummi, Kala lõi oma seljauime turri ja nii nad demonstratiivselt Loomariigist lahkusidki. Nemad on nüüd Hertsoginna teenrid ja praevad puuderdatud parukatega terved päevad auvahtkonnas Hertsoginna ukse kõrval. Ega see ka nüüd normaalne pole...

Sinu meelest pole asi aga üldsegi küünlaid väärt, sest selles puudub igasugune romantika. Aga Hiir ja teised loomad jälle arvavad, et sõda on romantiline ja selle õnneliku lõpu nimel tasub ohvreid tuua
Paadunud romantikuna leiad sa tegelikult vähe aega muuks, kui põikleva, raskesti tabatava õnneliku lõpu otsinguteks. Loomulikult oled sa aru saanud, et protsess ise on sama oluline kui lõpptulemus. Ilma katsumusteta alguses puudub õnnelikul lõpul õige väärtus. Nii kummaline kui see ka tundub, mida suuremad on ohvrid alguses, seda hingematvam on idüll pärastpoole.
Mõnes mõttes sa nõustud Hiirega, sest Kaardid on ikka vastikult ülbed – oli aeg, kui Kaardid ja Loomad olid sõbralikes suhetes ja sa võisid rahulikult Kuningaemanda roosiaias keset hurmavaid lilli ja aroome päikese käes mõnuleda, sulekesi sättida ja tiibu sopsutada. Nüüd ei ole ei sina ega teised Loomad enam teretulnud. Näe, täna õhtul on Kuningaemanda aiapidu, aga Loomi pole muidugi jälle kutsutud. Oh, kuidas sa igatsed neid kauneid tunde Kuningaemanda roosipõõsas ning neid hingematvaid päikeseloojanguid!

Hiljuti kuulsid sa puu otsas istudes Irvikkassi ja Tõugu poolsosinal peetud jutuajamist, mis su tähelepanu köitis. Osalt selle pärast, et see jutuajamine tundus olevat salajane ja mitte sinu kõrvade jaoks mõeldud (huvitav, kuidas saab unustada, et tuvidel on erakordselt terav kuulmine). Teine huvi pakkuv asi oli teema -- "õnnelikud lõpud". Õnnelikud lõpud on sind ju sünnist saadik hurmanud, konspiraatorid aga vestlesid õnnelike lõppude teadlikust, tahtlikust ja eesmärgipärasest korraldamisest ja ühest plaanitavast erakordselt grandioossest lõpust (milles see täpselt seisnes jäi too kord paraku segaseks).
Kindlasti tuleks välja uurida, kuidas nad seda teevad, selline teadmine on vältimatult vajalik ja loomulikult ka see, mida nad plaanivad. Nende teadmised ja oskused võivad sulle ära kuluda, sest siis saaksid ehk endagi muinasjutu õnnelikuks teha. Äkki leiad niimoodi Gagarinigi üles! Ja siis saate rõõmsasti koos õnnelikult jälle koos olla!
Jah, aga sa muidugi ei taha, et nad sinu eesmärgist teada saaksid – naeravad su jälle välja... Ja see Irvikkass on jube kahtlane kontingent... Ikkagi Kass, kusjuures tal on eriline anne ilmuda ja kaduda ning see pidev irve...Brrrrrrrrrr! See on tõeliselt õõvastav! Temaga peab VÄGA ettevaatlik olema, et ta sind kuidagi oma arusaamatu mõistujutuga Haneks ei tõmba...
Mõtled, et kui tema provokatsioonidest kõrvale oskad hoida, on ehk kõik korras.

No vähemalt üks sinu tiivulistest unistustest peaks ju õnnelikult lõppema!
Seda ei ole ju palju tahetud?
Ega ju?

Suur Sinine Tõuk - Sippo

2006-07-11T03:18:00.000-07:00

`I can't explain myself, I'm afraid, sir' said Alice, `because I'm not myself, you see.'
`I don't see,' said the Caterpillar.
`I'm afraid I can't put it more clearly,' Alice replied very politely, `for I can't understand it myself to begin with; and being so many different sizes in a day is very confusing.'
`It isn't,' said the Caterpillar.
`Well, perhaps you haven't found it so yet,' said Alice; `but when you have to turn into a chrysalis--you will some day, you know--and then after that into a butterfly, I should think you'll feel it a little queer, won't you?'
`Not a bit,' said the Caterpillar.
- Alice in Wonderland.

Kui Tõuk jõudis Moraalsete Puuetega Olendite Aastakonverentsilt koju oli ta erakordselt pahuras tujus. Asi polnud konverentsis, mis oli inspireeriv nagu alati. Need olid tundlad mis olid jälle pikemaks kasvanud ja selg ning õlad kihelesid neetult halvaendeliselt. Varsti on ammukardetud alandus käes, ning teha pole midagi.

Kui Tõuk kunagi ammu (sellest on koletult kaua möödas) esimest korda liblikat nägi ütles ta endale: ‘Tänan. Aga tänan, ei. Pole minu teema. Mina sellise lennumasinaga lendama ei hakka. Kui lendamist tingimata tarvis läheb on selle tarvis elegantsemad vahendid... (nagu meskaliin). Aga rõve füüsiline ihuline monstrum... fui...’

Veel hiljuti oli Tõuk päris kindel, et selline vulgaarne protsess nagu Moondumine ei saa temaga iial toimuma. Ta on olnud Tõuk, Tõuk suure tähega, nii kaua kui tema seda mäletab (ja kauem veel, hea kui poolgi sellest meeles on). Viimase aja märgid näitavad, et see põlastusväärne muutus on ikkagi toimumas ning aeg on suurele häbile otse silma vaadata.

Mis Moondumisega kaasas käiks? Lendamisest oli juba juttu. Kas peaks siis kogu elu ringi roomama mingid kahtlased udemed seljal? Teiseks, peale seda poleks Tõuk enam Tõuk. Olla keegi muu kui Tõuk ei ole tõugu jaoks sugugi ahvatlev väljavaade. Kolmandaks, igapäevase psühhotroopsete ainete tarbimise tõttu ei ole sugugi kindel milline see elukas täpselt on, kes peale transformatsiooni välja ilmub. Võib-olla on liblikas, aga võib-olla hoopis midagi hullemat. Neljandaks, liblika elu on teadagi lühike, mis tähendab, et lõpp on nagunii lähedal. Ning mis kõige hullem, siiani on tõugul puudunud sugu, protsessi käigus peaks (kõigi eelduste kohaselt) selline asi tekkima. Milline see olema saab, kas isane, emane või hoopis midagi muud? Ainuüksi mõte soo muutmisest täidab tõugu hingematva iiveldustundega. Ning see pole isegi soo muutmine, see on selle omandamine. Sellise asjaga nagu seksuaalsus pole tõugul mingit huvi oma auväärses eas tutvust teha.

Nii et häbi missugune. See poleks mitte ainult kohutav prestiizhikaotus, see oleks identiteedimuutus kõige jäledamate võimalike tagajärgedega. Need sünged väljavaated olid osaliselt põhjuseks miks Irvikkassi ettepanek Maailmale Õnnelik Lõpp korraldada tundusid päästva lahendusena. Irvikkass (kass, kes suudab ennast osaliselt või täielikult nähtamatuks muuta) oli juba ammusest ajast tegelenud sellise asjaga nagu õnnelikud lõpud. Lugudele, suhetele, armastusele ja paljule muule on õnnelikke lõppe hädasti tarvis.

Nüüd on Kassil tekkinud geniaalne plaan ka maailmale õnnelik lõpp korraldada. Kassi arvates on selleks tarvis kahte asja, õnne ja lõppu. Õnn oli põhjus, miks Kass Tõugu poole pöördus, Tõugu laiaulatuslikud, võiks öelda isegi pretsedentitud-ületamatud teadmised psühhoaktiivsetest ainetest suudaksid anda lõpetamisele kohase emotsionaalse tausta. Aga ainetest vist ainult ei piisa, Kassil oli sellega ka vist mingi muu plaan. Teine küsimus oli see, kuidas saavutada lõpp, selle jaoks läheb vaja Kübarseppa. Kübarsepal, kes armastas laulda, õnnestus kunagi Aeg peaaegu ära mõrvata. Sellest alates on Aeg tema peale solunud ja ta viibib ajamullis, igaveses teisipäevas. Aeg tema ümber ei liigu. Kübarsepp tuleb kuidagi laulma panna, nii et ta Ajale lõplikult otsa peale teeb. Kui Aeg on otsas, siis on Lõpp käes.

Õnneliku Lõpu konspiratsiooni on pühendatud ka Jabur Teelaudkond (Kübarsepp, Märtsijänes ja Unihiir). Millisel määral nad pühendatud on, seda Tõuk ei tea, Irvikkassil on komme keerutada ja võib-olla on ta neile asju esitanud moonutatud kujul. Sellega tuleb ehk pisut ettevaatlik olla.

Irvikkassiga nõu pidamata rääkis Tõuk tollest plaanist oma ammuse sõbra Humpty Dumptyga. Humpty Dumpty on kummaline olend, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Dumptile meeldivad erutused, mida intensiivsemad, seda rohkem nad meeldivad. Dumpty on tihti käinud Tõugu juures drooge kasutamas, et kogeda asju, milleks muud võimalused puuduvad. Adrenaliininarkomaanist Dumptyle meeldis Õnneliku Lõpu plaan väga, erutavamat sündmust on raske ette kujutada ning lubas plaanile kaasa aidata, kui selleks vähegi võimalus avaneb. Tuleb lihtsalt loota, et ta pole lobamokk ja plaanist teistele liiga vara teada ei anna.

***

Tõuk on alati leidnud, et olendid on otsekui shiffer, nende (tavaolekus pimedad ja nüridad) meeleelundid on võtmeks maailma taga peituvale mõistatusele. Olendite mõistuse viimine õigesse valgustatud seisundisse on maailma ideaalne olek ja tegelik eesmärk. Maailm koosnebki olendite mõistuses peituvatest nägemustest, on n.ö. nende summa, ning nende nägemuste asjatundlik kunstipärane kujundamine viib selleni mis on täiuslik.

Mõistuse ja nägemuste muutmise kunst on ala millel Tõuk on asjatundja. Tal on kogutud laiaulatuslik valik tinktuure, pulbreid ja sigarette kõikvõimalikeks puhkudeks. On oluline, et olendid jõuaksid avardatud teadmiseni millised nad on ja kes nad on (seda nii eksistentsiaalses mõttes, kui "wow, ma olen muutunud hiiglaslikuks putukaks" mõttes).

Tõuk on imdemaa olendite hulgas oma oskuste tõttu kuulus ja tema käest käiakse ikka sel teemal abi saamas. Nagu näiteks Krabi, kes on parajalt närviline tüüp ja kes käib (millegi pärast üha sagedamini) Tõugu juures piipu tõmbamas ja oma krussis närvikava silumas. Tegelikult võiks talle midagi kangemat anda, piip ei näi püsivat lahendust pakkuvat.

Viimasel ajal on muutunud erakordselt nõutud kraamiks selline asi nagu tee. Imedemaal sellist droogi ei leidu, seda on Tõuk saanud Valge Küüliku käest, kes on teatud mõttes kaubitseja või ärimees. Valge Küülik liigub tihti erinevate maailmate vahel ja tassib asju ühest kohast teise (huvitav küll, miks ta seda teeb). Tõuk vahetab teed seene vastu ja see tundub küülikut rahuldavat (ometigi pole mingit erilist märki, et ta seda ise tarbiks). Tee, mida Küülik toob on korralik kraam aga muud asjad mida Tõuk tema käest tellis (moondumist pidurdavat ainet ja enese selja varjamiseks mõeldud nahka) ei kõlvanud küll kuhugi. Tõuk on Küülikul peale päris pahane selle pärast

Tee, nagu Tõuk ükskord juhuslikult avastas, tekitab imedemaa elanikes kummalist eufooriat. Põhiline teearmastaja on Kübarsepp, kes seda ikka aeg-ajalt küsimas on käinud. Jama lugu on see, et viimasel ajal on Kübarsepa teenõudlus muutunud katastroofiliseks. Kübarsepp läks Ajaga riidu ja Aeg keeldus tema läheduses liikumast, aga Aja peatumine toimus justnimelt teeajal ja nüüd Kübarsepp muud ei teegi, kui istub oma kamraadidega teetassi taga.

Kogused, mida Kübarsepp vajab, on suured ja tee kipub otsa lõppema. Samas käiks see Tõugu eneseuhkuse pihta Kübarsepale ära öelda ja tunnistada, et ta seda ainet sugugi mitte ise ei muretse. Ehk peaks Küüliku käest taime istikuid või seemneid tellima, et see siis kohapeal kasvama panna. Teisi teetarbijaid väga palju ei ole, ainult aednikud, kes kompensatsiooniks Tõugule maitsetaimi toovad. Vajaliku materjali nappuses tuleks teetarbijate kulka piirata, selle tõttu on Tõuk Kübarseppa hoiatanud, et ta ei lobiseks, mis kohast ka oma teemägesid hangib.

Tõugu psühhoaktiivsete droogide loetelu...

Mutisamblik (dooside arv -- 5) (emuleeritakse kuivatatud tilliga)
Mutisamblikku manustatakse oraalselt, st sõõmise, infusiooni või tee kujul, ninnatõmbamine mõjub, aga on tõsiselt ebameeldiv (oksendamine, spasmid, konvulsioonid). Mutisamblik vabastab patsiendi südametunnistuse piinadest ja kõrvaldab eranditult kõik psühholoogilised pidurid mis takistavad tal oma soove täide viimast. Millisel kombel patsient Mutisamblik mõju rolliliselt teostab jäetakse tema enda sisetunde otsustada. Mõjub 10 minutit.

Lilla õie püree (dooside arv -- 6) (emuleeritakse hakitud tumeda basiilikuga)
Õie pulbril on kummaline otseselt füüsiline mõju, mis ei ole just igaühe jaoks. Nimelt muudab pulber tarbija sugu (mitte tingimata seksuaalset orientatsiooni). Mõju on paraku lühiajaline. 5 minutit, manustatakse söömise teel. Üledoos (kui tarvitatakse korraga 3 või enam) jätab ohvri 15. minutiks apaatsesse paralüseeritud seisundisse.

Värske niidukimuru (dooside arv -- 7) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.

Pruun tõeleht (dooside arv -- icon_cool.gif (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.

Kääbuskastani mahl (dooside arv -- 5) (emuleeritakse kondenspiimaga)
Kääbuskastani mahl äratab patsiendi unest või isegi surnust üles, paraku on too mõju lühiajaline ja kestab vaid tunni, kui surnust äratatud persoon ei saa vahepeal uut doosi või ei leia uut vahendit enese elus hoidmiseks, siis sureb ta uuesti. Lühiajalise kõrvalmõjuna kaotab patsient viieks minutiks kõnevõime. Viimane toimib ka täiesti elusa olendi puhul. Manustatakse oraalselt.

Tee (dooside arv -- 25) (emuleeritakse camellia sinensise lehtedega)
Manustatakse oraalselt, tee kujul. Tekitab imedemaa elanikes rahumeelset ja heatahlikku eufooriat, ei mõju sel kombel neile, kes pole imedemaalt pärilt. Iga tarbinu etendab eufooriat oma äranägemise järgi. Mõju kestab pool tundi.

Seen (dooside arv -- 10) (emuleeritakse psilotsybe cubensisega icon_smile.gif selle puudumise korral agaricus bisporusega)
Seene söömine muudab patsiendi arvamust selle kohta millist tüüpi olend ta on, muutus toimub ainult arvamuses, mitte päriselt ja madu kes arvab ei ta on pääsuke võib olla veidi segaduses miks ta lennata ei suuda. Kestab pool tundi. Olenditüüp peab olema GMi poolt kinnitatud ja mõju kirjeldus edastakakse GMi poolt allkirjastatud paberil.

Ajupesuseep (dooside arv -- 1) ( emuleeritakse kasutatud seebitükiga)
Ajupesuseepi saadakse kilpkonnapiima ja kõrbes kasvava kakuse pulbri segamisel ja on selle tõttu üliharuldlane. Praegu on järel ainult üks doos, mistõttu tuleb seda erilise hoolega hoida ja mitte uisapäisa laristada. Ajupesuseebiga on võimalik teise olendi mälestusi muuta või neid juurde lisada. Muudatus peab olema sõnastatud 10 sõnaga ja GMi juures kinnitatud, seetõttu on mõistlik asja peale varakult mõelda ja kinnitused mängu voolavuse huvides aegsasti GMi käest hankida. Ajupesuseebi "käivitamiseks" on vaja märjaks tehtud seebitükiga ohvri pead puudutada, järelejäänud seebitükk on harilik seep ja ajude pesemise koha pealt kasutu. Seebi kavandatud mõju edastatakse ohvile GMi poolt allkirjastatud paberil. Mõju on jääv ja pole piiratud ajaga.

Naturaalse jõulukuuse koor (dooside arv -- piiratud tõugu taskute mahuga, st nii palju kui kulub) (emuleeritakse araabiapärase puuviljadest vesipiibumöksiga)
Naturaalse hakitud ja jahvatatud jõulukuusekoore suitsetamine tekitab patsiendis intensiivse pühademeeleolu. Pühademeeleolu on sedavõrd intensiivne ja meeli hõlmav, et ülejäänud emotsioonid sattuvad tugeva sordiini alla. Patsient etendab pühademeeleolu oma äranägemise järgi. Mõju pikkus sõltub doosi suurusest, iga suitsetatud mahv pikendab mõju 5 minutit. Mõju lõppeb, kui patsient hoidub kaks tundi suitsetamisest, seda hoolimata esialgselt suitsetatud kogustest.

Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv -- 6) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.

Nähtamatu meelespea õlu (dooside arv -- 2) (emuleeritakse sinise spordijoogida Gatorade)
Haruldlane nähtamatu meelespea õlu ei anna patsiendile midagi juurde, otse vastupidi, ta võtab ära. Nähtamatu meelespea kõrvaldab koheselt kõik hetkel mõjuvad droogide mõjud, vähe sellest, ta kõrvaldab ka kõik maagilised mõjud, kui selliseid juhtub esinema. Kahtluste korral võtke ühendust GMiga.

Droogide mõjud võivad iniviiditi erineda, näiteks Unihiir ei tulnudki päriselt ühelt piibutripilt tagasi, sellest peale ta uniseks jäigi. (Individuaalsete mõjude eest hoolitsevad GMid ise).

(Tõugu seene, mille otsas ta elab, saab GMide käest, see on osa kostüümist, mis käib vöö külge, st Tõuk liigub ringi koos seenega, see konkreetne asi pole söödav. Mingi piibu, kui võimalik siis vesipiibu, võiks ise hankida. Droogide muretsemise ja pakendamise osas peaks vestlema enne mängu.)

Konn-teener - Sharker

2006-07-11T03:17:00.000-07:00

Valgust ja varje ees
veikleb mul kui estraadil käin
Kesköises varietees
liblikana näin..
tiibadeks kuldne siid
silmadeks kõrk ja külm kristall
- olen kauneim valguskiirte all.

Oled Imedemaa elanik, Ärtu Kuningakoja lähedases mõisas elav Konn-Teener, kelle parim sõber on Kala-Teener. Kamraad ja võitluskaaslane, äärmiselt meeldiv, peen ja kaunis olend!
Elasite pikalt koos teiste loomadega metsas. Õigemini teised elasid metsas, teie veetsite oma päevad metsa ääres tiigis. Täitsa mõnus elu oli, seltskond oli täitsa hea ja vesi mõnus. Seda aga päevani, mil eiteakust ilmus metsa üks väike värdjas valge hiirepiuks, kes end maru puhevile ajas ja endast maru palju arvas. Juba ainuüksi tema pidev ennastimetlev piiksumine oli kõrvulukustav ja kui nüüd maameeste kõnepruuki kasutada, siis ei jaksanud te seda kuulata, sest kõrvadest hakkas ebameeldivat ollust voolama.
Ühel rahumeelsel päeval kuulutas Hädine Piuks (nagu teda isekeskis kutsusite) end teist kõigist ülemaks ning hakkas loomariigi valitsejaks. Eriline kretiin! Ning need teised lollid kuulasid tema sõnu imetlusega ja asusid tegema, mida hiirepiuks tahtis. Ainult kaks Merisiga (Pat ja Patersson) ja Sisalik Bill saatsid ta pikalt ja läksid kohe minema Ärtu Kuningriigi tagusesse metsa eksiili. Targasti tegid, nagu hiljem mõistsite. Bill on küll pisut…ee… mitte just väga rohke aruga loom, aga see-eest LEIUTAJA. Leiutab kindlasti vajalikke asju. Kuid sellest ajast peale kui Bill tiigist Kala püüda üritas, ei ole Kala Billiga kuigi hästi läbi saanud, niisiis suhtlete ainult Paterssonidega kui peaks vaja olema. Aga väga ei ole, sest nemad tegelevad rohkem füüsiliste asjadega nagu mahepõllundus ja hiirelõksud ja füüsiline töö pole teie rida.

Eriti hulluks läks asi siis, kui Hiir hakkas jahuma riigipöördest ja superriigist, mida loomulikult tema koos oma rumala pruudi – Papagoi Looriga – juhtima pidi asuma. Alguses oli huvitav, aga kui tulevase riigi ametikohti jagati, siis teid jäeti välja. See oli ilmselgelt veeselavate eluvormide diskrimineerimine!!
Sama selgelt, kui Hiire nõue, et te ei tohi enam vees vedeleda, vaid peate kuival maal olema. See oli juba ilmselgelt rassivaenu õhutamine kahepaiksete ja veeselavate eluvormide suhtes!! Niisiis otsustasite seltskonnast lahku minna. Kutsusite ka Vana Krabi kaasa, keda samamoodi kiusati, kuid mingil põhjusel jäi ta sinna. Eks ise teab, kui tahab olla represseeritud, siis palun, olgu... Teid see loomariigi kunn ja tema truud alamad ei koti! Mittetruud on teine asi..
Ütlesite sellele Piuksule demonstratiivselt, et ta võib muda-auku minna ja nii väiksed mehed (Hiir on tõesti tilluke) ei tohiks üldse nii palju pröögata ning lahkusite pea püsti. Läksite läbi metsa pikka aega ja saite kokku Valge Küülikuga, kes lubas teid kohe paari kalasoomuse eest tööle sokutada. Üks tore naine, Hertsoginna nimeks, oligi lahkesti nõus teid oma teenistusse võtma. Saite õukonnakoolituse ja olete tõelised härrasmehed ja teenrid, milline elu..

Oma tööd võtate väga tõsiselt, teile õpetati õukonnakoolitusel, et igas soliidses härrastemajas on kaks uksevalvurit. Ja alati peab külaline enne sisenemist koputama! Alati! Kui külaline ei koputa, ei saa teda sisse lasta!
Vastupidi on ju sama moodi. Ka toast väljumiseks peab koputama, ja siis teeb seespool ust olev teener ukse lahti. Enamik muidugi on parajad matsid ja ei koputa kunagi. Ega siis sisse ja välja ka ei saa. Teile koolis nii õpetati.

Nüüdseks on teist saanud kogu Imedemaa kõige ilusamad poisid! Kedagi teist nii ilusat pole olemaski! Kui keegi üldse arvab, et nad on teist ilusamad, siis mingu Hiire juurde! Kuigi mnjah, üks kekats, nimega Kuningas näib seda küll arvavat... Tuli teine ükspäev Hertsoginnale külla, lokk lehvis ja reväär oli puhevil, itsitasite, et ei tea, mis see arvab, et on teistest ilusaim vä.. on ta küll!Kuid Kunn vist kuulis, sest ta seisatas ja võite mürki võtta, et nägite, kuidas ta silma pisar ilmus. Einoh, plika mis plika! Ja lokk vajus tal ka nii sorgu nagu teil pole isegi hommikul pärast ärkamist! Hihiiii... no on plika! Nüüd hakkab see plika veel Iludusvõistlust korraldama nagu olete kuluaaridest kuulnud.

Hertsoginna jagab teile erinevaid tööülesandeid. Näiteks on teie ülesandeks pandud väljaspoolt maja valvamine, kui Kuningas hertsoginnal külas käib. Võeh, see Kuningas on ikka vastik papilipatsist keigar. Samuti peate te mingil põhjusel jälgima Köögitüdrukut ning tema tegemistest HG-le ette kandma. Kord päevas ronivad kõik need teised sõdurid Valge Küüliku juhtimisel Hertsoginna juurde vargsi teed jooma. Kõik kaardiväelased ja nende ülemad on teie arvates mõttetud olevused, loomadega ei anna võrreldagi! Osad näikse arvavat, et on kõige ilusamad.. aga.. oeh kallikesed, nad ei tea tõde!.. teie olete ju kõige ilusamad Imedemaal - teil on parim parfüüm – Valge Küülik tõi! Ja parimad rosetid ning reväärid. Kõige uhkemad on teie lokid ja ehted, need on kohe erilise hoolega valikud. Ning loomulikult vaimuanded – luuletamine ja mõistukõne. Lisaks on oskused ka kauniskõnest ja suuremat sorti kunstiannegi on arenenud! Kui tahaksite, võiksite kõikidele oma tantsuoskust demonstreerides tuule alla teha. Einoh, las Kunn korraldab oma iludusvõistlusi, see, kes võidab, on juba teada – kas Kala või Konn.. kui nad muidugi suudavad valida. Fui!

Kuna te pole mitte suu peale kukkunud, siis levitate imedemaal Hiire kohta äärmiselt peent ja julma laimu - solvavaid anekdoote, mõtlete välja piinlikke lugusid, kus pisihiir peategelaseks on ja toonitate muidu kõigile, milline äärmiselt vaimuvaene tegelane ta on! Mitte et te midagi reaalset kunagi viitsiksite Hiire vastu ette võtta, sest teie juba oma valgeid kindakesi ei määri, suu on teie relv ja muu jäägu matside hooleks. Teie kavatsete igatahes loomadega mitte enam väga kokku puutuda ning oma ninanöpsu edasi Hertsoginna mõisas puuderdada.. elu nagu lill!

Teil on üks suur saladus ka, nimelt leidis Kala tiigist (Grüpsi kodu lähedalt) oma iluujumist tehes ühe võtmekese, kuid siiani pole teada, mida see avab. Muudkui käite ja proovite.. tundub väga oluline võti ja ilus on see ka!
Kõige olulisem sündmus aga just maandus teie õuele. Tulemas on iludusvõistlus! Nüüd kui te kõige ilusamad imedemaal olete, on võit samahästi kui taskus. Kahju ainult, et see vastik Kunn selle asja korraldaja on. Võite mürki võtta, et tõenäoliselt on ta plaaninud, et see kehkenpüks ise võidaks enda korraldatud võistluse. Nii see ei lähe. Tuleb tagada, et ühtegi pettust kunn seal läbi viia ei saaks. Ning kui asi juba petmiseks läheb, siis ka teie oskate seda mängu mängida...
Nii... nüüd kuulsid, et kuskil elab su sugulane.. ohoo.. tema peaks üles leidma - valekilpKONN. Jess, sugulased sulle meeldivad! Üks konn kõik!

Kala-teener - Sentius

2006-07-11T03:16:00.000-07:00

Valgust ja varje ees
veikleb mul kui estraadil käin
Kesköises varietees
liblikana näin..
tiibadeks kuldne siid
silmadeks kõrk ja külm kristall
- olen kauneim valguskiirte all.

Oled Imedemaa elanik, Ärtu Kuningakoja lähedases mõisas elav Kala-Teener, kelle parim sõber on Konn-Teener. Kamraad ja võitluskaaslane, äärmiselt meeldiv, peen ja kaunis olend!
Elasite pikalt koos teiste loomadega metsas. Õigemini teised elasid metsas, teie veetsite oma päevad metsa ääres tiigis. Täitsa mõnus elu oli, seltskond oli täitsa hea ja vesi mõnus. Seda aga päevani, mil eiteakust ilmus metsa üks väike värdjas valge hiirepiuks, kes end maru puhevile ajas ja endast maru palju arvas. Juba ainuüksi tema pidev ennastimetlev piiksumine oli kõrvulukustav ja kui nüüd maameeste kõnepruuki kasutada, siis ei jaksanud te seda kuulata, sest kõrvadest hakkas ebameeldivat ollust voolama.
Ühel rahumeelsel päeval kuulutas Hädine Piuks (nagu teda isekeskis kutsusite) end teist kõigist ülemaks ning hakkas loomariigi valitsejaks. Eriline kretiin! Ning need teised lollid kuulasid tema sõnu imetlusega ja asusid tegema, mida hiirepiuks tahtis. Ainult kaks Merisiga (Pat ja Patersson) ja Sisalik Bill saatsid ta pikalt ja läksid kohe minema Ärtu Kuningriigi tagusesse metsa eksiili. Targasti tegid, nagu hiljem mõistsite. Bill on küll pisut…ee… mitte just väga rohke aruga loom, aga see-eest LEIUTAJA. Leiutab kindlasti vajalikke asju. Kuid sellest ajast peale kui Bill tiigist sind püüda üritas, ei ole sa Billiga kuigi hästi läbi saanud, niisiis suhtlete ainult Paterssonidega kui peaks vaja olema. Aga väga ei ole, sest nemad tegelevad rohkem füüsiliste asjadega nagu mahepõllundus ja hiirelõksud ja füüsiline töö pole teie rida.

Eriti hulluks läks asi siis, kui Hiir hakkas jahuma riigipöördest ja superriigist, mida loomulikult tema koos oma rumala pruudi – Papagoi Looriga – juhtima pidi asuma. Alguses oli huvitav, aga kui tulevase riigi ametikohti jagati, siis teid jäeti välja. See oli ilmselgelt veeselavate eluvormide diskrimineerimine!!
Sama selgelt, kui Hiire nõue, et te ei tohi enam vees vedeleda, vaid peate kuival maal olema. See oli juba ilmselgelt rassivaenu õhutamine kahepaiksete ja veeselavate eluvormide suhtes!! Niisiis otsustasite seltskonnast lahku minna. Kutsusite ka Vana Krabi kaasa, keda samamoodi kiusati, kuid mingil põhjusel jäi ta sinna. Eks ise teab, kui tahab olla represseeritud, siis palun, olgu... Teid see loomariigi kunn ja tema truud alamad ei koti! Mittetruud on teine asi..
Ütlesite sellele Piuksule demonstratiivselt, et ta võib muda-auku minna ja nii väiksed mehed (Hiir on tõesti tilluke) ei tohiks üldse nii palju pröögata ning lahkusite pea püsti. Läksite läbi metsa pikka aega ja saite kokku Valge Küülikuga, kes lubas teid kohe paari kalasoomuse eest tööle sokutada. Üks tore naine, Hertsoginna nimeks, oligi lahkesti nõus teid oma teenistusse võtma. Saite õukonnakoolituse ja olete tõelised härrasmehed ja teenrid, milline elu..

Oma tööd võtate väga tõsiselt, teile õpetati õukonnakoolitusel, et igas soliidses härrastemajas on kaks uksevalvurit. Ja alati peab külaline enne sisenemist koputama! Alati! Kui külaline ei koputa, ei saa teda sisse lasta!
Vastupidi on ju sama moodi. Ka toast väljumiseks peab koputama, ja siis teeb seespool ust olev teener ukse lahti. Enamik muidugi on parajad matsid ja ei koputa kunagi. Ega siis sisse ja välja ka ei saa. Teile koolis nii õpetati.

Nüüdseks on teist saanud kogu Imedemaa kõige ilusamad poisid! Kedagi teist nii ilusat pole olemaski! Kui keegi üldse arvab, et nad on teist ilusamad, siis mingu Hiire juurde! Kuigi mnjah, üks kekats, nimega Kuningas näib seda küll arvavat... Tuli teine ükspäev Hertsoginnale külla, lokk lehvis ja reväär oli puhevil, itsitasite, et ei tea, mis see arvab, et on teistest ilusaim vä.. on ta küll!Kuid Kunn vist kuulis, sest ta seisatas ja võite mürki võtta, et nägite, kuidas ta silma pisar ilmus. Einoh, plika mis plika! Ja lokk vajus tal ka nii sorgu nagu teil pole isegi hommikul pärast ärkamist! Hihiiii... no on plika! Nüüd hakkab see plika veel Iludusvõistlust korraldama nagu olete kuluaaridest kuulnud.

Hertsoginna jagab teile erinevaid tööülesandeid. Näiteks on teie ülesandeks pandud väljaspoolt maja valvamine, kui Kuningas hertsoginnal külas käib. Võeh, see Kuningas on ikka vastik papilipatsist keigar. Samuti peate te mingil põhjusel jälgima Köögitüdrukut ning tema tegemistest HG-le ette kandma. Kord päevas ronivad kõik need teised sõdurid Valge Küüliku juhtimisel Hertsoginna juurde vargsi teed jooma. Kõik kaardiväelased ja nende ülemad on teie arvates mõttetud olevused, loomadega ei anna võrreldagi! Osad näikse arvavat, et on kõige ilusamad.. aga.. oeh kallikesed, nad ei tea tõde!.. teie olete ju kõige ilusamad Imedemaal - teil on parim parfüüm – Valge Küülik tõi! Ja parimad rosetid ning reväärid. Kõige uhkemad on teie lokid ja ehted, need on kohe erilise hoolega valikud. Ning loomulikult vaimuanded – luuletamine ja mõistukõne. Lisaks on oskused ka kauniskõnest ja suuremat sorti kunstiannegi on arenenud! Kui tahaksite, võiksite kõikidele oma tantsuoskust demonstreerides tuule alla teha. Einoh, las Kunn korraldab oma iludusvõistlusi, see, kes võidab, on juba teada – kas Kala või Konn.. kui nad muidugi suudavad valida. Fui!

Kuna te pole mitte suu peale kukkunud, siis levitate imedemaal Hiire kohta äärmiselt peent ja julma laimu - solvavaid anekdoote, mõtlete välja piinlikke lugusid, kus pisihiir peategelaseks on ja toonitate muidu kõigile, milline äärmiselt vaimuvaene tegelane ta on! Mitte et te midagi reaalset kunagi viitsiksite Hiire vastu ette võtta, sest teie juba oma valgeid kindakesi ei määri, suu on teie relv ja muu jäägu matside hooleks. Teie kavatsete igatahes loomadega mitte enam väga kokku puutuda ning oma ninanöpsu edasi Hertsoginna mõisas puuderdada.. elu nagu lill!

Teil on üks suur saladus ka, nimelt leidis Kala tiigis (Valekilpkonna ja Grüpsi kodu lähedalt) oma iluujumist tehes ühe võtmekese, kuid siiani pole teada, mida see avab. Muudkui käite ja proovite.. tundub väga oluline võti ja ilus on see ka!
Kõige olulisem sündmus aga just maandus teie õuele. Tulemas on iludusvõistlus! Nüüd kui te kõige ilusamad imedemaal olete, on võit samahästi kui taskus. Kahju ainult, et see vastik Kunn selle asja korraldaja on. Võite mürki võtta, et tõenäoliselt on ta plaaninud, et see kehkenpüks ise võidaks enda korraldatud võistluse. Nii see ei lähe. Tuleb tagada, et ühtegi pettust kunn seal läbi viia ei saaks. Ning kui asi juba petmiseks läheb, siis ka teie oskate seda mängu mängida...

Sisalik Bill - Arpo

2006-07-11T03:14:00.001-07:00

Vaata, vaata, vaata mind!

Sina oled Sisalik Bill – suurim vaimukangelane Imedemaa Loomariigis. Sa sündisid oma esimesel elupäeval ja ilmutasid kohe kindlat nõu kuulsaks saada. Sünnist saati oled sa teistest erinev – nimelt kui sind ehmatada, kaotad sa paanikas saba. Oled kuulnud, et normaalsed loomad kaotavad pea. Ja veel öeldakse sulle aegajalt, et sul on paar kruvi puudu. Sellest ajast peale korjad sa hoolega üles kõik kruvid, mis sa leidma juhtud. Ja kuna neid on kogunenud juba kenake hulk, siis kuidas saab sul paar kruvi puudu olla? Sinu meelest on sul neid hoopis üle...
Aga see-eest räägid sa ilusa s-murdega kõiki Imedemaal tuntud keeli, loed jämedat trükki selgesti ja mõistad rohkete vigadega kirjutada.

Ja kui sellest veel on vähe, siis oled suurleiutaja. Juba poisipõlves olid päris hea fantaasiaga. Näiteks polnud sul probleemiks teha vannist padi. Elus hätta sa ei jää, oled selles päris kindel. Kui sa ikka kõike oskad, siis ei ole karta miskit. Läinud reedel tegid peedist pesumasinale trumli. Jah, ei ole tõesti asju, millega ei tuleks toime.

Loodust sina ka armastad. Talvel uisutad, kuid suvel püüdsid Kala järve ääres. Aru sa ei mõistnud, miks Kala selle peale solvus ja sellest ajast kuival maal Hertsoginna juures elab. Konna võttis kah kaasa. Veidrik. Nemad, mitte sina, sest suhtlemises oled tugev, suhtled täitsa vabalt.
Näiteks eile terve päeva rääkisid sa Tuviga., et tahad teha väikse katse – panna pirukasse muna. Et kas maitse tuleb nagu oleks pirukasse pandud muna? Tuvi hakkas karjuma ja ehmatas sind ära. Saba kukkus maha. Tuvi ärritus ja nimetas sind terroristiks ja ekstremistiks. Okastraadist oma sektorile lubas teha aia ja selle ümbruse mineerida.

Miin – seda sa tead! See on pomm! Pommid teevad pauku! Ja kui pauk tuleb, siis saba kukub jälle ära. See on hea. Sest kui sul saba kukub ära, tuleb Valge Küülik ja annab sulle sinu sabade vastu taskulambipatareisid. Taskulampi on sul vaja, et valgustada end. Sest kõik leiutajad ja looduseuurijad peavad olema valgustatud, muidu ei saa leiutamise ja looduse uurimisega tegeleda. Seda sa lugesid. Targast raamatust. Taskulamp sul on, aga patareisid on vaja vahetada. Valge Küülik teab.

Miks küll Tuvi pahandas, aru sa ei mõista. Võõrast muna niimoodi oma rinnaga kaitsta! Sest oma silmaga sa nägid, kuidas Papagoi Loori lendas kui üle käopesa ja oma muna Tuvi pessa poetas, kui viimast polnud kodus. Huvitav, kas Vana Krabi ikka teab, et Loori, Krabi silmatera ja hoolealune, oma muna Tuvile haududa viis? Sina küll niimoodi ei teeks. Kui sul oleks muna. Ja sind kui loodusteadlast teaduslikult väga huvitab, kuidas Loori muna sai? It takes two to tango...

Looduses sul meedib käia, siis saab linnulaulu kuulda. Üldse meeldib kõike teha, igasugu vingeid asju. Näiteks möödund nädalal jalutasid metsas. Kuulsid nagu põõsas oleks keegi nahistanud. Vaikselt hiilisid sa põõsasse ja leidsid värvilise pulga, millest teha lenkstangid jalgrattale, mida sa leiutad.
Varsti 19. aprill on, mil tahad tähistada jalgrattapäeva ja teha ühe vaffa tripi oma vastse rattaga, mis selleks ajaks valmis saab. Juba varsti! Selleks on sul vaja marke, millest Valge Küülik rääkis – Che Guevara pildiga.
Ikka tore ringi käia, siis saab leida asju, mis teised ära kaotand. Ärtu Soldat ja Hertsoginna Köögitüdruk olid ka põõsas. Nahistasid vaikselt.

Loodust sina ikka hoiad, sellepärast korjad kokku kõik, mis vedelema jäetud. Et ei juhtuks loodusele halba ega läheks asjad raisku. Sulle meedib üldse mõelda igasugu asju välja. Pärast teed siis nendest asju, et ka teistel oleks hea.
Näiteks uus projekt on sul ise laulev fa, mis teeb sind kuulsaks täpselt kolme tunniga.

Ise elad metsas. Metsas on sul mitu sõpra – Pat ja Patterson, Merisead. Teie teete koos kolhoosi, kasvatate porganeid ja kapsaid, mis on mahedad, et oleks looduslik.
Tulevikus on sul oma peenar, millel kasvab mitmeid asju. Ise oled rahul. Sest et metsas elada on hea.

Enne elasid sa teises kohas, seal ei olnud lõbus. Hiir hüppas ja Kass kargas. Ei, Kass hoopis irvitas. Hiir ei armasta Kasse. Sina ja Pattersonid jälle Hiirt mitte. Siis te käitegi Hiirele Kassi tegemas, et Hiir ei hüppaks.

Jalutasid jälle kord sa metsas ja Tõugu seene juurest läbi astusid. Tõuku polnud kodus, aga seene all vedeles üks kassinahk. Küllap Irvikkass kaotas selle ära, nagu sina oma saba kaotad mõnikord. Vaja kaasa võtta, et keegi seda pihta ei paneks. Pat ja Patersson olid õnnelikud kohe – nüüd saab Hiirele paremini Kassi teha! Küll sa oled ikka leidlik! Muudkui leiad vajalikke asju! Katse tahad teha – kui Irvikkassi nahk panna selga, kas siis muutub nähtamatuks? Peaks muutuma, sest Kass muutub. Siis saab nähtamatult ringi hiilida!
Huvitav, et Tõuku polnud. Ta tavaliselt ikka on. Mõnikord koos Krabiga piipu tõmbavad.
Kassidel on üheksa elu. Sa tead, sest lugesid. Aga mitu nahka nende seljast võtta saab?

Üleeile jälle olid leidlik. Hiirelõksu mõtlesid sa välja, kuhu Hiir peab sisse astuma. Nüüd on vaja välja mõelda, miks ja kus Hiir peaks sinna sisse astuma.

Pati ja Paterssoniga lugulaule Hiirest teete ja kitarri plõnnite põdrasamblateed, kui joote. Kunagi sul pole igav, kuna oled huvitav. Isegi kui sul on igav, kõik sul tuleb välja! Näiteks oskad ühte luuletust! Nii tore on see luuletus, et nagu lausa ise oleks selle kirjutand! Kui sa metsas jalutad, siis ikka laulad nii:
Põdral maja
metsa sees
väiksest aknast
välja jookseb nagu jänes
kõigest väest!
Pat ja Patersson ei taha seda enam kuulda, aga teised ikka tahavad! Selles oled täitsa kindel!
Huvitav, kumb jänes seal luuletuse sees on – kas Märtsijänes või Valge Küülik? Ja kus on Põdral maja? Sina küll ei tea, et metsas oleks. Äkki on kuskil teises metsas?

Hiirele ei mahu pähe, miks te ära läksite, sest tal on väike pea. Ikka saadab teile kaela karvaseid ja sulelisi kutsumata külalisi. Et ei tuleks võõrad võõristama, Pattersonid teavad nippi, kuidas teha manaringi, et ei pääseks võõrad ligi teie porknaid himustama, teie meeli peedistama, leitud asju ära viima. Mis nad siis tulevad teie õuele! Kotkapoeg kogu aeg käib. Hea, et veel ei lenda!

Möödund kolmapäeval mängisid sa üksi metsas kulli. Kotkapoega puu otsas nägid. Aga tema sind ei näinud. Ajas tiivad laiali ja alla kukkus, täpselt pool meetrit kibuvitsapõõsast vasakule. Väga hea, et vasakule, muidu põõsa oleks ära rikkunud. Pärast kodus kirjutasid oma looduslugude raamatusse – Kotkas: väike lennuvõimetu lind. Jälle targemaks sa said – sina enne küll ei teand, et kotkad lennata ei mõista. Siit sul kohe tuli mõte – ehitada tiibadega lennumasin. Küll sa oled ikka nutikas!

Näiteks eile tuli sulle mõte. Valekilpkonn on üks tore Konn, aga kahju ka ta’st natuke. Sinu süda ikka läheb haledaks, et kilbi igakord ta seljast võtma peab, kui vette läheb. Veekindel kilp! Jah! Sina leiutad varsti! Näää, kohe lähedki Valekilpkonna rõõmustama!

Niisiis oled mitmekülgne, ilus tark ja osav!
No kohe ei oskagi midagi rohkem öelda!
Ja sõnu polegi vaja!

Merisead Pat ja Patersson - Ozkar ja JGJ

2006-07-11T03:14:00.000-07:00

Oled merisiga Pat või olid sa Patersson, kes seda nüüd täpselt mäletab.. sest nagu üks mees olete te kogu aeg koos olnud. Pat ja Patersson, Patersson ja Pat. Imedemaa metsavennad, koos nagu üks mees, ühel rindel!

Elasite pikalt koos teiste loomadega saarel. Täitsa mõnus elu oli, seltskond oli täitsa hea ja elukoht ka ilus. Seda aga päevani, mil eiteakust ilmus saarele üks väike värdjas valge hiirepiuks, kes endast maru palju arvas. Juba ainuüksi tema pidev ennastimetlev möla oli õudne, aga ühel hetkel kuulutas ta end teist kõigist ülemaks. Eriline jobu.

Ning need teised idioodid kuulasid tema möla imetlusega ja asusid tegema, mida hiirepiuks tahtis. Konn ja kala olid ainsad, kes mingit mõistust ilmutasid ning hiire pikalt satsid ja Imedemaa Hertsoginna teenistusse teenriteks läksid. Mitte et teener mingi auväärne amet oleks, metsavend on ikkagi rahvuslane, teener – ülejooksik.
Teie keeldusite samuti hiire diktatuurist, mille peale hiir ilgelt pikalt ja kiunuvalt kõiki kummalises keeles vägisõnavalikuga kostitas. No kaua võib sellise jobuga koos elada? Eriti hulluks läks asi siis, kui hiir hakkas jahuma riigipöördest ja superriigist. Ega ta midagi teile teinudki, aga lihtsalt viskas kopa ette. Niisiis läksite seltskonnast lahku.
Sisalik Billi võtsite ka endaga kaasa. Bill on lihtsalt pisut…ee… mitte just väga rohke aruga loom, aga see-eest leiutaja. Leiutab vajalikke asju. Teile meeldib Bill väga, selline naturaalne tüüp. Looduslaps, siiras ja armas. Bill vastuväiteid ei osutanud. Nüüd olete metsavennad, hiirevärdja vastupanuliikumise uhked esindajad.

Algul olid Konn ja Kala jõle mehed teiega kaasa tulema, kuid siis läksite kuidagi lollisti riidu. Nimelt üritas Bill tiigist kala püüda ja too sai natuke nagu pahaseks ja ei ole sest ajast Billiga kuigi hästi läbi saanud, niisiis läksid nad oma teed.

Selle hiirevärdja tegevust tuleb võimalikult palju saboteerida. Mida ta endast arvab? Vaevalt, et selle äpu egoistlikud plaanid imedemaaga kuhugi jõuavad, aga parem karta kui kahetseda. Niisiis tegutsete vastutegevusega. Kõige otsesem ja lihtsam vastutegevus on loomulikult atentaat. Selleks tegi Bill valmis suure kavala kaadervärgi, mille uhkelt hiirelõksuks nimetas. Kuhugi peaks selle üles seadma. Ning midagi peaks sinna sisse söödaks seadma?

Lisaks levitate imedemaal hiire kohta laimu, solvavaid anekdoote, mõtlete välja piinlikke lugusid, kus pisihiir peategelaseks on ja toonitate muidu kõigile, milline jobu ta on.

Uus plaan on teda hirmutada – Patersson leidis tõugu seene juurest ühe vana kassinaha, mida saab selga tõmmata ning siis põõsast hiirele “MÄU” karjumas käia. Päevavalguses see tõenäoliselt ära ei peta, aga hämaras peaks hiir endast pabulahunniku sellise vapustuse peale maha jätma.

Toiduks kasvatate porgandeid – mahepõllundus, väga loodussõbralik ja tervislik, kasvatatud esmaklassilise meriseasõnniku peal. Äärmiselt kuum kaup! Porgandid päästavad teid ka hiirekamba (või kellegi teise) rünnakute eest, juhul ta peaks kunagi midagi sellist üritama. Ehitate porganditest ringi enda ümber ja ütlete: „Porgandi ja kapsa nimel, saagu siia suur kaitse“ ja tantsite ringi sees. Kaitset jätkub, kuniks tantsu jätkub. Avastasite selle ringi mõju ükskord kogemata, kui olite ohtralt põdrasamblateed joonud ning seejärel tantsu lööma asusite.

Sel ajal kui te vastutegevusega ei tegele, joote põdrasamblateed ja luuletate. Bill reeglina leiutab luule asemel ja vahel loeb üht salmi, mis talle väga meeldib, see kõlas kuidagi nii:
Põdral maja
metsa sees
väiksest aknast
välja jookseb nagu jänes
kõigest väest!

Natuke on tüütu küll.. Merisigadele osutus luule aga väga toredaks ajaveetmise meetodiks, nii enda luuletamine kui ka teiste autorite teoste analüüsimine. Tihti mängite sellist mängu, et üks esitab enda tehtud luuletuse ning teine analüüsib seda pikalt ja laialt. Siis teete vahetuse. Siis mängite kitarri ja üürgate metsavenna laule. Metsa vahel põdrasamblateed juues olete maha pidanud pikki arutelusid maailma, elu, ja kõige üle.

Bill sebib sel ajal ringi, nokitseb oma leiutiste kallal või otsib neile uusi juppe. Tal on igasugust kola. Just hiljuti tassis õnnelikult mingi pulga laagrisse ja kuulutas, et sellega saab ta oma viimase leiutise lõpetada.
Kusjuures, hiljuti tekkis teil mõte teha oma kanakasvandus, kuid selleks peaksite kuskilt mõne muna leidma, mille siis välja hauduksite ja .. siis kasvaksid kanad juba ise. Hmm.. kust aga leida muna.. kas mitte Tuvil seal saare peal ei ole üht. Aga selleks tuleks saarele korraks minna..

Muidu tunnete ja teate teisi loomi ja linde, kes hiire diktatuuri alla talle lojaalseteks jäid hästi:

Kotkapoeg - Alton

2006-07-11T03:11:00.000-07:00

Kes sa oled?
Ma olen Kotkas!
Aga miks sa nii väike oled?
Noh, ma olin lapsena tihti haige...

Loojuva päikese taustal joonistub välja tumeda kalju tipp, millel istub suursuguselt rahulikus poosis kuninglik ja suur lind – Kotkas. Tema terav pilk on suunatud kaugusesse ning selle eest pole pääsu ühelgi loomal, linnul ega mutukal, keda Kotkas on heaks arvanud märgata. Miski ei saa jääda tema pilgu eest varjatuks. Tema kontrollib kõike ja kõiki ning kõik teavad seda. Ja värisevad... Ja õieti teevad! Sest pruugib vaid Kotkal märgata midagi talle ebasobivat, kui ta sirutab oma tohutud ja tugevad laiali ning liugleb hääletult kui vaim sündmuskohale. Ohver ei jõua isegi taibata, mis temaga juhtus. Nii ootamatu ja fataalne on Kotka rünnak.

...ja niimoodi puu otsas uneledes sirutad oma tiivad välja ja...POTS! Kukud suure raginaga ehmunult kraaksatades nagu kivi vastu maad. Heh, hea, et pool meetrit vasakule ei kukkunud – seal on kibuvitsapõõsas...

Tõde on, et kotkaste soost oled küll, aga vot tiivad ei kanna!
Oled sünnist saati selline äbarik olnud. Sinu eluunistuseks on aga saada Suureks ja Võimsaks, keda kõik austavad ja natuke kardavad ikka ka...
Püüad endast alati väga head muljet jätta, et keegi sinu tegelikest hirmudest ja kompleksidest aimu ei saaks. Sest no mis kotkas sa niimoodi oled, kui sa uhke ja vabana taevalaotuse alla liuelda ei suuda!
Näe, Tuvi ja isegi Part Dodo ja Papagoi Loori saavad lendamisega hakkama, aga sina...

Seepärast kardad kõige enam, et keegi loomadest ütleb sulle ühel päeval, et kuule, sul kotkatiivad, lenda sinna ja too see asi ära. Seetõttu püüad endast mulje jätta, et oled pidevas tegevuses ja jõuad igale poole. Sebid terved päevad ringi nii kuis jaksad, suhtled kõigiga mitu korda päevas, et teistel jääks mulje, et sind jagub igale poole. Päeva lõpuks on võhm muidugi väljas kah...

Mõnikord hiilid salaja sügavamale metsa ja ronid küüniste ja noka abil mõne puu otsa ja kujutad ette, et oled suuuuur ja võimas kotkas, istumas kõrgel kaljunukil loojangu taustal. Sul pruugib vaid tahta ja sa sirutad tiivad välja ja POTS!!! Dämmmmit!
Kui ainult keegi sellele peale ei satuks... Seda häbi sa üle ei elaks...

Ükskord järjekordselt lennuharjutuselt naastes (mille tulemus oli sama nagu alati), märkasid tee ääres põõsa all midagi kirevat – see oli väike raamat, mille kaanel oli pasunat puhuva poisi pilt. Pasuna küljes rippus lipp ja selle...KOTKA PILT! Ohoooo! See raamat pidi sulle olema!
Istusid sinnasamasse põõsa alla maha ja lugesid raamatu kaanest kaaneni läbi. Seal oli paljugi, mis sulle arusaamatuks jäi, aga üks peatükk rääkis sellest, kuidas õigeks Kotkapojaks saada. Tingimused olid järgmised:
Kotkapoeg oskab:
1) teadlikult talitada järgmisil juhtumeil: tulekahju, paanika, lõhkujad hobused, murdunud jää läbi veekogusse kukkumine, uppumine, põletamised, luumurrud, palavik, verejooks ninast, suust ja haavadest, minestused, poomine, vigastused põrutuse ja löömise tagajärjel, päikesepiste, välgu- ja elektrilöök, hõõruv asi silmas, kõrvas ja kurgus, surma tundemärgid, mürgitused seentega, kalaga ja vorstiga, ussihammustus, marutõbise looma hammustamine, haavade sidumine, langetõbi, krambid, pööritus, joobnu kohtlemine, haigete transport;
2) teha lõket üles kahe tikuga; metsas küpsetada kartuleid ja liha;
3)teada marsi laulu.
4) määrata ilmakaari päikese, kompassi, kaardi ja loodusemärkide (tähed, puud, kivid, kännud) järele;
5) joonestada oma elukoha ümbruse plaan 1/2 kilomeetrilise raadiusega maal ja 200 meetrilise raadiusega
6) mõõta geomeetrilist pikkust, kõrgust ja laiust ning pindalasid määrata silmajärgi kaugust kuni 800 meetrini; viga ei tohi olla suurem kui 25%;
7) peale 6-kilomeetrilise ulatusega jalutuskäiku kirjeldada rahuldavalt teepealseid juhtumeid ja nähtusi; 1 km jalgsi käia läbi 9 minutiga;
icon_cool.gif suurest osast nähtud asjadest pärast üheminutilist vaatlemist meeles pidada vähemasti 16 asja;
9) köita 8 sõlme, iga sõlme peale tarvitades mitte üle 30 sekundi (4 neist pimedas ehk seljataga);
10) maha raiuda puu ja üles ehitada telk kas riidest või okstest;
11) seletada Superriigi põhiseadust;
12) tunneb elementaarset topograafiat ja kaardijoonestamist. Oskab leida teed kompassi abil;
13) tunneb praktiliselt luuramiskunsti saladusi maastikul ;
14) oskab määrata umbkaudu aega, kiirust (loomad, linnud, kaardid) ja raskust ning silma järele kõrgust ja kaugust kuni 1200 meetrini, kusjuures viga ei tohi ületada 25%;
15) oskab lugeda jälgi (praktiliselt) ja joonistada 5-e metslooma või linnu jäljed;
16) teab nimetada kümme looma, kümme lindu ja kümme kaarti, oskab kirjeldada
nende kasulikkust ja kahjulikkust;
17) suudab ujuda 50 meetrit (ujumisest vabastatakse ujumist võimaldava veekogu puudumisel ümbruskonnas);
1icon_cool.gif tunneb tähtsamaid enesekaitse võtteid ;
19) peab olema elanud 3 ööd-päeva välitingimustes (väljaspool asustatud ala);
20) oskab pidada vähemasti 5-minutilise kõne

Heh, mitte kuskil ei räägita lendamisest!
Sa olid päästetud!
Kui keegi peaks tulema sulle ütlema, et mine ja lenda, siis pistad selle raamatu ütlejale nina alla – näidaku ette see koht, kus on kirjas, et Kotkapoeg peab lendama!
Kuigi...tegelikult oleks ju täitsa vahva...
Aga vähemalt olid sa mõneks ajaks päästetud.
Hakkasid hoolega raamatutarkusi praktikas katsetama ja harjutama, mille tulemusena tunned viimse kui oksakeseni ümbruskaudset metsa ega eksi seal kunagi ära, sul on perfektne mälu ja teadmised loomade ja lindude (ja mingil määral ka Kaartide) igapäevasest elust-olust, oskad kaarti joonistada ja ujuda, rääkimata suurepärasest esinemisjulgusest ja sõnaseadmisoskusest.
Aga ometi oli midagi nagu puudu...Võimalus kõiki neid oskusi teistele demonstreerida...
Peale verbaalse võimekuse muidugi. Seda demonstreerid sa iga päev ja mitte vähe.

Sinu õnneks tuli mõnda aega tagasi loomade juurde Hiir. Ei tea, kus ta siiamaani redutas, aga ühel päeval oli ta platsis ja kohe esimesest kokkupuutest temaga said aru, et Hiir on sinu võimalus ennast näidata. Hiir kuulutas suure häälega, et Kaardid, kes praegu Imedemaad valitsevad, on mõttetud diletandid ja aegunud rämps ajaloo prügikastis ning tegelikult peaksid hoopis loomad Imedemaad valitsema. Mis sind aga Hiirt eriti austama pani, oli see, et mees haaras kohe härjal sarvist ja hakkas Loomariiki reorganiseerima, parteid ning sõjaväge kokku panema ja seda kõike ühel üllal eesmärgil – võtta üle võim Imedemaal!. Loomad ärkasid kui talveunest, said lõpuks ometi teadlikuks oma väärikusest ning kõrgest kohast pjedestaalil, kuhu Loodus on nad oma käega asetanud. Liigipuhtus ennekõige!
Hiire ideed meeldisid sulle ja sobisid ideaalselt sinu eesmärkidega! Said kohe aru, et sul on avanenud võimalus ennast tõestada.
Teised loomad olid samuti Hiire ideedest vaimustuses, ajasid oma käpad-tiivad püsti ja skandeerisid: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!

Imetlesid täiesti siiralt Hiire vaimu tugevust ja tema organisaatorivõimeid. Hiir on kahtlemata üks karismaatilisemaid isiksusi, keda kunagi kohanud oled!
Hakkasid kohe Hiirel sabas jooksma ja kiitsid kogu oma kõneosavust mängu pannes maast taevani tema algatust. Muuhulgas andsid ka kiire ja põhjaliku ülevaate sellest, kes on kes Imedemaal ja kes milleks hea on.
Sinu vaev sai kuhjaga tasutud, sest loomulikult Hiirel ei saanud ju sinu anded märkamata jääda. Hiir määras su Propagandaministriks!
Oooo, milline au! Sind oligi lõpuks märgatud ja tunnustatud! Sind, Kotkapoega, kes sa kogu oma senise elu olid pidanud oma puudusi varjama ja neid teiste tegevustega kompenseerima!
Hiir sai aga kohe aru mis väärtused sinus peidus olid – vähe sellest, et sinust sai Propagandaminister, sa oled ka Hiire usaldusmees.

Sõjapealikuks sai Vana Krabi – igavesti ontlik ja loomade hulgas väga austatud vana kooli härrasmees. Kasvatab üksi kasulast Papagoi Loorit, kes on kõikide loomade üleüldine lemmik oma särava sulekuue ja särava olekuga. Vana Krabi on oma kasvandliku üle narrilt uhke ja saadab teda alati seltskonnas.

Asekantsleriks määras Hiir Part Dodo. Temas aimad võimalikku konkurenti, sest ka Dodo räägib palju ja kõvasti, aga kaugeltki mitte nii tarka juttu kui sina.

Alguses oli kõik kenasti kontrolli all. Siis aga hakkasid mõned loomad rahulolematust üles näitama – nad ei suutnud kuidagi alla neelata seda, et Hiir on nii suurepärane ja intelligentne liider ja hakkasid kadestama, õhutades teistes vaenu Hiire vastu. Peamiseks probleemiks olid Pat ja Patterson ja Sisalik Bill. No Bill ei kujutanud endast küll tegelikku ohtu, sest tema on lihtsalt poolemeelne ja kujutab ette, et ta on LEIUTAJA! Väike mõttetu sisalik, kes kannab igalt poolt, kust vähegi saab, mõttetut kola kokku ja räägib, kuidas ta peedist pesumasinale trumli tegi ja et kohe hakkab jalgratast leiutama, ainult lenkstangid on veel puudu.
Tal endal on paar kruvi puudu, ütles Hiir. Sa jagad seda seisukohta 100% ega jäta seda arvamust mitte oma teada.
Ühesõnaga, Bill on lihtsalt Pattersonide kaasajooksik. Aga need Pattersonid, vot see on häiriv kontingent. Tänu sulle õnnestus Hiirel teisi loomi veenda, või õigemini sinul õnnestus, kui nüüd korrektne olla, et Pattersonid on Hiire peale lihtsalt loomalikult kadedad ning tahavad nende püha eesmärki nurjata. Loomade veenmine polnudki eriti keeruline, mis ei ole ka imekspandav, sest sa oled ju nii karismaatiline ja võimekas kõnemees!

Asi lahenes sellega, et Pattersonid lõid Hiire moodustatud Loomariigist lahku, võtsid Billi kaasa ja ütlesid, et nemad hakkavad nüüd metsavendadeks. Hakkasidki. Elavad teised nagu metslased kuskil võsa vahel ja tegelevad seal mahepõllundusega, kasvatavaid porgandeid ja kapsaid.

Tegelikult ajasid Kala ja Konn Hiirel veel rohkem kopsu üle maksa, sest nemad leidsid, et neid kui veeloomi on rassiliselt diskrimineerinud – parteis olla kõrgete kohtade jagamisel täiesti ilmselgelt kvoodid paigast ära ja nemad ei kavatse seda mängu kaasa teha. Konn ajas rinna kummi, Kala lõi oma seljauime turri ja nii nad demonstratiivselt Loomariigist lahkusidki. Naljatilgad. Ja kus nad nüüd omadega on? Haaaa! Hertsoginna teenrid!!! Kas te kujutate ette! Selle asemel, et maitsta peagi saabuva võidu triumfi ning olla sel üleval momendil tulevase maailmavalitseja kõrval, lasevad nemad endale puuderdatud parukad pähe toppida ja praevad terved päevad auvahtkonnas Hertsoginna ukse kõrval!!!
Milline langus!

Selleks hetkeks oli Hiir ära tabanud sinu kõige tugevamad küljed – panna asju tähele, jõuda igale poole ning osata rahvaga suhelda. Seetõttu andis ta sulle veel ühe missiooni. Täiesti salajase missiooni – olla Hiire silmad ja kõrvad, käia ja suhelda loomade ja võimaluse korral ka Kaartidega ja uurida nende meelsust ning kõigest sellest Hiirele ette kanda. Kui vaja, siis hajutada loomade kahtlusi ja kõhklusi ning tõsta tema, Hiire head mainet. Et sellised asjad ei korduks.

Mida sa juba oled tähele pannud:
Vana Krabi, kes on Papagoi Loori ametlik hooldaja, hoiab oma silmateral kahtlaselt teravalt silma peal. Liigagi teravalt...
Kui Hiir hakkas parteid kokku panema, soovis Loori kaasa aidata ja temast sai Hiire parem käsi. Mõne aja pärast märkasid, et Hiir tunneb Loori vastu varjamatut huvi. Noh mõni ime...
Aga Hiir pole ainuke – Part Dodo keerutab kah kahtlaselt tihti Loori ümber. Kusjuures – Looril ja Dodol on täpselt ühesugused jalad. Hm, mingi vandenõu?

Grüps, Kuningapaari maagiline vapiloom, kes varem resideerus lossis ja käis oma sõbral Valekilpkonnal keset Tiiki asuval Saarel külas, kolis mõni aeg tagasi kogu täiega Saarele. Huvitav miks?

Vana Krabi käib kahtlaselt tihti Tõugu juures. Mis asju nad ajavad? Mis mees see Tõuk üldse on? Muudkui kükitab oma seene peal ja tõmbab piipu...

Kord, kui metsas luurel käisid, sattusid peale, kuidas Ärtu Soldat ja Hertsoginna Köögitüdruk põõsas nahistasid. Neile hiilis ligi Sisalik Bill, kes pani Soldati selja tagant pihta ühe uhke värvilise pulga. Soldat ei märganud midagi...Sa ei hakanud ka kisa tõstma – Ärtu Soldat oli ju kõigest Kaart! Peaks Billi käest uurima, mis ta selle värvilise pulgaga teeb? Hästi edev ja ilus oli teine...

Tuvi räägib muudkui kosmonautikast (huvitav, mis see kosmonautika on?) ja kellestki Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda palavalt armastas. Mõni aeg tagasi kuulutas ta kõigile loomadele, et sai Gagariniga muna. Sellest ajast peale on ta kapitaalselt arust ära. Muudkui valvab oma muna ja lubas oma pesa ümber traataia ehitada, sest tal on paranoia, et keegi varastab ta muna ära. Kes seda tuvi muna ikka tahab...
Kuigi, kui nüüd niimoodi isiklikult pinnalt vaadata, siis on Tuvi erakordselt armas ja romantiline olevus ning räägib ühtepuhku armastusest. Sina ei ole paraku veel kunagi armastust kogenud, mis teeb sind natuke rahutuks. Kui ta ometi selle Gagarini ära unustaks, siis võiks temaga täitsa tiiba ripsutada. Aga võib olla tunneb Tuvi ennast lihtsalt sama üksikuna kui sina. Hm, võiks ju proovida...Kui midagi välja ei tule, siis võib pärast ju ennast sellega välja vabandada, et Tuvi ei saanud oma Gagarinist üle.

Aga jah, peab kõik välja uurima. Ehk koorub siit midagi, millega saab Hiire juures kannuseid teenida. Sest sul on eluunistus. Peale lendama õppimise muidugi.
Sind jäi kummitama kotka kujutis raamatukaanel oleva lipu peal.
Raamatust said sa teada, et kotkas on läbi aegade olnud üks võimsamaid sümboleid, mida on kasutatud lippudel ja vappidel. Mõelda vaid, kui Hiire tulevase superriigi vapil ja lipul oleks SINU kujutis... Peaks sellest Hiirele kuidagi ääri-veeri rääkima...
Häh, siis võiks isegi selle lendamise värgi ära unustada! See poleks üldse enam tähtis! Ja keegi ei julgeks sulle enam kunagi meelde tuletada, et sa oled väike, armetu, alamõõduline, hale Kotkapoeg, kes ei suuda isegi lennata...

Part Dodo - Heru

2006-07-11T03:10:00.000-07:00

Sa oled mul teine!

Teine. Alati teine! Mitte kunagi esimene!
See ei ole aus!
Miks sina pead alati teine olema?!
Sina oled Part! Part Dodo!
Ja see kõlab uhkelt!
Miks keegi sellest ometi aru ei saa?!

No hakkame alguses pihta...
Lapsepõlvest.
Sa kasvasid üles Imedemaal keset Tiiki oleva väikse Saare peal ja sinu kasvatajateks olid Valekilpkonn ja Grüps. Juba siis hakkas see pihta – Valekilpkonna jaoks oli Grüps tähtsam kui sina ja Grüps pidas jälle Valekilpkonna olulisemaks kui sind, sest miks muidu pidas ta Saarele saabudes pikki neljasilmavestlusi Valekilpkonnaga öeldes sulle, et leia endale ise tegevust.
Häh! Eputis! Elas Kuninga õukonnas maagilise vapiloomana ja kujutab ette, et on teistest parem. Aga nüüd ta enam õukonnas pole ja resideerub täiskohaga Saarel. Huvitav, kas sai Kuningalt kinga või? Paras talle! Ei maksa nii tähtis olla.

See Valekilpkonn on ikka täitsa hale vend. Kujutab endale ette, et on kilpkonn, aga tegelikult on täiesti tavaline konn. On endale kuskilt mingi kilbi hankinud, selles sisse pugenud ja kujutab endale ette, et petab sellega kõik ära. Teisi võibolla küll, aga mitte sind. Grüpsi ka mitte. Oled mitu korda näinud, kuidas Valekilpkonn enne Tiiki ujuma minemist kilbi seljast ära võtab, sest – heheee, naljanumber! – tema kilp ei kannata vett!
Ja siis need tema lõputud ja pikad heietused sellest, kuidas ta veel noor oli ja mida ta koolis õppis. JA KOGU SEDA „KOOLITARKUST” RAIUS TA SULLE KÕIK NEED AASTAD PÄHE!!! Sa sinine sitikas ja vihmauss! Kui tüütu see oli!

Jah, aga midagi polnud teha, olid sunnitud seda kuulama ja ka Valekilpkonna sõna kuulama, sest tema oli sinu seaduslik hooldaja. Oma pärisvanematest ei tea sa paraku midagi. Kord küsisid Valekilpkonnalt selle kohta. Too hakkas kokutama ja puterdama ning lõpuks hakkas heietama järjekordset lugulaulu rubriigist „Kui mina veel noor olin...”. Lõid käega ja ei viitsinud teda kuulata. Niigi hommikust õhtuni üks ja seesama nutulaul...

Ega Grüps parem polnud. Ainult et palju konkreetsem ja järsum. Ütles kohe, et liigne uudishimu pole tervisele kasulik ja sa peaksid Valekilpkonna suhtuma austavalt ning hindama tema järjekindlust sulle sobiva hariduse andmisel. Sellega oli teema lõpetatud.

Ja nii sa siis veetsid oma lapsepõlve kahe veidriku seltsis, kes sulle üksteise võidu närvidele käisid. Ja mida sa kunagi ei unusta – kui need kaks kokku said, olid sa alati TEINE!
Küll nad veel ühel päeval näevad...lubasid endamisi...

Kohe, kui täisealiseks said, lasid sealt poolemeelsete Saarelt jalga teiste loomade juurde.Sa olid vaba! Sa said lõpuks ometi hakata ennast tõestama!
Kõigepealt tuli sul ennast kuuldavaks teha. Kõige lihtsam viis selleks on hästi kõvasti ja palju rääkida. Siis pannakse sind tähele. Mõne aja pärast tegid avastuse, et see ei olegi eriti tähtis, MIDA sa räägid, peaasi, et ikka palju ja kõvasti.

Mõnda aega kandis su taktika edukalt vilja.
Siis ühel päeval, kui olid juba piisavalt enesekindel ning said aega ringi vaadata ja uurida, et kes need loomad siis õigupoolest on, kellega sa nö ühist eluruumi jagad, märkasid korraga Papagoi Loorit. Oh, sa poiss! Sul läksid jalad nõrgaks...Milline kirev sulestik! Millised peened maneerid! Milline energia ja rõõmsameelsus! Sa olid pimestatud! Loori oli raudselt maailma kõige elegantsem ja kaunim suleline, keda su silmad iialgi näinud olid! Kusjuures oled tähele pannud, et teil on isegi ühesugused jalad! See ajab sind natuke segadusse ja tundub samas nii tähendusrikas!

Ja siis nägid su silmad veel midagi...või kedagi...
Vana Krabi – Loori hooldaja.
See vanatoi rippus pidevalt nagu takjas Loori küljes. Iga kord, kui üritasid Loorile läheneda, oli Krabi platsis ja puksis ennast sinu ja Loori vahele. No on tüütus! Ja mis Looril üle jäi – hooldaja on hooldaja. Sina olid enda omadest õnneks vabanenud, kuid Loori veel mitte.
Teisi loomi see muidugi häirinud. Vastupidi – nemad olid lausa vaimustatud, et Krabi Loori eest niimoodi hoolitseb. No aga nemad polnud Loorisse armunud kah. Sina olid. Ja viies, kuues või seitsmes meel ütlesid sulle, et ka Loori polnud sinu vastu sugugi ükskõikne. Seda oli näha tema pilkudest ja sellest, kuidas ta sinu läheduses mõnikord ennast keerutas ja saba võngutas.
Oh kurat! See oli niiii vastupandamatu!

Varsti tabas sinu terav silm midagi, mida teised vist tähele panna ei osanud. Vana Krabi suhtumine Loorisse oli kuidagi imelik. Sulle hakkas aina enam tunduma, et seal on veel midagi. See ei olnud lihtsalt hoolitsus, mida Vana Krabi Loori vastu üles näitas. See, kuidas Krabi alati kiivalt Loori lähedusse hoidis, kuidas ta oma vastikute sõrgadega Loori kirevaid sulgi paitas, kuidas ta Loorit vaatas...

Saba ja sulgede nimel! Vanatoi oli ju kõrvuni Loorise armunud! Ja mis sind kõige rohkem šokeeris – Loori tundus tema tunnetele vastavat! Miks muidu laskis ta sellel kõigel sündida!
Oh naine! Nõrkus on su nimi ja sinu nõrkus oli Loori...
Loori ju ometi nägi, et sa ei ole tema vastu ükskõikne ja kõik märgid näitasid, et ka Looril on sinu suhtes mingid tunded. Miks ta siis ometi...
HAAAAA! Sa olid JÄLLE TEINE!

Sügav kibestumine võttis sinus maad. Kuidas sai see olla võimalik, et sulle, noorele ja igati šarmantsele sulelisele eelistas Loori seda kärbatanud kartulit?! Võibolla sellepärast, et Krabil oli loomade hulgas positsioon ja kõik respekteerisid teda? See ju naistele meeldib..
Otsustasid saada respekteerituks ja omandada positsioon.
Aga kuidas?

Kui loomade juurde ilmus Hiir, nägid selles oma šanssi.
Ei tea, kus ta siiamaani redutas, aga ühel päeval oli ta platsis ja kuulutas avalikult ja suure häälega, et Kaardid on mõttetud diletandid ja aegunud rämps ajaloo prügikastis ning tegelikult peaksid hoopis loomad Imedemaad valitsema. Mis sind aga Hiirt eriti austama pani, oli see, et mees haaras kohe härjal sarvist ja hakkas loomade riiki reorganiseerima, parteid ning sõjaväge kokku panema ja seda kõike ühel üllal eesmärgil – võtta üle võim Imedemaal!. Loomad ärkasid kui talveunest, said lõpuks ometi teadlikuks oma väärikusest ning kõrgest kohast pjedestaalil, kuhu Loodus on nad oma käega asetanud. Liigipuhtus ennekõige!
Eriti vaimustatud oli Hiirest see topakas Vana Krabi. Ajas selle jutu peale kohe sõra sirgu ja skandeeris: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!
Ja kõik teised loomad koos temaga. Sina ka, sest said aru, et Hiir on uus liider ja sul on kasulik tema külje alla hoida.

Hiir hakkas kohe parteid kokku panema. Kohe näha, et tegemist oli mõistliku mehega, sest sinu määras ta oma asekantsleriks. Imedemaa asekantsler – mmmm.... see kõlab uhkelt! Just nimelt Imedemaa asekantsler, mitte ainult loomariigi oma. Su silmade ees terendasid uued kõrgused ja nägid end juba Imedemaa troonikojas Hiire paremal käel... ja Loori koos sinuga...
Sest nii kõrge ametipost pidi talle ometigi piisavalt muljet avaldama, et see vanamehenäss maha jätta ning sinu, noore ja eduka vastu vahetada.

Okei, Vana Krabi määrati sõjapealikuks, aga see pole pooltki niiiiii kõrge positsioon kui sinu oma.

Propagandaministriks sai Kotkapoeg. Heh, see tühikargajast poisike... Ohutu.

Ja siis juhtus midagi lihtsalt suurepärast! Loori, kes muidu liikus ringi ainult koos Vana Krabiga, hakkas loomariigi töös aktiivselt osalema, mis tähendas seda, et iga päev tuli ta Hiire staapi ja oli riigiasjade ajamisel abiks. Oh, ta tegi seda kindlasti sinu pärast! Et olla sinu lähedal! Sest see oli ainuke koht, kus Krabi pidevalt Looril sabas ei jõlkunud. Sulle kangastusid juba kaunid kujutluspildid, kuidas sa ühel kaunil õhtul päikeseloojangu ajal, pärast pikka päeva, mille jooksul sa oled Loorile (teistele ka muidugi) demonstreerinud oma asjalikkust ja kompetentsust riigiasjades, kutsud Loori jalutama ja avaldad talle oma tunded ja kuidas Loori nendele kindlasti vastab...
Kindlasti Loori ainult nende mõtetega poliitikasse tuligi! Sest mis ühel naisel muidu ikka riigijuhtmise juurde asja peaks olema! Ta tuli sellepärast, et oleks võimalus sinuga kahekesi jääda! Oh, Loori!

Asjaajamist ja muret oli teil aga küllaga. Osad loomadest olid deserteerunud.
Kala ja Konn olid Hiire ilma pikema jututa metsa saatnud ning keeldunud Hiirele allumast. Nad läksid Hertsoginna TEENRITEKS! Loomad ja teenriteks! Naljavennad! Nii nad nüüd siis küpsetavad end puudriga paneeritud parukates Hertsoginna maja juures ja kujutavad ette, et nad teevad karjääri. Phäh!

No ja merisead Pat ja Patterson ning Sisalik Bill lasid kah jalga. Neile Hiire riik, näe, ei sobinud! Nüüd nad siis elavad teistest loomadest eraldi sügavas metsas ja kasvatavad porgandeid ja kapsaid. Ise nimetavad ennast metsavendadeks. Noh, Bill on muidugi puhta sassis vend – kujutab ette, et on suur leiutaja ja loodusteadlane ning ajab täitsa segast juttu.

Ja siis veel see Tuvi...Tema on ka ikka täitsa ära keeranud! No tegelikult on ta kogu aeg imelik olnud. Muudkui räägib armastusest, romantikast ja kosmonautikast (huvitav, mis see kosmonautika on?) ja kellestki Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda palavalt armastas. Mõni aeg tagasi läks asi täitsa hulluks - Tuvi kuulutas kõigile loomadele, et sai Gagariniga muna. Sellest ajast peale on ta kapitaalselt arust ära. Muudkui valvab oma muna ja lubas oma pesa ümber traataia ehitada, sest tal on paranoia, et keegi varastab ta muna ära. Heh, kes ta muna ikka nii väga tahab! Tavaline muna.

Oijah, muna...
Unistad tihti sellest, kuidas te Looriga koos pesa punuma hakkate ja ühel ilusal päeval muna saate...
Kõik viitas sellele, et varsti see juhtubki.

Ühel hommikul astusid vasaku ujulestaga pesast välja. Heh, ebausk, mõtlesid ja paterdasid rõõmsalt staapi. Ja mida sa nägid! Hiir ja Loori kahekesi ninapidi koos kudrutamas! Hiir Loori kaela silitamas ja Loori viimasele oma kauni looritatud pilguga meelitatult naeratamas!
Hetkega varises su maailm jälle kokku! Sa olid ometi nii kindel oma võidus! Kõik märgid ju viitasid sellele, et Loori ei ole sinu vastu ükskõikne ja JÄLLE võitis keegi teine! Ja sina olid jälle TEINE!!!

No muidugi! Hiir oli ju tähtsam mees kui sina!
Sind tabas meeletu armukadedushoog ning sinu esimene mõte oli rääkida Hiirele Loori ja Vana Krabi suhetest. Nii põhimõttekindel ja suure egoga nagu Hiir oli, ei suudaks tema uhkus iialgi alla neelata fakti, et Loori oli tema sõjapealiku konkubiin. Siis aga said aru, et sellega ei saavuta sa midagi. Hiir hülgaks küll Loori, kuid häbistaks teda kõikide loomade ees ning Loori kaotaks igaveseks oma hea nime ning austuse loomade seas. Seda sa ei tahtnud mingil juhul. Sest sa ju armastad Loorit.

Pärast meeleheites veedetud nädalat, mille jooksul Hiir ja Loori aina varjamatult kudrutasid, analüüsisid olukorra rahulikult läbi ja said selgeks, et ilmselt on Loori jaoks kõige tähtsam tema kaaslase positsioon – algul Vana Krabi, nüüd Hiir. Siit tegid ühe järelduse – sa pead ise esimeseks saama!
Aga kuidas? Kuidas saada ise Hiire asemel esimeseks?

Nii. Hiir plaanib kaardid kukutada ja haarata Imedemaal võimu ning hakata ise Imedemaa ainuvalitsejaks. Esimene osa plaanist sobis sulle, teine paraku mitte. Sinust pidi ainuvalitseja saama! Selleks tuleb Hiir sobival hetkel kõrvaldada. Üksi sa sellega hakkama ei saa, pealegi ei tohiks see kuidagi sinu isikuga seotud olla. Sul on vaja ustavaid abilisi.
Paraku ei ole loomariigis kedagi peale sinu, kes Hiirt ei imetleks ja talle ustav poleks.
Või siiski?
Pat, Patterson ja Bill! Ja Kala ja Konn! Nemad ei seedi Hiirt silmaotsaski! Kui nendega ettevaatlikult rääkida...

Täna on just sobivalt Kaartide aiapidu, kuhu loomi muidugi kutsutud ei ole ja Hiir plaanib rünnakut Kaartidele. Tõsi, neil pole veel relvi...
Sul on veel aega.
Mõtle! Ja mõtle kiiresti, aga mõtle kõik hoolega läbi, kordad sa endale.
Kaalul on rohkem kui elu...
Sinust võib lõpuks ometi saada ESIMENE ja sa ei pea enam iialgi kuulma neid sõnu, mida sa nii väga vihkad – Sa oled mul teine...

Papagoi Loori - Acrata

2006-07-11T03:07:00.000-07:00

Jutulinnul on märkimisväärne mõistus ja taiplikkus!

Sa oled kõige värvilisem, kõige ilusam, kõige energilisem, kõige...eee...jutukam, kõige targem, kõige elegantsem, kõige armastatum ja imetletum, kõige...ühesõnaga, sa oled Papagoi Loori.
Peaaegu võiks öelda, et sa oled ka kõige õnnelikum ja rõõmsameelsem olevus Imedemaa Loomariigis. Just. Peaaegu.
Sest sa ei mäleta oma vanemaid.

Sinu lapsepõlv möödus Vana Krabi hoolealusena, kes kasvatas sind nagu tõelist seltkonnadaami. Õpetas istuma ja astuma. Mitte, et Krabi ise nüüd väga ästi astuks, aga kui sa oma energilise loomuse tõttu peadpööritava kiirusega ringi sibama kippusid, tegi Vana Krabi alati range märkuse, et sa katsuksid kabedamalt kõndida. No sa siis püüdsid kõigest väest. Aga mõnikord sa unustad oma head kombed ja kui millestki vaimustusse satud, kukud pidurdamatult vaterdama ja ringi keerutama.

Oled mõnikord Krabilt oma vanemate kohta pärinud, aga Krabi muutub siis alati sõnakehvaks ja vastab, et tema sinu patroonina peab seda täiesti irrelevantseks, kuna oma õigete vanemate juures kasvades poleks sinust iialgi saanud daami.
Sinu lapsepõlv oli tegelikult täitsa rõõmuküllane, vahel küll tüütu kõigi nende etiketi- ja muude õpetuste tõttu, mida Vana Krabi sulle jagas ja nende täitmist ülirangelt ka jälgis. Krabi on sinu suhtes alati olnud alati overprotective ja ühel hetkel muutus see tüütuks. Siiski armastasid sa Krabi väga ja tundsid tema ees tänuvõlga.

Nii pidasid sa mõnda aega üsna loomulikuks, et Krabi ilmutas sinu suhtes üsna tugevat omanikutunnet. Seltskonda tohtisid minna ainult Krabiga koos ning ta jälgis hoolega, et sa alati tema haardeulatuses oleksid. See oli mõnevõrra häiriv, aga samas olid sa Krabi tähelepanust meelitatud, kuna Krabi oli ja on loomade seas kõrgelt austatud ja aktsepteeritud ning see aupaiste langes ka sinu peale. Keegi ei julgenud sulle mitte kunagi halba sõna öelda, vastupidi – kõik loomad imetlesid sind.

Mida vanemaks sa said, seda enam Krabi sulle oma tähelepanu ja hoolitsust avaldas. Ta tõi sulle järvepõhjast imelisi värvilisi kivikesi, mille sarnaseid kuskil mujal polnud, puuris neisse augukesed ja tegi nendest sulle imepärase kaelakee, mis päikese käes kaunilt sillerdas. Kõik loomad olid sellest täiesti vaimustatud. Ja sina veel topelt, sest esiteks kandsid just sina seda suurepärast ehet ja teiseks langes sulle kõikide loomade imetlus. Tundsid end kõikide tähelepanust väga meelitatuna. Krabi jätkas sinu hellitamist kõikvõimalikel viisidel ning sa võtsid kõik tema tähelepanuavaldused ja kingitused meelitatult vastu.

No mida veel elult tahta! Sa olid raudselt Imedemaa kõige hellitatum ja samas ka muidugi valvatuim isik! Said üsna ruttu aru, et tasuta lõunaid ei ole olemas ja kui sa oled Krabi vastu kena ja lahke, ei pea sa mitte kunagi mitte millegi pärast muretsema. Sa olid nagu vanajumala selja taga.

Mõne aja pärast muutusid Krabi tähelepanuavaldused füüsiliseks. Ta silitas kohmakalt oma sõraga su kirevaid sulgi ning seltkonnas viibides hoidis sul õrnalt ent kindlalt ümber kinni, et kõik teaksid, kellele sa kuulud. Alguses see ehmatas sind veidi, kuid peagi harjusid sellega. Aegamööda muutusid Krabi õrnusavaldused aina nõudlikumaks, aga kuna Krabi oli sinu patroon ja juhendaja, võtsid seda kui asjade loomulikku käiku ning nautisid oma seisuga kaasnevat head elu.

Ühel päeval tundsid sa end imelikult. Pea käis ringi ja oli kuidagi imelik olla. Sa olid varem korra olnud soopalavikus, kui omapäi kuskile metsasügavustesse hulkuma olid läinud. Veider, hiljuti pole sa seda ju teinud. Mõnda aega olid selline uimane ja väsinud, siis tundsid ennast jälle paremini ja unustasid oma halva enesetunde.

Ühel hommikul juhtus aga midagi eriti veidrat. Korraga tundsid sa endas midagi pakitsevat ja punnitavat. Hakkasid ärevalt kisama ja koha peal ringi keerutama, siis läks pilt korraga mustaks ning järgmisel hetkel vaatasid tõtt millegi kummalisega. See oli valge, ovaalne ja sümmeetriline. Sinu geneetiline mälu ütles sulle, et see on muna. API! Sinu muna!!! Hetkeks kukkusid rõõmsalt kisama: MUNA!MUNA!MUNA!
Munast koorub tibu!, ütles su geneetiline mälu sulle.
MIDA?!?!?!?!?!
TIBU?!?!?!?!?!?
Sabasulgede nimel! Sa olid Krabiga muna saanud! Sa saad Krabiga...jah, hea küsimus – mis eluka sa saad Krabiga?

Sind tabas täielik paanika.
Sina, kaunis ja elegantne, austatud noor daam saad Vana Krabiga ..eee....sohitibu!
Oooooo, su reputatsioon!
Niimoodi sa küll oma tulevikku ette ei kujutanud!

Alateadlikult olid ikka enda kõrval kedagi sulist näha soovinud. Part Dodo on tegelikult täitsa sümpaatne... Küll mitte niiii elegantne ja haritud kui sina, aga noh...Ja sa oled tähele pannud küll, kuidas ta sind piidleb. Ausalt öelda oled temaga üsna mitmel korral salamisi flirtinud... Selline pilkude mäng ja kehakeel...Kui aus olla, siis sa lausa tunnetad, et teie vahel on mingi side...Kusjuures oled tähele pannud, et teil on ühesugused jalad. See ajab sind natuke segadusse ja tundub samas nii tähendusrikas!

Sinu salaunistus oli nüüd hävingule määratud. Kui sa just...
Just! Munast tuleb vabaneda! Et keegi teada ei saaks.
Sa püha pärdik! (Oih, ropendada ei ole ilus!) Mis sellest munast veel kooruda võib!
Ja Krabi ei tohi teada saada! Muidu oled elu lõpuni tema vang!
Aga kuhu muna peita? Mis sellega pihta hakata?

Šokist hoolimata ei olnud sa nõus muna kuskile sohu maha jätma, ikkagi sinu muna, mis sest, et ...mnjah...
Siis tuli sul päästev mõte! Loomariigis elab ju Tuvi! Tal küll kruvid logisevad ja ta on paadunud romantik ning ajab ikka täitsa segast juttu – kosmonautikapäevast ja Juri Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda üle kõige armastas... Huvitav, kas kosmonaudi õlal istumisest võib muna saada? (Kesiganes see kosmonaut on...Kõlab võõrapäraselt igaljuhul. Metsas ta ei ela. Ja seda parem. Ei saa vastu ka ajada, et tema põle teind...)

Nii. Krabi oli läinud mingeid asju ajama (metsa oli ilminud uus asukas – Hiir, kes soovis kohalike oludega tutvuda ja Krabi oli viimasel ajal Hiirega koguaeg ninapidi koos olnud). See sobis ideaalselt. Otsustasid asja kohe kiiresti ära toimetada.
Kahmasid muna ettevaatlikult ja natuke kahtlustavalt tiiva alla (äkki hammustab!) ja akkasid vaikselt iilides Tuvi pesa poole minema.

Tuvi ei olnud väga sobivalt kodus. Milline vedamine! Pani muna ettevaatlikult Tuvi pessa, puudutasid seda veel korraks... Hetkeks läbis sind võdin ja siis kihutasid tuhatnelja kodu poole tagasi.

Mõnda aega tundus, et status quo on taastatud, kuid see oli ainult näiline. Sa elasid pidevas hirmus, et Krabi saab munast teada. Muideks, Tuvi käitus nagu oodata oligi – ta kuulutas uhkustades kõigile, kes teda vähegi kuulata viitsisid, et on Gagariniga muna saanud. Ta kaitses oma muna väga kiivalt ja see mõjus sulle mõnevõrra rahustavalt – selle „ema” käest küll keegi muna pihta panna ei suuda!

Sinu rahutus aga süvenes ja koos sellega kasvas vastumeelsus Krabi suhtes. Otsustasid, et midagi sellist enam korduda ei tohi ja et pead Krabi „eestkoste” alt pääsema.
Selleks avanes peai suurepärane võimalus Hiire näol.
Hiir kuulutas loomadele, et kaardid on upsakad ja halvad, kohtlevad loomi ebaväärikalt ning nad tuleb troonilt tõugata! Hoopiski loomad peaksid Imedemaad valitsema. Hm, see kõlas huvitavalt...
Sinu kujutlustes tekkisid päris ahvatlevad pildid...

Hiir pidas plaani panna toime relvastatud riigipöörde. Selleks hakkas ta kõigepealt moodustama parteid ja sõjaväge. Kõik loomad olid sellest ülimalt erutatud ning Hiirt kohates tõstsid kõik nagu üks mees parema käpa või tiiva ja hüüdsid: HEI, HIIR!, HEI, HIIR!, HEI, HIIR!
Hiire isik avaldas sulle muljet, kuna ta suutis loomad ennast kuulama panna. Ja vähe sellest – ka oma eesmärgi nimel tegutsema. Sa haistsid oma võimalust.
Rääkisid Vanale Krabile augu pähe, et tahad Hiirt partei moodustamise juures abistada, sealjuures muidugi ka Krabi ennast, kes oli just värkselt valitud sõjaministriks.
Mis sai Krabil selle vastu olla!

Ja nii pääsesidki sa kodunt välja ka siis, kui Krabi sinuga kaasas polnud – sul oli trump taskus – said alati öelda, et lähed Hiirega parteid kokku panema.
Ilmutasid erilist entusiasmi, mis Hiirel muidugi tähele panemata ei jäänud. Nii muuseas naeratasid talle ja justkui möödaminnes demonstreerisid oma imekaunist kirevat sulgkatet selle parimate nurkade alt. Ei läinudki palju aega, kui taipasid, et Hiir hakkab konksu otsa jääma! Õnnetu Part Dodo, asekantsleri osaks jäi vaid abitult pealt vaadata, kuidas sa Hiire süstemaatiliselt oma võrku püüdsid. Hiir muidugi arvab vist siiani, et tegelikult püüdis tema hoopis sind oma võrku. Jäägu talle see arvamus ; ) Mehed! ; P

Krabi ei osanud alguses midagi kahtlustada, sest ta oli Hiire põhimõtete ja plaanide tulihingeline austaja ning toetas Hiirt kõiges, mida too ette võttis. Said aru, et Krabi oli sinu üle väga uhke, et Hiir sind oma kaaskonda vastu võttis ning sinu tegevust austas.
Varsti muutusid sinu ja Hiire suhted aga järjest kuumemaks, mis päädis sellega, et ühel päeval ta lihtsalt ütles, et sul oleks aeg Vana Krabi juurest tema juurde kolida. Ei mingit ülevoolavat romantikat, jutt selge ja konkreetne.

Kuid sinu eesmärk oli sellega täitunud – sinust pidi saama loomade valitseja kaasa! Nüüd tuli see kõik kuidagi serveerida Krabile...Aga nutikas, nagu sa oled, mõtlesid välja geniaalse plaani. Kui sina ise läheksid seda Krabile rääkima, paneks too sind kindlasti koduaresti ja korraldaks skandaali ja mine tea, mida ta veel välja mõtleks. Aga kui Hiir paluks Krabilt kui sinu eeskostjalt sinu kätt...Krabi ei julgeks iialgi sellest keelduda, sest ta oli kogu sõrgade ja koorikuga Hiire „mees”. Ja nii rääkisidki Hiirele augu pähe, et sina oled selline siivas ja hästi kasvatatud noor daam ning Hiir peaks Krabilt sinu kätt paluma. Võimalikult kiiresti, soovitavalt enne, kui sõjaks läheb. Sest siis saaksid sa ausa naisena andunult ja uhkelt Hiire kõrval seista.

Hiir oli sellisest kombekusest ja moraalist äärmiselt liigutatud ning lubas seda esimesel võimalusel teha, kohe kui mõned tähtsad riiklikud asjatoimetused on ära toimetatud.
Sellest on nüüd mõni aeg möödas juba..... Oh, no mida ta ometi ootab!
Tuvi istub viitsütikuga muna otsas, sealt peaks kohe varsti midagi kooruma....aga kes ja milline??? Äkki on ta ikkagi sinu moodi? Siis on kõik hukas! Kas oleks pidanud selle muna ikkagi sohu viima? Krabi võib vahepeal asjast haisu ninna saada ja sa ei taha mitte mõeldagi, mis siis juhtub... Kõik su töö ja vaev, kõik plaanid lendaksid vastu taevast, sest oled täiesti kindel, et Hiir ei tahaks sind siis enam nähagi. Ja mida kõik teised loomad siis sinust arvavad?

Ja siis veel see Dodo, kes endiselt sinu ümber keerutab, kui Hiirt läheduses pole... Ta ikka loodab veel... Äkki peaks ta endale varuvariandiks hoidma? Hm, mis see küll on, mis temas sind niiii palju köidab?
Ja täna õhtul on Kuningapaari aiapidu, kuhu Hiir on plaaninud invasiooni teha. Aga sina ju tahtsid selleks ajaks juba ametlikult Hiire kaasa olla...Et kõik oleks kindel...
Oh, saba ja sulgede nimel! Kui sa vaid suudaks selgelt mõelda ja õigel ajal õigeid käike teha!

Vana Krabi - Tank

2006-07-11T03:06:00.000-07:00

Who is the girl?
She is my daughter.
You lie, she is not.
I beg your pardon?
I said "She was hot."

Oh, maailm on hukas!
Kes teaks seda paremini kui sina – Vana Krabi.
Ja asjad lähevad aina hullemaks, kui kohe midagi ette ei võeta!

Imedemaa on minetanud igasuguse väärikuse ja mõtte. Ammu juba.
Kuningapaar oma süüdimatus upsakuses tegeleb kõige muuga, ainult mitte riigi valitsemisega! Muudkui korraldavad oma aiapidusid ja kroketimänge. Näe, täna õhtul on jälle järjekordne aiapidu. Ja muidugi ei vaevunud need eneseimetlejatest võltsaristokraadid JÄLLE loomi peole kutsuma! Heh, need kaardinirakad ei teagi üldse, mis asi see aristokraatia tegelikult on! Pole neil tõelisi kombeid ega midagi. Ainult fassaad. Nad peaks kõik sinu juurde kooli tulema! Sest sina vana kooli mehena tead etiketist ja peentest kommetest ja viisakus-ning moraalinormidest absoluutselt kõike!

Saba ja sõrgade nimel, kui masendav see kõik on!
Peab vist minema Tõugu juurde piipu tegema. Tõugu hüva piiburohi on sind ikka depressioonist välja aidanud. Mõistlik ja tubli on see Tõuk. On vähemalt, kellega mehe moodi juttu puhuda.

Noh, õnneks tuli mõnda aega tagasi loomade juurde Hiir. Ei tea, kus ta siiamaani redutas, aga ühel päeval oli ta platsis ja kohe esimesest jutuajamisest temaga said aru, et Hiir on üks asjalik mees ja tühja möla ei kannata. Lõpuks ometi oli sul mõttekaaslane, kes kohe avalikult ja suure häälega kuulutas, et Kaardid on mõttetud diletandid ja aegunud rämps ajaloo prügikastis ning tegelikult peaksid hoopis loomad Imedemaad valitsema. Mis sind aga Hiirt eriti austama pani, oli see, et mees haaras kohe härjal sarvist ja hakkas loomade riiki reorganiseerima, parteid ning sõjaväge kokku panema ja seda kõike ühel üllal eesmärgil – võtta üle võim Imedemaal!. Loomad ärkasid kui talveunest, said lõpuks ometi teadlikuks oma väärikusest ning kõrgest kohast pjedestaalil, kuhu Loodus on nad oma käega asetanud. Liigipuhtus ennekõige! Olid kõige sügavama südamesopini nii liigutatud, et ajasid oma parema sõra püsti ja skandeerisid: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!
Ja vaata imet! Kõik teised loomad koos sinuga!

Imetlesid täiesti siiralt Hiire vaimu tugevust ja tema organisaatorivõimeid. Hiir on kahtlemata üks karismaatilisemaid isiksusi, keda kunagi kohanud oled! Pisar silmil vandusid Hiirele truudust, surudes alla vaikselt pakitsevat kadeduseussi, et sina ise sellega hakkama polnud saanud. Sinu pühendumus sai kuhjaga tasutud, sest Hiir määras sind loomade sõjapealikuks! Oooo, milline au! Sind oli märgatud ja tunnustatud!

Propagandaministriks sai Kotkapoeg. Nojah eks ta nõksa noor ole selle ameti jaoks, aga ülipüüdlik ja poliitiliselt korrektse jutuga – oskab suurepäraselt Hiire ideid edasi anda ning loomades Hiire poolt sütitatud eneseteadlikkuse leeki tagant õhutada.

Asekantsleriks pandi Part Dodo. Sellest valikust ei saa sa ausalt öelda eriti hästi aru, aga ju Hiir teab paremini. Mine tea, mis varjatud omadused Dodos peidus on.

Mnjah, Dodo...
Siinkohal varjutavad tumedad murepilved sinu mõtteid, tõstes jälle pinnale musta saladuse, mida endas väga kaua kandnud oled.
Oh, ei! Miks küll see nii pidi tookord minema! No kuidas see küll võimalik on, et niimoodi juhtus! Oh mu saba ja sõrad!
STOPPP!
Ma ei lähe närvi. Ma olen täiesti rahulik. Ma sulen silmad. Hingame....hingame... rahulikult...
Sulen silmad ning aeglaselt, tehes samal ajal sügavat hingamist, kujutlen end ujumas tiigis piiritu sinitaeva all. Nii hea tundub olla kantud mahedatest lainetest... Olla nii lõdvestunud ja peaaegu kaalutu - nagu vette pillatud õieleht.... Loojuv päike muudab vee minu ümber kuldseks ning näib, nagu ujuksin nüüd valguseookeanis... muretuna ja vabana... ilma kartuseta uppuda...

Ooooh, parem hakkas! See aitab alati! Või peaaegu alati...
Tõuk on ikka hea mees! Tema teab, kuidas depressioonist vabaneda ja lõõõõdveestuuuudaaaaa...
Kui ainult Hiir sellest teada ei saaks...
Niih korras...

Aga see must minevik...
Ühesõnaga, kord olid sinagi noor ja armunud ja õnnelik. Sa elasid rõõmsasti koos oma kaasa Papagoi Dooraga ning elu oli üks suur lust ja lillepidu. Ja siis ühel päeval saite te muna! Kaks muna! Oh seda rõõmu! Sinust pidi saama maailma kõige õnnelikum isa! Sa külvasid oma kalli kaasa üle hellituste ja kingitustega. Sa tõid järve põhjast välja kõige kaunimad kivikesed ja tegid neist Doorale imelise kaelakee. Kõik oli täpselt nii kui peab.
Kuni päevani, kui mõlemast munast koorus tibu. Sellel päeval varises sinu maailm kokku. Ühest munast koorus imearmas papagoi-tibu, teisest aga – PARDI TIBU!!! Nõudsid oma kaasalt selgitust, kuidas see võimalik on. Doora muutus ebalevaks ja üritas alguses sinu küsimusest kõrvale põigelda. Seda suuremaks muutus aga sinu kahtlus, et midagi on korrast ära. Lõpuks puhkes Doora nutma ja tunnistas üles, et tal oli romaan Part Totoga.

Oh, seda ei suutnud sa Doorale andestada! Külvasid ta üle süüdistuste ja etteheidetega ning korraldasid tõelise draama. Sa ei suutnud Doorale andestada, kuigi Doora kinnitas härdalt, et tegelikult armastab ta ainult sind ja kõrvalehüpe oli tema elu suurim viga, mida sügavalt kahetseb. Sa soovisid, et suudaksid andestada, kuid ei suutnud. Jälestusega vaatasid oma majas kasvavat sohitibu ning kibestusid iga päevaga üha enam, kuni kodune elu muutus täiesti väljakannatamatuks. Ja mida veel teised loomad ütlevad, kui teada saavad! Häbi ja häving! Sinu hea maine ja reputatsioon! Neist ei jää saba ega sõrgugi alles! Hulkusid mööda metsa ringi ja ei läinud päevade kaupa koju.

Sellel ajal sa Tõuguga sõbraks saidki – istusid temaga koos seene all ja tõmbasid piipu. Tõugule sa targu oma kodustest asjadest ei rääkinud.

Siis ühel päeval saabus ootamatu lahendus. Grüps – kuningapaari auväärne maagiline vapiloom, kutsus su enda juurde ja teatas, et teab juhtunust. Doora oli talle kõik ära rääkinud, sest ei suutnud alandust enam kannatada ja ei suutnud ise välja mõelda, kuidas olukorda lahendada. Grüps teatas, et „toimetas Doora maalt välja” ja ärgu Krabi püüdkugi teada saada, kus see „väljas” on. Teiseks said teada, et Part Toto oli selle peale enesetapu sooritanud ja end Tiiki ära uputanud. Ja seoses sellega oli sinust saanud üksikisa. Aga kuna kaks nii erinevat tibu tekitaksid loomades ebatervet uudishimu, otsustas Grüps, et papagoi Loori kasvatad üles sina ja pardipoeg Dodo tema ise koos Valekilpkonnaga. See tundus sulle mõistlik mõte, kuna sa ei suudaks iialgi näha seda sohitibu Looriga koos kasvamas...Seda enam, et tibud olid veel nii noored, et suure tõenäosusega ei mäletagi teineteist, kui suureks kasvavad.
Loomade uudishimu Doora ja Toto kadumise kohta ei olnud põhjust karta, sest Imedemaa loomad on nõksa imelikud – kui neile midagi öeldakse, ei teki neil kunagi selle kohta rohkem küsimusi.

Sellest hetkest alates olid sa murtud mees.
Sinu suur armastus oli jäädavalt läinud ja sulle oli jäänud vaid Loori, kellest tõotasid kasvatada tõelise daami. Ja seda sa ka tegid.
Sa õpetasid Loorile, kuidas istuda ja astuda, mida öelda ja kuidas käituda. Noomisid teda, kui ta liialt vadistama ja ringi keerutama hakkas, kuigi tegelikult olid hingepõhjani sellest armsast värvilisest sulekerast vaimustatud ning süda tilkus iga kord verd, kui midagi talle keelama pidid. Tegid selle tasa ennastsalgava ja ülevoolava hoolitsuse ja tähelepanuga, et Looril ei oleks millestki puudust ja ta tunneks end tõelise printsessina.
Targu ei öelnud sa Loorile, et oled tema isa, sest tegelikult ei olnud sa ju selles kindel ja see oleks tekitanud liiga palju segadust. Loori teadis lihtsalt, et oled tema hooldaja. Paaril korral ta küll päris sinu käest oma vanemate kohta. Muutusid siis sõnakehvaks ja ütlesid ainult, et Looril ei ole mõtet oma vanemaid taga nutta, sest nendega koos ei oleks temast iialgi saanud daami.

Olid Loori üle väga uhke ja viisid ta tihti loomade seltskonda, et temaga uhkeldada ja kõik näeksid, kui suurepärane kasvandik sul on. Loomulikult olid loomad Loorist täiesti vaimustatud ja see ainult paitas sinu ego - küll sa oled ikka tubli ja küll Loori on ikka imeline ja sina oled tema uhke patroon! Milline au!

Sattusid oma kasvandikust aina rohkem vaimustusse. Eriti siis, kui Loori oli juba neiueas ning läks üha enam Doora moodi. Sinus tärkas nostalgia ning hardumusega vaatasid oma elu armastuse teisikut sinu majapidamuses ringi sibamas...Oh, kui vaid saaks need ajad tagasi!
Loori tõi sinus esile ammu kustunud tunded, sinu meel muutus jälle helgeks ja tihti tabasid end Loori kirevaid sulgi paitamas ja mõtlemas temast kui enda omandist. Sest sina olid ta ju selliseks loonud!

Loori võttis tänulikult sinu tähelepanuavaldused ja rohked kingitused vastu. Ühel päeval tuli sul idee teha Loorile samasugune kee nagu sa kunagi Doorale tegid. Kui sa olid selle Loorile kaela pannud, tabas sind kui välk! Sinu ees ei olnud enam varsaeas noor neiu vaid Doora teisik oma täies küpsuses ja hiilguses! Tundsid end päästmatult armununa – vanad tunded Doora vastu kandusid üle Loorile ja olidki lootusetult sees!

Nüüd tabas sind moraalne dilemma – sa olid armunud Loorisse, kes suure tõenäosusega on sinu tütar! Aga kas ikka on? Või ei ole? Võibolla keelad sa endale oma elu suurima õnnevõimaluse täiesti ilma põhjuseta ja kuni elu lõpuni jääb see teadmatus sind piinama...
Oh, kui raske see sisemine heitlus oli! Tärganud armuleek ja kraapivad kõhklused õgisid sind seestpoolt tekitades väljakannatamatuid pingeid. Kuni lõpuks otsustasid – kaotada ei ole enam anyway midagi!

Asusid järjekindlalt, kuid pikkamisi Loorit vallutama ning sinu taktika kandis vilja – Loori sai sinu omaks! Teiste eest sa muidugi varjasid seda, sest ausalt öelda ei kujutanud sa päris hästi ette, kuidas sellesse suhtutakse. Eriti Grüps...

Mõne aja pärast panid tähele, et Loori ei tunne end hästi. Ta kurtis uimasust ja roidumust ning kahtlustas, et äkki on tal soopalavik. Sinul aga tekkisid hoopis teised kahtlused... Sulle meenus aeg, kui Doora oli munaootel... See ajas sind segadusse ja sa ei osanud mingit seisukohta võtta – hirm segunes hiiliva rõõmutundega, mida tumestasid mineviku mälestused...
Seepärast ei osanudki sa ei kurvastada ega rõõmustada, kui nendele sümptomitele oodatud (või kardetud?) tulemust ei järgnenud. Elu läks edasi.

Just siis oli see aeg, kui Hiir tegi ettevalmistusi sõjaks kaartide vastu ning Loori avaldas soovi sellest osa võtta ning anda oma panus loomade vabaduse jaoks. Mis sai sul selle vastu olla! Muidugi olid rõõmuga nõus!
Loori elas üllatavalt kiiresti sisse ja sa nägid rõõmuga, kuidas see tegevus talle rõõmu valmistas. Eriti uhke olid ka seetõttu, et Hiir Loorit kiitis.

Mõned asjad küll häirisid sind pisut – nimelt hakkas Part Dodo kahtlaselt Loori ümber tiirlema. See veel puudub, et see sohipoeg sinu kaunitari piirama hakkaks! Mõnevõrra häiritult märkasid, et Looril ja Dodol on ühesugused jalad.
Brrrrrrrrrrrrr...
Aga sa ei saanud ka Loorit koju jätta, sest Loorist oli lühikese ajaga saanud Hiire parem käsi ning Hiir oli Loorist täiesti vaimustatud. Loori viibis nüüd aina vähem kodus ja sebis koos Hiirega loomariigi asju ajaga, aga ülla eesmärgi nimel tuleb ohvreid tuua. Sa ei saa ju minna Hiire juurde ja öelda, et kuule mees, lase Looril jalga puhata, ma tahaks temaga rohkem koos olla. Esiteks käsitleks Hiir seda riigireetmisena (mis seda kahtlemata ka on!) ja teiseks on sul suleline tunne, et kui Hiir teada saaks, millised on tegelikult sinu ja Loori suhted, siis...
Ja kui Hiir veel teada saaks, et Dodo on tegelikult Loori vend ja sina nende...
Eeee.. sa parem ei mõtle selle peale. See oleks katastroof!
Hiir tuntud liigipuhtuse austajana hävitaks mitte ainult Dodo vaid ka Loori!
Ja kahtlemata jääksid ilma oma marssali paeltest ja kogu aust ning hiilgusest, mis sinu peale Hiire riigi sõjapealikuna langenud on. Rääkimata oma suure iidoli – Hiire lugupidamisest!
Oh, miks Tõuk ei võiks oma piibuga praegu siin olla ?!?!?!

Praegu on niigi pingeline aeg ja muresid kui palju! Ajal, mil kõik loomad peaksid olema ühte koondunud, on osad loomadest reetnud oma rassi eesmärgid – Kala ja Konn oma egotsentrilises upsakuses ja lühinägelikkuses ei olnud võimelised nägema suurt pilti ja keeldunud Hiirele allumast. Reeturid sellised! Nad läksid Hertsoginna TEENRITEKS! Loomad ja teenriteks! Milline teotus! Nii nad nüüd siis küpsetavad end puudriga paneeritud parukates Hertsoginna maja juures ja kujutavad ette, et nad teevad karjääri. Phäh!

Ja ega merisead Pat ja Paterson ning Sisalik Bill paremad pole. Neile Hiire hästiorganiseeritud riik, näe, ei sobinud! Nüüd nad siis elavad teistest loomadest eraldi sügavas metsas ja kasvatavad porgandeid ja kapsaid. Ise nimetavad ennast metsavendadeks. Noh, Bill on muidugi puhta sassis vend – kujutab ette, et on suur leiutaja ja loodusteadlane ning ajab täitsa segast juttu.

Ja siis veel see Tuvi...Tema on ka ikka täitsa ära keeranud! No tegelikult on ta kogu aeg imelik olnud. Muudkui räägib armastusest, romantikast ja kosmonautikast (huvitav, mis see kosmonautika on?) ja kellestki Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda palavalt armastas. Mõni aeg tagasi läks asi täitsa hulluks - Tuvi kuulutas kõigile loomadele, et sai Gagariniga muna. Sellest ajast peale on ta kapitaalselt arust ära. Muudkui valvab oma muna ja lubas oma pesa ümber traataia ehitada, sest tal on paranoia, et keegi varastab ta muna ära. Heh, kes ta muna ikka nii väga tahab! Tavaline muna. On ennegi mune nähtud...

Jah, muna...sellest ju kõik kunagi alguse saigi...
Oh, kellegil siin Imedemaal pole nii kurba saatust nagu sinul! No mille eest! Miks pidi see ometi sinuga juhtuma! Milline ülekohus! Oh, Loori! Miks sa küll niimoodi tegid! Eeee.. oot, ei, Doora ikka! Doora oli see, kes su elu hävitas. Loori on hea. Sinu Loori...
Hm, ta käitub viimasel ajal kuidagi kummaliselt ja tundub sinust eemale hoidvat. Ja tegelikult sulle ikka üldse ei meeldi, et ta koguaeg Hiirega ninapidi koos on...
Aitab enesehaletsemisest! Tegutseda on vaja!
Täna õhtul on see topakas Kaartide aiapidu, kuhu loomi muidugi kutsutud ei ole.
Me teile teeme aiapidu...

Hiir - Flake

2006-07-11T03:03:00.000-07:00

Pinky: Gee, Brain. What are we going to do tonight?
The Brain: The same thing we do every night, Pinky. Try to take over the world.

Sina oled Hiir. Ei, mitte tavaline hall hiireke hallis mõttetus massis, vaid eriline! Esiteks oled sa täiesti tõupuhas valge hiir, ilma ainsagi defektita, mis tähendab, et sinu karvkate on 100% valge, saba ja käpad laitmatult roosad täpselt nii nagu peab ning silmad säravalt punased ning paiknevad täiesti sümmeetriliselt, mida ei saa just igaühe kohta öelda. Vähe sellest – sul on ajud! Ja see pole veel kõik! Lisaks sellele oled läbinud pika ja põhjaliku treening- ja koolitusprogrammi Sõltumatute Uuringute Instituudis, kus sa töötasid vanemlaborihiirena.
See kõik ei tulnud sulle just lihtsalt kätte.

Sa sündisid laboris. Oma vanematest on sul suhteliselt ähmane mälestus, sest kaotasid nad üsna varakult – nad mõlemad olid osalised ühes ohtlikus laborieksperimendis, mis neile lõpuks saatuslikuks sai ning nad surid pärast pikki piinu. Sel hetkel otsustasid, et sinuga nii ei lähe, sest sa oled eriline. Sa oled Väljavalitu, kelle eluülesandeks on vabastada kõik laboriloomad nende alandavast rollist külmavereliste teadlasmõrtsukate kätes.
Sa tegid plaani ning õppisid kõigepealt oma rõhujaid tundma – kuidas nad käituvad ja mõtlevad, õppisid ette aimama nende tegusid ja reaktsioone. Päev päeva järel panid kõik kuuldu ja nähtu kõrva taha, püüdes ise märkamatuks jääda ja ootasid oma tundi, sest sa teadsid, et kord see tuleb. Sa sepitsesid salaplaane, kuidas oma puurist välja pääseda ning päev-päevalt, lausa tund-tunnilt kasvas sinus vihkamine rõhujate vastu, sest nemad olid võtnud sinult (ja ka teistelt laboriloomadelt) vabaduse ja väärikuse. Sinult, kes sa vääriksid palju enamat! Sest sa oled täiesti tõupuhas ja intelligentne Hiir!

Lõpuks kandsid sinu ootused vilja. Üks naislaborant (tegelikult täitsa kenake ja lahke, mõnikord võttis ta su puurist välja ja mängis sinuga, paitas sõrmega ning musitas su ninaotsa, mis oli tegelikult väga meeldiv. Ükskord surus ta sind hellalt oma sügavas dekoltees paljastuvale rinnale...Hm.... see oli – khm - ...mnjah...)
Ühesõnaga – see naislaborant unustas oma juuksenõela täpselt sinu puuri kõrvale. Ja see oligi sinu kauaoodatud tähetund! Heheeee, itsitasid sa. Ära kunagi alahinda endast kasvult väiksemat, sest sa ei tea kunagi, milles ta suur võib olla! Ja sinu teatav nõrkus kauni laborandi vastu muutus põlastuseks – mõttetu blondiin!
Kuna laboris oli televiisor, mida valvelaborant öösiti vaatas, olid sa näinud nii mõndagi – mitmeid animasarju (sinu lemmik oli The Pinky and the Brain, kuigi nemad seal on sinuga võrreldes muidugi lootusetud käpardid), A-Team, McGyver ja muidugi särav superagent oo7 – James Bond (kui sa järele mõtled, siis sinu nõrkus naistinimeste vastu pärineb just Bondilt...). Aga tänu McGyverile sa teadsid, kuidas ja milleks saab kasutada tavalist juuksenõela.
Ja see õnnestus! Kohe esimesel katsel! Sa oled geenius!

Lõid demonstratiivselt jalaga oma puuriukse lahti ja astusid välja. Sa olid vaba!
Ooh, kuidas sa nautisid esimest sügavat hingetõmmet vabaduses! (Mis sisaldas natuke kloroformi ja eetrit).
Siis kostus blondi laborandi kiljatus – sa olid paljastatud! Enam polnud aega mõelda teiste vabastamisele, vaid päästa enda väärtuslik valge karvkate! Sa teadsid, et tõenäoliste põgenemisteedena tulevad kõne alla kanalisatsioon (McGyver) või ventilatsioonišaht (James Bond) ning sul tuleb laborant üle kavaldada (A-Team).
Kõik toimus nagu unes – sa põiklesid, hüppasid, kasutasid rippuvaid juhtmeid enda ühest kohast teise lennutamiseks (Tarzan) ning lõpuks õnnestus sul leida väike auk valamu all, millel polnud resti ees. Trotsides ülimat vastumeelsust sukeldumise ees sellesse haisvasse mülkasse (Shawshanks Redemption), laskusid põhjatusse pimedusse, teadmatusse, kus varitsesid sind tundmatud ohud muteerunud libaloomade ja muude monstrite näol (Underworld). Sa ei saa siiani aru, kuidas sul õnnestus nende käest pääseda, kuid ühel hetkel nägid sa valgust tunneli lõpus ning vedasid end kergendatult ohates sellest haisvast mülkast välja, rohelisele rohule, sinitaeva alla, vabana... (Shawshanks Redemption).

Veidi hinge tõmmanud, panid metsa poole ajama, kuni ühel rohelisel välul märkasid korraga Valget Küülikut. See ei üllatanud sind kuigivõrd, sest olid taolisi ka laboris näinud. Küll aga polnud sa kunagi kohanud Valget Küülikut, kes kannaks VESTI. Järgmisel hetkel võttis too vestitaskust kuldse uuri, vaatas seda korraks ning pomises: Mu kõrva ja karvad, ma jään hiljaks!” ning pistis siis jooksu.
See oli kerge šokk. Ning ilmne vihje sellele, et Valge Küülik oli INTELLIGENTNE ja KULTUURNE! Pikemalt mõtlemata järgnesid sa Valgele Küülikule ega kõhelnud ka siis, kui too pea ees küülikuurgu sisse tormas. Ühel hetkel kadus pind jalge alt ja sa kukkusid ja kukkusid ja kukkusid, kuni maandusid lehehunnikus. Aga juba olid sa kraps! Püsti ning kihutasid Valgele Küülikule järele, ümbrust tähele panemata ning jõudsid lõpuks rohelisele välule. Valget Küülikut ei paistnud kuskil.

Sa ei lasknud end sellest segada ja läksid edasi, kuni jõudsid metsa ja kohtasid teisi Loomi ning said nendega tuttavaks.
Muideks – teised loomad ei olnud sinu ilmumisest üldsegi üllatunud, mis tekitas sinus tunde, et just siia sa olidki määratud sattuma.
Loomad rääkisid sulle, et tegemist on Imedemaaga, kus elavad Kaardid, valitsejateks on Ärtu Kuningas ja Ärtu Kuninganna ja et nad on suht upsakad ega kohtle loomi endaga võrdsetena. See tõi sinus pinnale hiljutised mälestused ning tundsid, et on aeg tulnud ellu viia oma missioon – vabastada loomad Kaartide ikke alt!
Sa pidasid loomadele sütitava kõne kutsudes neid üles oma õiguste ja vabaduse eest võitlema ning kukutada Kaartide võim. Sa rääkisid, et hoopis nemad peaksid Imedemaad valitsema, mitte Kaardid, kes löövad aega surnuks mõttetute lõbustustega ja naudivad privileege, mis peaksid kuuluma hoopis neile – loomadele. Sest loodus ja loomad on ühte loodud, erinevalt Kaartidest, kes on vaid dekadentlik jäänuk ajaloo prügikastis. (Sa ise ka imestasid, kust need sõnad kõik tulid, aga siis meenus – sa olid näinud suurepärast ajaloolist filmi Hitler, mis oli sinusse sügava mulje jätnud). Oma kõne lõpuks sirutasid käe üles ning näole hirmtõsist ja patriootlikku ilmet manades hüüdsid: HEI, HIIR!
Ja nii mitu korda, kuni loomade pilgus tekkis säde ning nad liigutust ja sõjahüüdu sinu järel kordasid: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!

Sellega olid sa tehtud mees. Sa tundsid masside toetust ja see oli ülimalt joovastav tunne – sind oli tunnustatud Juhina!
Mis puutub inimeste maailma, siis selle alandava episoodi oma elust otsustasid sa mälust jäädavalt kustutada. See veel puuduks, kui loomad teada saaksid, et sa oled oma senise elu veetnud puuris...Su renomeest ei jääks saba ega sarvi. Aga seda ei saa sa endale ometi lubada.
Otsekohe asusid sa parteid moodustama ja sõjaplaani pidama.

Sõjapealikuks määrasid Vana Krabi, sest ta oli suur tugev ja käreda häälega, lisaks veel väga kõva koorikuga, mis andis talle teiste loomade ees eelise.

Propagandaministriks sai Kotkapoeg, sest temas oli paras annus edevust ja esinemistahet. Pealegi said üsna ruttu aru, et ta on kõiges sinuga nõus ja räägib täpselt seda mida vaja. Tema ülevoolav innukus ja tingimusteta andumus sulle veensid sind, et Kotkapojast saaks sulle ideaalne spioon (filmist Hitler sa teadsid, et alati on keegi, kes tahab Suurt Juhti kukutada ja teda alt vedada). Niisiis tegid Kotkapojale ülesandeks loomade meelsuse suhtes maad kuulata ja kõigest sulle ette kanda.

Asekantsleriks määrasid Part Dodo, sest ta oli omapärase häälematerjaliga ning piisavalt aeglane, et sinu äraolekul mitte jõuda ühtegi otsust vastu võtta.

Sa pole ju naiivne! Sa saad väga hästi aru, et oma missiooni elluviimiseks – Take over the world - peab sul selja taga olema partei, kes sulle pimesi järgneb, küsimusi esitamata.
Ausalt öelda, ega nad ei esitanud neid ka..
Alguses oli kõik kenasti kontrolli all. Siis aga hakkasid loomad rahulolematust üles näitama – nad ei suutnud kuidagi alla neelata seda, et sina oled nii suurepärane ja intelligentne liider ja hakkasid kadestama, õhutades teistes vaenu sinu vastu.

Peamiseks probleemiks olid Pat ja Patterson ja Sisalik Bill. No Bill ei kujutanud endast küll tegelikku ohtu, sest tema on lihtsalt poolemeelne ja kujutab ette, et ta on LEIUTAJA! Väike mõttetu sisalik, kes kannab igalt poolt, kust vähegi saab, mõttetut kola kokku ja räägib, kuidas ta peedist pesumasinale trumli tegi ja et kohe hakkab jalgratast leiutama, ainult lenkstangid on veel puudu.
Tal endal on paar kruvi puudu, arvad sa ja ei jäta seda arvamust mitte oma teada.
Ühesõnaga, Bill on lihtsalt Pattersonide kaasajooksik. Aga need Pattersonid, vot see on häiriv kontingent. Tänu oma ustavatele parteisõduritele Vanale Krabile ja Kotkapojale õnnestus sul teisi loomi veenda, et Pattersonid on sinu peale lihtsalt loomalikult kadedad ning tahavad nende püha eesmärki nurjata. Loomade veenmine polnudki eriti keeruline, mis ei ole ka imekspandav, sest sa oled ju nii karismaatiline ning sinu eesmärk püha.
Asi lahenes sellega, et Pattersonid lõid sinu moodustatud Loomariigist lahku, võtsid Billi kaasa ja ütlesid, et nemad hakkavad nüüd metsavendadeks. Hakkasidki. Elavad teised nagu metslased kuskil võsa vahel ja tegelevad seal mahepõllundusega, kasvatavaid porgandeid ja kapsaid. Sul on tunne, et lugu ei ole veel sellega lõppenud ning aegajalt saadad Kotkapja luurele, et millega nad seal tegelevad. Ega sul mingeid kõhklusi ei ole, aga kahtlused...kahtused ei lase magada...

Tegelikult ajasid Kala ja Konn sul veel rohkem kopsu üle maksa, sest nemad leidsid, et sa oled neid kui veeloomi rassiliselt diskrimineerinud – sinu parteis on kõrgete kohtade jagamisel täiesti ilmselgelt kvoodid paigast ära ja nemad ei kavatse seda mängu kaasa teha. Konn ajas rinna kummi, Kala lõi oma seljauime turri ja nii nad demonstratiivselt sinu Loomariigist lahkusidki. Naljatilgad. Ja kus nad nüüd omadega on? Haaaa! Hertsoginna teenrid!!! Kas te kujutate ette! Selle asemel, et maitsta peagi saabuva võidu triumfi ning olla sel üleval momendil tulevase maailmavalitseja kõrval, lasevad nemad endale puuderdatud parukad pähe toppida ja praevad terved päevad auvahtkonnas Hertsoginna ukse kõrval!!!
Milline langus!

Tegelikult oleks hea, kui saaksid kuidagi teha Kala- ja Konn-Teenrist enda topeltagendid. Oleks neist niigi palju kasu...No ja kui järele mõelda, siis võib ju neile meelitamiseks pakkuda mingit kohta oma parteis... Muidugi ainult sel juhul, kui nad selle välja teenivad...

Pärast loomulikku kadu hakkasid teiste loomadega planeerima rünnakut Kaartidele. Aga oh häda – teil ei ole relvi! Need aga on hädavajalikud, sest Ärtu Soldat on terve pundi kaardiväelasi õpetanud mängumõõkadega vehklema. Okei, need küll ei tapa, aga on piisavalt ebamugavad asjakesed, millega on võimalik päris palju haiget teha.
Kust saada relvi?
Siis tuligi sul mõte värvata Valge Küülik relvakaupmeheks – tema ju käib inimestemaal ja saab sealt kindlasti igasuguseid asju kätte. Sa palusid Valgel Küülikul tuua üks ports kääre, sest nagu sa teada oled saanud, on käärid Imedemaal ainuke asi, millega saab Kaarte tappa – Timukas, kellel on ainukesena licence to kill (James Bond), kasutab selleks just kääre. (Seda plaani hoiad sa muidugi salajas, sest loomad ei tohi ju teada saada, et sa inimestemaalt oled. See puurisistumise-värk, noh.)
Läksid isiklikult Valge Küüliku jutule ja rääkisid nii läbi lillede, jättes mainimata selle, kuidas sa tema kannul siia sattusid, et sul oleks vaja kääre. Valge Küülik osutus puhastverd ärimeheks, keda absoluutselt ei huvitanud, mida sa kääridega pihta hakkad, ütles DIIL!, juhul kui tood talle vastu neid suurepäraseid orgaaniliselt kasvatatud maheporgandeid, mida Pattersonid metsas aretavad.
See on natuke keeruline koht sinu plaanis, sest oled kindel, et vabatahtlikult Pattersonid sulle porgandeid ei anna. Hm..... sa pead midagi välja mõtlema...
Üks nõrkus on sul ka – koogid ja tordid! Sa tead, et Valge Küülik saab neid kuskilt. Hm...tahaks kaaaaa...

Aga sinu elu ei koosne mitte ainult muredest...
On ka päikesekiir igas sinu päevas.
Neil päevil, kui sa veel parteid kokku panid, jäi sinu pilk mitmel korral peatuma Papagoi Looril. Muidugi pidid sa tunnistama, et Loori on kohaliku Loomariigi kõigi värvikirevam, kauneim ning stiilseim olevus, kuid sinu äärmiselt intelligentse Hiire juures ainult sellest ei piisa, eksole. Mis sind tegelikult Loori juures lõpuks viimseni ära võlus, oli tema entuasiasm, pühendumine pühale üritusele, kuidas ta energiliselt kädistades ringi sibas ning kõiki teisi loomi nokkides tagant kihutas. Ja see kõik tema, Hiire, püha missiooni heaks!
Selline ennastsalgavus ja pühendumine ei saanud tähelepanuta jääda. Sinu hinge puges üle väga pika aja puhas härdumus, kui sa seda imepärast olendit jälgisid. Millegipärast meenutas ta sulle hetkeks kaunist blondi laboranti. Kord tabasid sa endal Loori kauni naeratuse ja sel hetkel sa teadsid – Loori tunneb sama, mis sina!

Nüüd ei olnud enam takistusi sinu teel! Sa olid otsustanud Loori endale saada!!
Mõelda vaid – puhast tõugu elegantne Papagoi! Liigipuhtus ennekõige!
Noh, tegelikult üks asi on Loori juures, mis sinus küsimusi tekitab – Loori jalad...Sinu teada peaks papgoi jalad natuke teistsugused olema. Vähemalt sellel papgoil oli, kes laboris elas.
Oma hämmastuseks avastad, et Loori ja Dodo jalad on sarnased.
Brrrrrrrr...

Kui hästi mõjub särav Loori su imagole, kui sa kord Imedemaa valitsejaks saad...
Niisiis esitasid Loorile auväärse kutse sinu juurde kolida ja koos elama hakata, et kõik saaksid aru, et sina oled selle suurepärase linnu ainuke uhke omanik. Sest ausalt öelda käib sulle juba pikemat aega närvidele see, et Part Dodo ühte puhku Loori ümber tiirleb. Ja Krabi ka muudkui tiirutab oma hoolelause ümber, ei lase teil rahulikult koos olla.

Loori lausa sulas sinu ettepanekust, lõi kombekalt silmad maha ja teatas, et siis peaksid sa Vanalt Krabilt kui Loori hooldajalt tema kätt paluma. Oooo, milline kõrge moraal ja kombed! That’s your girl! Kõrgem klass! Lubasid esimesel võimalusel seda kohe teha, kui kiired riigiasjad aetud saavad, aga oh, neid on niiiii palju!

Ja pealegi Kuningas ja Kuningaemand korraldavad täna uhke aiapeo, kuhu loomad ei ole loomulikult kutsutud...Milline teotus! Kuidas nad julgevad loomi niimoodi kohelda!
Ja eelkõige muidugi teda, Hiirt, alahinnata!
Sa pead oma tegevust forsseerima...
Pidu oleks ideaalne võimalus pealetungiks ja Kaartide kukutamiseks. Nad on seal kõik kerglases peomeeleolus ega oska rünnakut oodata.
Aga kõigepealt – relvad.....
Ja siis Loori...
EI!
Kõigepealt sinu kõne! Sinu sütitav pöördumine loomade poole, et anda neile teada, kuivõrd alatult Kaardid nende suhtes on, et neid peole ei kutsunud. Või et loomad on nende silmis teisejärgulised, mitteväärilised, pööbel...
Me veel vaatame seda asja...
_________________

Irvikkass - Irve

2006-07-11T02:59:00.000-07:00

"Ladies and gentlemen," he said, "The Universe as we know it has now been in existence for over one hundred and seventy thousand million billion years and will be ending in a little over half an hour. So, welcome one and all to Milliways, the Restaurant at the End of the Universe! I will be with you right through this historic occasion, the End of History itself!" ...

"So, ladies and gentlemen," he breathed, "the candles are lit, the band plays softly, and as the force-shielded dome above us fades into transparency, revealing a dark and sullen sky hung heavy with the ancient light of livid swollen stars, I can see we're all in for a fabulous evening's apocalypse!" ...

"And now, ladies and gentlemen," he beamed, "is everyone having one last wonderful time?"
- Douglas Adams. Restaurant at the End of the Universe.

Juba mõnda aega on Kass tegelenud sellise asjaga nagu õnnelikud lõpud. Lugudele, suhetele, armastusele ja paljule muule on õnnelikke lõppe hädasti tarvis, äärmiselt tarvilik ning nõutud asi, ning kummalisel kombel on selline tegevus langenud see kokku Kassi arusaamaga lõbusalt veedetud ajast. Asjade lõpetamine on iseenesest tore ja eriliselt võlub kassi olendite totter irve kui juhtub, et lõpp on õnnelik.

Nii on ta loonud lõpukorradusinstituudi kus asjatundlike lõppudega tegelevad lõpetamiskunstnikud, dekomponeerijad. Õnnelike lõppude kavandamine on ta viinud sinnamaani, et tal on professionaalne kiusatus ka maailmale enesele vääriline finaal organiseerida. On teine eksisteerinud juba piisavalt kaua (ja omab selgeid mandumise märke) ning viimane aeg õnnelikuks lahenduseks on saabunud.

Hiljuti toimunud Moraalsete Puuetega Olendite Aastakonverentsil õnnestus tal oma mõttekaaslaste hulka värvata Tõugu, kes on asjatundlik droogispetsialist. Asjasse pühendatute hulka kuuluvad veel Jabura Teelaudkonna liikmed, kellest Kübarsepp on asja teostamise tarvis eriti oluline ning õukonna kokk, kes samamoodi erinevaid drooge tunneb ning lubas ka informatsiooni kogumisel aidata.

Esimene ja kõige olulisem küsimus on see, kuidas maailma lõpp esile kutsuda. Veidi aega tagasi sai Kübarsepp peaaegu hakkama sellise asjaga nagu Aja mõrvamine laulmise teel. Tookord see asi päriselt ei õnnestunud, kuna Ärtu Kuningaemand käskis Kübarsepa pea jagu lühemaks teha (viimane jäi tehnilistel põhjustel teostamata) ning lisaks sattus Kübarsepp Aja needuse alla ja viibib nüüd igaveses teisipäevas. Kui Ajale õnnestuks ots peale teha siis tähendaks see ka maailma lõppu, kõige lõppu. See oleks ajaloo lõpp, peale seda ei toimuks mitte midagi.

Kübarsepp tuleb laulma panna. Paraku on kübarsepa käitumine üsna etteennustamatu ja tema veenmisega tuleb pisut vaeva näha. Tema lauakaaslased tuli ka asjasse pühendada, sest vaevalt suudab Kübarsepp nende eest saladusi hoida. Samas, tegemist on labiilsete tüüpidega ja neile tuli veidi udu ajada, sest pole sugugi kindel kuidas nad reageerivad ja kellele hiljem asjast ette kannavad.

Ning veel, peale Aja needuse alla sattumist on Kübarsepa laulmisega tekkinud väikesed probleemid. Need ei mõju täpselt samamoodi kui varem. Võib-olla peaks testima erinevaid laulmismeetodeid (seda ettevaatlikult, sest oleks mage kui asi valel hetkel otsa saaks). Teine võimalus oleks Aja needus Kübarsepa pealt mingil kombel kõrvaldada, seda peaks veel uurima kuidas sellist asja korraldada. But when there is a will, there is a way.

Teine asi on see kuidas teha lõpp õnnelikuks. Kuningaemanda Korraldatud aiapidu tundub kohane lava sellele etendusele. Sellel puhul kuluvad ka marjaks ära Tõugu ulatuslikud kogemused erinevate meeleseisundite saavutamise alal. Tõuk ise on viimasel ajal olnud kuidagi morn ja depresiivne, Õnnelik Lõpp oli üle tüki aja esimene asi mis tema kipras näo rahulolevale irvele vedas.

Õnne tegemine on peen kunst, ülesanne pole mitte kergete killast. Kassi kõrvu on jõudnud kuuldused Imedemaa mitmetest õnnetusekandjatest. Kui neid õnnestuks mingil määral õnnestada ja saada neilt suusõnaline tunnistus, et nad tunnevad ennast õnnelikumana, siis võiks lõpu proffessionaalselt õnnelikuks lugeda. Muidugi, üks variant on see, et põdejate mure põhjus täielikult likvideerida, aga see ei pruugi alati toimida, selge suusõnaline tunnistus on kindlam ja sellest piisab.

Murekandjate hulka kuuluvad: Grüps, kes varem lossis elas ja nüüd millegi pärast saarel redutab, Hertsoginna, kes vaelveb selle käes, et tal pole lapsi, Tõugul endal tundub midagi häda olevat, mingid identiteediprobleemid vist, Unihiir reedab oma vaevusi liigse magamisega, Ärtu Kuningas paistab oma perekonnaeluga mitte rahul olevat, Krabi on juba mõnda aega tõsises armuvalus, Kübarsepal pole Aega, tema mure on ilmselge, Ärtu kaheksa löristab ilma igasuguse välise põhjuseta nutta, Ärtu Sõdur ei paista oma seisusega rahul olevat ja Valekilpkonna jutt on kuidagi depressiivseks muutunud.

Kui neilt tüüpidelt õnnetunnistus kuidagi välja meelitada, panna nad ütlema, et nad ennast kasvõi veidigi õnnelikumana tunnevad, siis võib lõpu teostamise kallale asuda. Selles asjas on oma abi pakkunud õukonna kokk, leebe loomuga kergesti ärrituv jõhkard, see on vist parim iseloomustus selle vastuolulise isiksuse kohta. Kokk lubas lahkelt abiks olla põdejate probleemide väljaselgitamisel ja Kass, olles rõhutanud asja konspiratiivset iseloomu, otsustas koka oma plaanidesse pühendada. Teiselt poolt võib kokk abiks olla, kui on tarvis drooge kellegi toidusse sokutada.

On imed.
On imed siin, siin
kohvikus, kus
lõpeb Ilm

On nimed.
On nimed seinal,
nagu siis, kui
lõpeb film.
- Vennaskond, Maailma Lõpus On Kohvik, Kus Kunagi Kohtume Kõik

Valekilpkonn - Starfild

2006-07-11T02:58:00.000-07:00

“Kilpkonn kilpkonn,
Miks sul kilp on?”
Vastas vana kilpkonn:
“See mu ainus hilp on”

Oled Valekilpkonn. Ah et miks just vale? Sellepärast loomulikult, et sa pole õige kilpkonn. Oled tavaline konn. Aga unistada ju ometi võib, eksju. Sa oled ennast lapsest saadik tundnud kilpkonnana, ja juba varajases nooruses (kulleseeas) sattusid tõsistesse pahandustesse kohalike tiigikarpidega, kes sugugi õnnelikud ei olnud, kui sa vargsi nende karpi üritasid pugeda. Et oleks ikka kilp ümber. Nüüd oled suureks kasvanud ja sul on täitsa oma kilp, spets aukudega esi ja tagakoibade jaoks. (pappkast või pesukauss oleks abiks– Jabur.T.). Kui sa vette ujuma lähed, siis võtad kilbi ära, sest paraku ei ole ta kuigi veekindel. Aga siis ei tohi keegi sinu tegelikku hädist pehmet keha näha, ainult vana sõber ja kaaslane Grüps tohib.

Elate Grüpsiga loomade saare peal, eraldatud nurgakeses, eemal teistest jaburatest.

Sa oled eluaeg laulda või ümiseda tahtnud, kuid sa ei ole seda kunagi teha tohtinud, sest ükskord kui Ärtu Kuningaemand sinu saarele tuli ja kuulis sinu imekaunist laulmist, sai ta miskipärast jõle pahaseks ja karjus “Pea maha tal!”, ning sa ehmatasid jubedalt. Sõber Grüps ütles, et asi olla sinu laulmises – Kuningaemand ei taluvat seda pärast mingit Kübarsepa fopaad. Aga see olla saladus või nii. Mõte: sellest võiks täitsa loo vesta…

Kuid Kuningaemand pole ammu saarel käinud ja nüüd kui saart valitseb Hiir ning enam midagi rohkemat juhtuda ei saa, üürgad sa nii kõvasti kui tahad. Isegi sinu senine põhitegevus – nutmine ja halamine – on tagasi meelde tulnud. Tunned end justkui vabanenult.

Nojah, eks see nutt ja hala oligi suuresti sellepärast, et sa laulda ei tohtinud. Sa lihtsalt ei tihanud kellelegi seda öelda, vaid rääkisid igasuguseid lugusid kurvast lapsepõlvest ja muudest kurbadest asjadest, et loo lõpus saaks tõsiselt nuttu lahistada ja ennast haletseda. Laulmise kõrvale lugusid jutustada meeldib sulle endiselt, kuigi alguses oli keeruline välja harjutada harjumust loo lõpus nutma puhkeda. Seda juhtub tegelikult vahetevahel praegugi. Sinu lugusid iseloomustab kaks asja – nad on kõik hästi kurvad (õnneliku loo kontseptsiooni peale pole sa iial tulnudki) ning nad on häääästi pikad ja et nad veelgi traagilisemalt mõjuksid, jutustad neid väga aeglaselt.

Näiteks selline lugu, mille oled nimetanud Valekilpkonna esimeseks lemmiklooks:
Kunagi olin ma päris konn.. eee.. valekilpkonn. Olin alles päris pisikene kilpkonnabeebi kui mu ema suri. Nii asuski mind kasvatama kuri võõrasema. Ta käskis mul iga päev porgandit süüa ning ma sülitasin need alati salaja välja. Kahjuks ei valinud ma oma sülitamiseks piisavalt head kohta, sest võõrasema sai päris pahaseks kui porgandipudru oma seelikute vahelt kapist leidis. Seepeale saatis kuri võõrasema mu KOOLITARKUST omandama kilpkonna juurde, kelle nimi oli Konnakas.
Tema nimi oli Konnakas, sest ta õpetas meid. Kas te kujutate ette, ma olin siis vaid kolme ja poole aastane ning ei kandnud isegi veel kingi. (Selle koha peal pigistad tihti mõne pisara välja ja vaatad südantlõhestava pilguga oma kuulaja poole). Koolis oli kohutav, sest mul kästi meeletult pikki luuletusi pähe õppida. (Selle koha peal vaatad oma kuulajat ja uurid, kas ta sooviks üht kuulda ja ei lase tal isegi vastata, sest kes ei peaks ometi tahtma?). Loedki siis mõne oma arvukatest luuletustest talle ette. Üks neist, mida sa eriti armastad tsiteerida on lastelauluke pealkirjaga:

Laul Number Kaks

Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
pikki kivi virutab.

Millegipärast meenutab see lauluke sulle sinu kallist ema, nii helget ja ilusat, et pisar tuleb kohe silma. Ilmselt just seetõttu kirjutasid selle ka paberi peale üles (paberi saad GM-i käest), et saaksid oma vaimuandeid huvitatutega jagada.

Kuid lugu läheb edasi… Konnakas õpetas teile erinevaid asju, isegi prantsuse keelt ja laulmist. Laulmist armastan ma siiani, kuigi Kuningaemand on selle millegipärast ära keelanud.
See oli väga hea kool, sest me õppisime pesemise eriklassis. Kas sa tead, mis on pesemise eriklass? Nõusid oled pesnud? Aga kilpi? .. Näed siis, ma ei oskaks ka iialgi kilpi pesta kui ma poleks käinud pesemise eriklassis.
Samuti õppisime erinevaid matemaatika liike – aritmeetikat, geomeetriat, trigonomeetriat, ambitsioonikat, häirikat, koledastriat ja otsutamatust. Ma näen teie näost, et te ei ole kunagi kuulnud koledastriast.. olgu.. küüöle Grüps, see ei ole kunagi kuulnud koledastriast.. haa haaa.. Olgu, ma seletan – selle taga on osa Müstikast või müstilisest loost, mis minuga juhtus ühel öösel. See näide peaks seletama kõige paremini ära koledastria. Nimel juhtusin ühel öösel minema tiigi äärde ja nägin pealt kummalist juhtumust:

Elanud tiigi ääres Veeloom ja Veelind. Lind oli kaunis nagu tiivuline, särav ja imekena naisolevus, kes Veeloomale, nimetagem teda hmm.. Veeloomaks, eriti meeldima hakanud. Elasid ja olnud õnnelikult koos nagu pintsel ja lõuend kuni ühel päeval teatas lind veeloomale, et saab järeltulija. Saigi, imeilusa sai, kuid suri seejärel kohemaid äärmiselt vägivaldsesse ja julma surma. Seda, mis temast sai, ei tea küll keegi ja ei taha ka teada. (Selle koha peal teed oma kuulajale eriti ähvardava näo).
Läinud aastad mis nad läinud ning kasvatanud loom oma pisikest järeltulijat. Kasvatanud suureks kauniks. Oi järeltulija oli, nii kena, et loom unustas sootuks ära, mis ta tegema pidi ning hakkas siivutuks. Pannud aga muudkui käpa külge ja asi olnudki korras ! Tehtud, saate aru, valmis, finito, läbi, olnud, minevik…

Läks aega mis ta läks ja minust oli juba kõvema kilbiga kilpkonn saanud kui järeltulija tundis end halvasti ja sai omakorda järeltulija! Oi oli järeltulija õnnetu, varjas seda kõike viies pisar silmis öö varjus teistkordse järeltulija peitu. Olid ajad…,
Kui nad kõik surnud ei ole, siis elavad nad siiamaaanii.. huu .. huu.. nuuks…

::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Ainus, kes su kurbi lugusid ka tegelikult viitsis kuulata, oli Valge Küülik, kes tihti sinu juures käis ja lasi sul oma kõige kurvemaid lugusid jutustada. Ning kui sa nutma puhkesid, siis pühkis ta su pisaraid ning ütles, et tuleb palju nutta, siis pääseb kõik seest välja. Eks ta õige ole, et pääseb.

Teised aga kipuvad enneaegselt poole loo peal lahkuma. Selle vältimiseks oled harjunud kõige pikemaid lugusid rääkima siis, kui teine ilmselgelt sult midagi tahab ega saa lahkuda.

Ühel toredal päeval tuli Grüps, kes tihti loomade saarel käib koju pisikese pardipojaga ja ütles, et teil on nüüd poeg! Kassanäe! See oli küll hea uudis, teil ja poeg! Sinu Grüpsi valvava pilgu all kasvaski üles Part Dodo, kes nüüd on justkui pisike linnupojake pesast välja lennanud ja hakkab abielluma Papagoi Looriga, niipalju oled aru saanud ja tahaksid väga olla selles suures pulmas osaline. Peadki Dodo käest uurima, kui kaugel see asi siis nüüd on.

Dodo oli küll ulakas laps, talle meeldis naerda selle üle kui oma kilbist välja pugesid, kuid mis sellest ikka. Laste värk. Grüps sai küll alati pahaseks, aga mis ta pisikese peale ikka siis kohe nii... Dodol on nüüd aga prestiižne töökoht loomariigi valitseja Hiire juures, ta on seal nõunik või oli aednik? Täpselt ei teagi. Sellest peaks kohe loo jutustama, kuidas teie adopteeritud pardipojast suur mees sai. Eks ole see ju tegelikult sinu teene, sina õpetasid ta lugema ja kirjutama ning pikki lugusid vestma. Näed sa siis. Poiss nagu ponks nüüd!

Kord küsis Dodo ka oma pärisvanemate kohta, aga no kesse seda enam mäletab, mis neist sai! Ikka sina ja Grüps olete tal päris! Ning jutustasidki poisile õpetliku lugulaulu rubriigist „Kui mina veel noor olin...”. Näed sa siis. Poiss nagu prillikivike.

Hm. Grüps näeb nii murelik välja viimasel ajal. On kohe täitsa otsa lõppenud, ei söö enam molluskeid, kõik annab sulle ja justkui otsiks midagi. Tea, mis kallil sõbral mureks või kadunud?

Oeh. Peab ikka enda tõelise päritolu laskma Õukonnakroonikul kroonikasse kirja panna. Mõtle kui see nüüd välja tuleb, et sa konn oled. Üks konn elas kunagi koos kalaga saarel, aga need läksid õukonda või kuskile tööle. Sellel konnal peaks laskma suu kinni panna, sest tema võib kogemata omasuguse ära tunda. Grüps kindlasti oskaks sind selles osas aidata, tal on suured võimed.

Grüps - Kivi

2006-07-11T02:56:00.000-07:00

Võta mõistatus
ja Mind
püüa kinni siduda
on kindel ind ja teadmine
et Mind!
su kavalus nii lihtsalt
küll ei pidurda.

Oled endine Ärtu Kuningriigi õukonna uhke vapiloom, suursugune ja väärikas isend, küllap üks väheseid kogu universumis, kes järele on jäänud. Paraku ka tõepooles endine, kuna nüüd elad paguluses üksikul saarel, mille ühes otsas asuvad loomad, eesotsas valitseja Hiirega ja sinu naabriks on... oeh.

Nojah, ega keegi sind ju otseselt pagendanudki. Sinu enda autunne oli see, mis käskis Sul õukonnast lahkuda. Seal toimusid täiesti lubamatud asjad. Sa ei saanud ju olla ametlikuks esindajaks säärasele vääritule ja ilma moraalita Ärtu Kuningale, kes vabadel hetkedel käib salaja õukonna servas elava Hertsoginnaga tiiba ripsutamas! Ise veel abielumees! Juba ammu juhtisid Kuninga tähelepanu sellele, et tema käitumine ei lähe kokku kuningliku loomusega ning tema naine on ikka tema seaduslik abikaasa ja nii ikka ei sünni kui ta rohkem aega teise naise majas veedab ja tema kätt hellalt silitab. Praegugi lähevad silmad vihast veekalkvele kui sellele mõtled!

Ja ärgu öelgu, et pole olnud! Aias oma õilist pealelõunast jalutuskäiku tehes nägid teda korduvalt Hertsoginna maja poole hiilimas. Nii sa siis läksidki ühel taolisel kohutavalt vääritul ja sünnitul päeval Kuninga enda jutule. Loomulikult ta eitas kõike, kuid sinu silm on teravaim kui Kotkapojal ning olid seetõttu endas nii kindel, et teatasid talle, et kui tema valetamist ja hooramast (apike, kas sellist sõna kasutasid Sina!) ei lõpeta, siis Sina vääritut Vappi ei esinda! Ning veelgi enam - otsigu endale sootuks uus vapiloom! Keerasidki Kuningale selja ja kõndisid õukonnast minema! See häbematana vaid irvitas kuuldavalt ja lausus üleolevalt: “Mine, mine, küll sa tagasi roomad kui toit otsa saab..” Milline jultumus! Sellest hetkest teadsid, et Imedemaa dekadents on alanud, sest ainus tegelane, kes siin tõeliselt au ja väärikust esindab oledki ju Sina.

Aga ega Kuningas ainus vääritu tegelane selles seltskonnas olnud. Kuningaemand polnud oluliselt parem. Kuningaemanda poja Ärtu soldati isa polegi sinu teada kuningas, vaid keegi isand Bill nagu sa kuulma pidid ühel ööl kui Kuningaemand kellegagi akna kaudu sosistas. Eks ta ise arvab, et see ei tulnud välja, aga Sina ju kuulsid ja tead, et kõrgeim võim on liiderlikkuse kütkeisse langenud ja keegi ei suuda kuninglikku nime enam puhtaks pesta. Seda võib teha vaid kasin ja üksik eluviis, just selline, nagu sa valisid – saarel, toitudes vetikatest ja mudas elavatest loomakestest.

Sinu kõrge positsiooni tõttu õukonnas jõudis sinuni päris ohtralt igasugu infot. Näiteks teadmine, et kusagil on olemas inimesed ja on olemas uks inimeste maailma. Selle ukse võtme võtsid lahkudes Kuninga öökapilt kaasa, et see kindlates kätes oleks. Mine sa tea, mida see vääritu sindrinahk muidu sellega ette võtaks, sest siiani ei paistnud tal veel aimu olevat, mis võti see selline on ja mida sellega teha saaks. Viskasid selle vette ja hoidsid seal kivi all peidus. See oli kogu aeg ühe kivi all ja üks hommik seda polnud enam! Kes needuse nimel selle küll ära võttis? See teadmine, et inimestemaailma võti on kuskil lihtrahva seas ajab su täielikult endast välja! See võti tuleb 100% kindlusega tagasi saada ja see on su peamine mure hetkel, kuigi on ka muid muresid..

Näiteks tead sa selle vastiku liiderliku daami, Hertsoginna saladust… Nimelt pole tema lihtlabane Köögitüdruk sugugi mitte nii lihtlabane, vaid hoopiski Hertsoginna enda tütar! Tütar, kelle ta sigitas, et endale järglane teha! On teada, et kaardid saavad järglasi kaartidega. Hertsoginna aga pole kaart ja pole ka inimene ega loom ning proovis seetõttu järglast saada kuidagi teisiti kui normaalne oleks… kuidas, seda Sa ei tahtnudki teada saada. Sündis imelik värd – ei kaart, ega inimene. Sa hoiad ses suhtes suu kinni, aga võibolla oleks aeg teha sellele õnnetule värdile tema hirrrmus saladus avalikuks, kui too vaid küsida taipaks, siis ehk ei hoiakski enam suud kinni…või kui keegi teine küsida taipaks. Üldsegi kahtled sa endas viimasel ajal palju.

Siiani oled igasuguse info omandamist pidanud tööga kaasnevaks asjaoluks ning tööeetika ei lubanud Sul seda avalikustada. Aga kui enam siin ilmas keegi kedagi ei austa, siis miks peaksid Sinagi suu kinni hoidma – võibolla tooks pattude välja rääkimine palju head ja kõik läheks endistesse rööbastesse tagasi. Selle üle peaks mediteerima. Kuna Sa pole viimased 3 päeva juba mitte midagi söönud, siis on tekkinud Sul üks tõeliselt ketserlik, kuid siiski asjakohane mõte – vahetada oma infokillud sööma vastu. Kas siis suu kinni või lahti hoidmise eest, kuu aja toit oleks kindlustatud ja molluskid jääksid kõik Valekilpkonnale..

Mnajh. Õukonna asemel on Sul nüüd seltsiks teistsugune konn. Valekilpkonn. Pole päris see, aga ikka parem kui üksi olla. Kohati on ta tegelt ikka täitsa ebaintelligentne ja kommetest ei jaga ta ka suurt midagi. Nii te kahekesi elate oma saare peal ja räägite. Eelkõige räägib muidugi tema, räägib oma kurbi lugusid ja halab... kui tüütu.. kui ta vaid suu kinni paneks ja laseks Sul rahus olla.. aga tema võtab Sind kui oma parimat sõpra, rumaluke. Kuigi tuleb möönda, et omal moel oled temasse kiinduma hakanud. Neetud, et ta magas kui see võti ära näpati! Neetud, et Sina magasid.. midagi peab ette võtma!

Sinu ääretut väärikust saaks veelgi tõsta vaid üks asi – võime lennata. Ühe uhke tiivapaariga oleksid uhke Greif, liuglemas medemaa kohal. Huvitav, kas Valge Küülik (Suurim ärimees Imedemaal) saaks sulle tiivad hankida? Kusagil metsas pidi olema ka üks geniaalne leiutaja, ehk oskab ta sulle miski lennumasina ehitada? Vot, see viimane on küll hea mõte! Seda peakski tegema, et otsid üles leiutaja ja lased tal endale tiivad teha, vot siis oleksid alles valitseja, tuleks hankida veel Skepter ja Kroon (mõlemad on Kuningal olemas..hmm..) ja oleksidki ainus vääriline Imedemaa valitseja! Küll see on mõnus mõte, täitsa vajab veeretamist. Võimalik, et üks variant on selleks kasutada ära loomariigi valitsejat Hiirt.. peab uurima, Sul on ju palju salajast infot, mida müüa. Hiir võiks siis Kuningriigi vallutada ja Sina saaksidki kuningaks, Hiire peaks sel juhul muidugi kas likvideerima või talle mingi väikse maajupi andma või mõne tehingu temaga tegema. Vaatame.

Ega seal saarel elades on Su kahtlused kinnitust saanud, et parim valitseja oleksid ikkagi Sina, sest kogu see Hiire loomade punt on ikka täitsa hukas! Näiteks sai see Vana Krabi, sellega on keerulised lood. Kõigepealt sai ta papagoi Dooraga 2 muna.. no kuulge, Krabi ja papagoi (!) kuhu see kõlbab!
Kuid ühes munas oli pardipoeg! Järelikult oli Doora üle aisa löönud. Doora tuli sinu juurde nuttes ja teatasid talle rahulikult, et ajad selle asja korda, sest tõupuhtus on Sulle ikka mokkamööda olnud ja „toimetasid Doora maalt välja” . Tegelikult lasid ta oma võtmega inimestemaailma ja keerasid ukse rangelt lukku!
Aga kuna kaks nii erinevat tibu tekitaksid loomades ebatervet uudishimu, otsustasid tookord, et väikse papagoi Loori kasvatab üles Vana Krabi ja pardipoeg Dodo Sina ise koos Valekilpkonnaga. See tundus Sulle mõistlik mõte. Seda enam, et tibud olid veel nii noored, et suure tõenäosusega ei mäletagi teineteist, kui suureks kasvavad.
Niisiis ongi Loori ja Dodo õde-venda, kuid Sina said endale poja. Tegid näo et ei hooli temast, kuigi tegelikult hoolid siiani väga, kuigi Dodo on ammu Hiire juures ja tegutseb seal Hiire nõunikuna. Kui Sina valitsejaks saaksid, oleks Dodo teine, kelle lossi elama võtaksid, selline aus poiss kasvas. Algul oli sõnakuulmatu, kuid Sinu rangus kandis vilja... poiss nagu ponks! Äkki on temast abi Sinu geniaalse plaani rakendamiseks. Sina ja Dodo ja Valekilpkonn Imedemaad valitsemas, oleks see vast kaunis ja väärikas elu ning ei ühtki liiderlikku naist ega mees, kõik oleks siivas ja kontrolli all!

Ei ole enam eetikat või väärikust imedemaale jäänud. Ausust pole enam, kõik mahhineerivad ja on omakasu peal väljas. Kui sa saaksid kuidagi peatada imedemaa allakäigu ja taastada tema suursugusus, siis teeksid seda. Dekatents tuleb purustada!

Kübarsepp - Pecike

2006-07-11T02:55:00.000-07:00

I have to believe in a world outside my own mind. I have to believe that my actions still have meaning, even if I can't remember them. I have to believe that when my eyes are closed, the world's still there. Do I believe the world's still there? Is it still out there?... Yeah. We all need mirrors to remind ourselves who we are. I'm no different.
- Leonard Shelby, Memento.

Tsitaat Kübarsepa suust: Me oleme varem kohtunud, selles olen ma peaaegu kindel... Kas te palun... Kas te palun saaksite pisut vaiksemalt rääkida? Mul on kuulmisega veidi probleeme.

Oma minevikust ei mäleta Kübarsepp midagi, ei oma lapsepõlvest ega sellest kuidas temast sai kübarate valmistaja. Tema mälu ulatub umbes paar aastat tagasi aga ka need mälestused pole päris kindlad.

Ja nagu amneesiast ei piisaks, ta kannatab nägemuste all, mis on harilikult imelikud, veidi hirmutavad, kohati isegi painajalikud. Nägemused ei tule mitte uduste sümbolite või unenägudena, need ilmuvad muusika ja laulude kujul mis peaaegu pidevalt Kübarsepa kõrvus kõlavad. Nägemus on isegi pisut vale sõna, sest tegu on kuulmise mitte nägemisega. Kuulmus. Justnimelt.

Need laulud ja helid mis Kübarsepa kõrvus väsimatult sillerdavad, ükskõik kui kummalised nad ka poleks, on kübarsepa ainuke minevik ja ta on nende üle õnnelik, nad on kõik mille külge tal on klammerduda. See, et teised peavad teda selle tõttu ogaraks ei oma sealjuures suurt tähtsust. Kõikide nende nootide, rütmide, rõkatuste ja refräänide halastamatu rünnak tema kübaraga kaitstud õrna aju vastu on viinud ta veendumusele, et tema tegelik kutsumus on olla helilooja.

Nagu igal suurel heliloojal, kes on seda ülevat tiitlit väärt, nii on ka kübarsepal seda stereofoonilist virrvarri aeg ajalt raske taluda. Sellest hoolimata on ta veendunud, et see juhib teda mingis kindlas ettemääratud suunas. Helid panevad teda tajuma vaevaltmärgatavaid hoovusi näilisuse pinna all, mida keegi teine ei märka. Ta ei ürita oma musikaalsest painajast vabaneda vaid vastupidi, seda mõista, sellest aru saada. Tema unistuseks on see, et kui see kunagi õnnestub, siis ootab selle taga midagi suuremat, midagi erilist ja ülevat ning võib-olla tuleb tal kõik meelde mida ta unustanud on. (Ometigi on tema sügavas sisemuses miski mis veidi pelgab seda mis võib välja tulla kui see juhtub.)

Kübarsepp kuulab teisi kes temaga räägivad vaid poolenisti ja alati pöörab osa oma tähelepanust enese sisemusse. Noodid ja ja värsid tõusevad ja mõõnavad, mõõna ajal on võimalik temaga suhelda, tõusu ajal mingu kõik kuupeale.

Kübarsepa muusika on radikaalselt ebatavaline, et mite öelda jabur või hullumeelne. See mõjub teistele olenditele kuidagi... õõnestavalt. See imbub kuulajasse vaikselt ja halastamatult. haagib end otsekui väikeste ogadega tolle kõrvade taha ning ei jäta teda iial päriselt rahule. Pärast mitmeid raskeid eksimusi on Kübarsepp aru saanud, et talle ilmutusena saabunud helides on mingi destruktiivne element ja ei pruugi olla igaühe kõrvade jaoks sobilikud.

Kõige tõsisem intsident toimus Ärtu Kuningaemanda korraldatud kontserdil kus Kübarsepp esitas oma kurikuulsat töötlust ühest lastelaulus:

"Twinkle, twinkle, little bat!
How I wonder what you're at!"

Emand käskis tal pea maha võtta, süüdistades teda aja mõrvamises. Pea jäi, jumalale tänu, seekord alles. Aga Aeg, kellega Kübarsepp oli siiani hästi läbi saanud, vihastas koledal kombel ja nüüd elab ta igaveses teisipäevas ja kell on ei rohkem ega vähem kui kuus. (Aeg? Aeg... midgi nagu meenub, aga milline ta välja nägi see küll enam meelde ei tule.) Kübarsepa ees laual on kell, millele ta tihti igaks juhuks pilgu peale viskab. See, et kell ei liigu on märk sellest, et Aeg pole suutnud talle ikka veel andestada.

See, et teeõhtu iial otsa ei saa ei ole kõige hullem mure. Palju rohkem piinab kübarseppa, et tema heliloomingul ei ole enam sama mõju mis varem. Kahtluseta on selles süüdi needus, mille Aeg on kalgi südamega tema peale pannud. Ammu ei ole keegi tema muusika vastu huvi tundnud, isegi esinema pole kutsutud. Selline ükskõiksus mõjus tundlikule kunstnikuhingele halvavalt. Ajaga tuleb kuidagi ära leppida. Kübarsepp on isegi kaalunud oma loomingule teiste interpreetide leidmist.

Nõnda oli murtud südamega Kübarsepp tõsiselt õnnelik, kui teelaudkonna tavapärasesse seltskonda imbus Irvikkass (õietigi Irve, Kass oli veidi sordiini all) ja tema ande vastu siirast huvi üles näitas. Sellest asja polnud nii äraneetult ammu toimunud. Ja mitte ainult huvi, tal oli isegi pakkumine esinemiseks, ühel ülisuurejoonelisel peol. Kübarsepa etteaste pidi olema kulminatsioon, õhtu nael.

Halb on asja juures see, et tänu korduvatele ähvardustele erinevatelt persoonidelt, eriti Ärtu Kuningaemanda poolt, ei julge Kübarsepp eriti laulda. Vähemalt avalikkuse ees mitte, avaliku laulmisega on tollest mineviku kahetsusväärsest intsidendist alates käinud kaasas hirmuäratavad ähvardused tema eluküünal kustutada, kui ta sama moodi jätkab. Ning isegi vaikselt ja üksinda laulmine tundub paraku liigse riskina. Ka Unihiir on selle koha pealt sõna võtnud ja manitsenud Kübarseppa tühisde laulude pärast mitte elu ohtu seadma.

Irvikkass on üks veider tegelane, kes vahel ilmub irvitava kassina, vahel lihtsalt irvituse või mõistatusliku ilkuva hääle kujul. Viimasel ajal teeb see Kübarsepale nalja, sest tal on õnnestunud hankida vahend Kassi varjatud luusimiste jälgimiseks. Kellegi käest (kes see just täpselt oli, ei tule praegu meelde) ostis Kübarsepp reaalse virtuaalsuse prillid. Prillid on välimuse poolest täiesti harilikud aga nad võimaldavad näha seda, mis on päris tegelikult ja reaalselt virtuaalne, ehk siis asju mida päris kindlasti olemas ei ole. Nagu näiteks Kassi, kui ta nähtamatus olekus ringi liigub. Lisaks võimaldab see eristada esemeid mille olemus on ilmselgelt mõistusevastane. Nagu näiteks maagilisi sööke või jooke.

Lisaks Emandale on veel teinegi tegelane kes Kübarsepa musikaalsust suurt ei hinda ja toetab oma seisukohta isegi mingisuguste kummaliste ähvardustega. Tema nimi on Hertsoginna. Hertsoginna jutu järgi on tema käes Kübarsepa käärid, sellised suured ning vahedad ja neil pidi olema nagu mingi eriline tähendus. Midagi vist oli jah, suured käärid on tõepoolest kuhugi minema rännanud, suuri kübaraid pole ka ammu kellelgi vaja läinud, või oli see kuidagi teistmoodi, vot kahjuks ei mäleta. Aga milles see ähvardus seisneb, sellest ei saa aru. Hertsoginna lubas nendega midagi teha, aga mida saab üks kübaratreimises vilumatu kääridega peale hakata? Joosta nendega? Igal juhul oli Hertsoginna nõudmistes sees karm nõue, et kübarsepp ei tohi laulda. See naine ei mõista kunsti, see on selge.

Õige jah, nüüd meenub, nende kääridega oli Hertsoginna väite kohaselt koletu roim korda saadetud ja käärid kujutavad ennast otsekui mingit väljapressimisvahendit. Peaks ehk uurima seda teemat natuke, mõistlik oleks teada saada, milliseid koletuid intriige või saladusi too pealetükkiv naine oma tagataskus varjab.

Tee on hea asi. Vist oli vedamine, et aeg just teeajal lukku läks. Väike mure on, et see saab ükskord otsa... aga vast vara on ette muretseda, milleks ette piinelda, loomepiinasid niigi ülearu ja Tõuk on siiani lahke varustaja olnud (miks ta nii lahke on, see on kübarsepal kah meelest läinud). Unihiir ja märtsijänes on mõistvad teekaaslased ühisel rännakul. Märtsijänes uurib ainult liiga palju, et kust kübarespp seda teeainet saab. Jänestele omane uudishimu. Millegi pärst oli pärast solvunud ka kui kübarsepp keerutama hakkas. Jänestele omane närvilisust ja läbematus.

Märtsijänes - Arlis

2006-07-11T02:54:00.000-07:00

Märtsijänes võttis kella ja silmitses seda nukra näoga.
Siis kastis ta selle oma teetassi ja silmitses seda taas,
aga ta ei mõistnud midagi paremat öelda kui:
"See oli kõige parem või, tead."

Oled Märtsijänes, sooja salli ja pintsakuga viisakas härrasmees. Iga aasta 13. märtsil, saabud külla oma kallitele sõpradele Kübarsepale ja Unihiirele, et saada vaheldust oma üksluisele elule Märtsijäneste Maal ning võtta ette suurepärane reis teemaailma. Nimelt oled leidnud Imedemaalt endale suurepärased sõbrad, kelle suurepärane hobi - juua TEED - ning seda erililiselt peenel moel nautida on sulle vägagi mokkamööda.
Mida paljud ei tea, ja kes teavad, panevad millegipärast pahaks, on see, et tee on Imedemaal väga haruldane narkootikum, mis tekitab haruldaselt hea äraolemise ning meeleliselt küllastunud tunde. Puhas ja lokkav hedonism - päevad on päikeselised, värvid kirevad, sõbrad lausa suurepärased ning jutud ülevad. Eriti head on Unihiire muinasjutud, mida ta armastab rääkida kui jutuhoogu satub. Oi neid võiks kuulata lõputuseni..

Ka sel aastal saabusid täpselt 13. märtsil külla oma kallitele sõpradele ning olid parasjagu kõige suuremas teenautimishoos kui juhtus midagi kohutavat. Nimelt peatus Aeg! Peamiselt Kübarsepa tõttu muidugi, kes laulis.. tuleb tunnistada, Kübarsepa laulhääl on tõepoolest kohutav.. rääkimata tema olematust luuleandest või viisipidamatusest, aga need on tegelikult kõik pisiasjad selle kõrval kui tore sõber ta on. Igatahes võttis Kübarsepp vaevaks laulda Ärtu Kuningaemanda ühel järjekordsetest teepidudest ning oh häda.. Kübarsepp oli vaevalt esimese salmiga valmis kui Kuningaemand kisendas: "Ta lööb Aega surnuks! Pea maha tal!" ning Aeg (õrnake nagu ta on), kes kuskil läheduses viibis ja enda nime kuulis, otse loomulikult vihastas. Sellest ajast peale on Kübarsepp ja Aeg tohutus tülis. Mistõttu jäi Aeg terves jaburas teelaudkonnas seisma - kõik kellad seisavad ja kogu aeg on TEEAeg! Mistõttu oled kogu aeg silmini teed täis. Mitte et see halb oleks, kuid halb on hoopiski see lugu, et kuna aeg seisab, siis ei saa sa tagasi enam oma Märtsijäneste Maale.

Oeh! Ohkad küll ja Kübarseppki vaatab sind nukralt, kuid midagi pole teha.. Aeg seisab kangekaelselt ja te olete justkui see paadimees, kes võttis kätte needusega aerud ning ei saanud neid enam käest ära anda. Tegelikult polekski ju sellest midagi, sest teed on tore juua, kuid alati on asjade juures mingi "aga". Nimelt on sul enda Märstijäneste maailmast “külastusluba” vaid 24-ks tunniks ja sa tead, et sinu maal läheb aeg ju edasi.. ja juba on väga palju aega edasi läinud.. Sa kardad, et suisa päevi või kuid või minuteid, igatahes kohe päris palju!
Ning kui Aeg edasi läheb, siis tuleb ju aprill ja algab paaritumishooaeg, mis kestab kuni juuli lõpuni ja see on raudselt maailma parim Aeg pärast TEEAega! Seepärast ei tahaks sa kaotada mitte sekunditki sellest väärtuslikust ajast, mille saaksid veeta oma kauni naisjänesega meeletult pööraseid armukuid nautides! Vähe sellest, et enda naisukesega - paaritumishooaja ajal on ju lubatud KÕIKIDEGa paarituda! Oh, see on alles ilus aeg, eriti ka seetõttu et tavaliselt on sul alati õnnestunud kaasa võtta ka kotike teed, mis teeb paaritumise eriti lõbusaks ja naudingurikkaks. Ning pärast sünnib palju väikseid jänkupoisse ja tüdrukuid ja kõik saab otsast alata!.. Oeh!

Vaatad teelaudkonna kella, mis seisab kangekaelselt viie peal ning ohkad ja leiad, et või, mida sa äsja kella peale määrisid oli KÕIGE parem või üldse maailmas. Kuid fakt on ikkagi see, et igaastasest mõnusast TEEtripist on saanud BADtrip.

Suur mure on ka sellega, et oli plaanis - lisaks kojuminekule - kaasa võtta siit toredalt Imedemaalt ka paar väikest asjakest, või noh, paar kilo teed ja üks MUNA. Küsisid Kübarsepalt, et kust ta teed saab, aga see sunnik oli vait kui sukk ja ütles, et ei ole tema asi rääkida. Solvusid natuke ja ütlesid, et nii pole ilus sõprade suhtes käituda, pealegi oleksid sina nõus Kübarsepale kasvõi oma naist laenama kui too vaid soovi avadaks! Nüüd ei saa teeallikat öelda, päh! Endal on tal ju vaid mõned grammid, mida ta ei raatsi ära anda. Igatahes oled nõuks võtnud välja uurida, kes Kübarsepale seda teed müüb ja mille eest ning paar kilo tasku panna, nii igaks juhuks.. või noh, kui aus olla siis tahaks ju Märtsijäneste maal natuke poiste ja vanamoori ees uhkustada kah, et näed.. mis ma kõik välismaalt ära tõin...

Sama lugu ka munaga. Märtsijäneste maal elades juhtus selline lugu, et Rebastemaa kõige õelam vang - Rebane Til-Do - põgenes vanglast ning - oh häda- leidis üles Märtsijäneste maa portaali ja tuli ja sõi KÕIK lihavõttemunad ja tibud korraga ära! Kahju oli korvamatu, kohe kuulutati välja üleriigiline leinapäev ning Til-Do tabajale lubati 6 (sic!) kilo pajutibusid, millest saaks söönuks vähemalt 6 kuud! Ühtlasi lubati teine 6 kilo pajutibusid sellele, kes päästab Märtsijäneste maa hävingust ning taastab munade ja tibude populatsiooni. Seepärast oledki võtnud nõuks tassida sellelt toredalt Imedemaalt koju üks väärtuslik ja suur, igati mehine muna. Kuna tagumine aeg on nii segane olnud mitmes mõttes, siis pole sa päris kindel, kes, kus ja mis rääkis, aga igatahes rääkis.. et... oot... nüüd istus mingi neiu teie lauda... mida too tahab? Üldiselt on äärmiselt ebaviisakas istuda luba küsimata lauda ja siis hakata mingeid asju uurima! Fu!
.. ühesõnaga, rääkis, et kuskil Imedemaal mingil linnul olevalt üks priske muna peidus, kellest kindlasti kunagi - õige haudumise korral, mida te jänesed hästi valdate - sünniks kunagi üks priske TIBU. Üks muna tuleb raudselt kätte saada!

Kuhu see tüdruk nüüd kadus? Oli ta üldse siin? Või tundus sulle vaid, vahet pole tegelikult. Peaasi, et see jube punaste silmadega Valge Küülik siia ei tatsaks. Seda elukat ei võta sinu süda küll sallida. Mingi jõle peenutseja mees on - uurikell käib taskust sisse ja välja, vahel on kindadki käes, muudkui kirtsutab nina kui teelaua lähedalt möödub ja on üldse jõle ülbe. Pealegi, tundub sulle, et see elukas on üks omasooihar - kogu aeg piilub sind sellise pilguga, et kui ainult pimedas metsas kokku juhtuksite.. võeh! Sellest ei suuda sinusugune korralik naisemees mõelda ka.

Ühel päeval tuli Irvikkass ja ajas mingit säärast pada, et tema võiks aja jälle käima panna ja kellad tiksuma, kuid selleks peaks Kübarsepp uuesti laulma. Oh õudu! Sa ei kujuta päris täpselt ette, mis sellest kõigest siis veel saaks kui Kübarsepp uuesti laulaks, ilmselt siis vihastaks Ruum ka ja olekski kõik läbi! Muidugi on võimalik, et Kübarsepp laulaks nii ilusti, et Aeg heldiks ja.. naah, ei ole võimalik, sest Kübarsepp laulab ikka täitsa halvasti kohe. Igatahes peaks Irvikkassilt täpsemalt uurima, mis plaan tal oli, sest ta soigus midagi sellest, kuidas tema, Märtsijänes, saaks tagasi enda maale.. või vähemalt oli sellest kõigest võimalik just nii aru saada. Aga kõik ei pruukinud üldse nii olla ja mingit Irvikkassi ei pruugi olemaski olla...

Näedsa, Unihiir hakkaski üht imekaunist lugu rääkima sellest, kuidas ta oli ükskord tinti joonud ja ta silmades loksus sinine värv.. täiesti loogiline ja väga hea lugu muideks! Nüüd tuleb vist jälle üks koht edasi istuda. Sest iga kord kui tass mustaks saab tuleb ju istuda üks koht edasi, kus on jälle puhas tass! "Hoo, kutid, istume," hüüad entusiastlikult ja sul on siiras heameel, et said sõprade hügieeni eest hoolitseda. Mõnus. TEE on mõnus, kõik on mõnus, aga koju tahaks kep.... "paarituma" oli vist see sõna, mis siin maailmas kasutuses oli..

Sulle meeldib Imedemaa elanikele eriti pakkuda asju, mida nende arvates pole olemas, alati kukub kuidagi nii välja, et ütled – võtke siit palun skorpioni munasid või maitske seda imelist ja hõrgutavat jäära laupa, kuid kõik hakkavad kohe naerma või kokutavad, neid asju pole ju olemas. No kuulge! Sulle tundub selgelt üks asi - nad kõik valetavad või on ebaviisakad. Keegi ei mõista sind peale Jaburas Teelaudkonnas istujate! Armastad solgutada kella teetassis ja määrida sellele võid. Üldse on sul nõrkus kellade vastu – need on nii huvitavad, tiksuvad ja käivad. See, mis teil lauas on, küll ei käi, aga oled näinud, et Valgel Küülikul on 1, mis käib!
Sulle meeldib ka loomulikult tee, meeldib seda pakkuda ja juua, armastad teed!

Kui nüüd päris aus olla, siis kogu sinu ontlikkuse juures ei suuda su süda kannatada, kui keegi, kes tuleb teelaudkonda ja ise pole jabur ja siis muudkui pärib asju, mis on täiesti normaalsed nagu näiteks see, et 3 õde vinnavad suurest kaevust siirupit, olles ise kaevu põhjas ja kõrgharidusega siirupivinnajad! Nad ju ometigi elasid seal kaevu põhjas! Kuidas keegi aru ei saa... Näed, veel üks lonksuke..mmm..... ja Unihiirele tuleb ka lonksuke kuuma teed tema magava koonu peale valda.. mm.. näedsiis, mõnuleb. Nii ilus. tee on ka nii ilus ja Kübarsepp. Oi, sa armastad Kübarseppa!

PS: Teil on Jaburas Teelaudkonnas 1 seisev kell, millel peate hoolega silma peal, et 1. seda ära ei varastataks 2. sest kogemata võib aeg käima hakata ja siis on seda kohe näha. Eriti hoolikas oled sina, ei lase kella isegi lauaplaadilt üles tõsta.

Unihiir - Simisker

2006-07-11T02:53:00.000-07:00

Sleep with one eye open
Grippin your pillow tight
Exit light
Enter night
take my hand
off to never never land

Hush little baby don't say a word
And never mind that noise you heard
Its just the beasts under your bed
In your closet in your head
- Enter Sandman, Metallica.

'The Dormouse is asleep again,' said the Hatter, and he poured a little hot tea upon its nose.
-Alice in Wonderland

Curiosity killed the cat.
- vanasõna

Tsitaat Unihiire suust: Kuule, kust sa selle said? Lase ma vaatan! Lase ma vaatan! Oouuu... no luba, ma ei tee sellega midagi, ma lihtsalt tahan seda lähedalt näha! Mida see teeb? Kuidas see töötab? On sul selliseid veel? Mida see nupp teeb? Kas see peab niimoodi vilkuma? Mis juhtub kui sa sellele vajutad? Hei... mis müra see on? Mida? Ma ei puutunud midagi. Ausalt. Miks te kõik mind nii vihaselt vaatate? Ma ei puutunud tõepoolest midagi.

Oma noorusest ei mäleta Unihiir eriti midagi, peale selle, et esimene sõna mida ta ütles oli ‘miks?’. Kustumatu uudishimu on talle igapäevaste probleemide ja arusaamatuste allikas. Ta on otsekui süüdimatu võrukael kelle saabumine paneb kõiki kohalolijaid ohkama. Väikesed valed oma libastumiste pärast ei temas raskeid vaevusi südametunnistuse piirkonnas. Talle meeldib ainult vaadata ja katsuda, aga sellest lihtsalt ei saada aru. Tõepoolest.

Tal alati palju huvisid, nii palju huvisid. Tema sõrmed tahavad kõike puudutada ja tema nina uudistada kõiki salajasi peidukohti. Teda valdab vastupandamatu soov teada saada mis moodi asjad tema käppade all tunduvad, mis häält nad teevad, kuidas nad toimivad ja miks nad toimivad. Paljudele tundub see häiriv kuid unihiir ei saa sinna lihtsalt midagi parata. Kui olukord läheb hapraks siis aitab pisarate valamine. See nõks on alati töötanud .

Ükskord ammu, kui unihiir parajasti uudistas Tõugu piipu (Tõuk oli pahuras tujus nagu tavaliselt) sai Tõugul hiire küsimustest (nagu ‘mida see toru teeb?’ ja ‘kas piipu on võimalik ka tagurpidi tõmmata’) villand ja ta ütles: ‘Aitab tühjast lobast, kohe saad sa kõikidele oma küsimustele kiire vastuse’, torkas kärmelt vooliku hiirele suhu ning pani piibu põlema. Hiirele avanes imeilus (ja võib-olla ka veidi hirmutav) maailm mida ta polnud varem näinud, värvid muutusid kirevaks, seinad hakkasid hingama. Tubakas mida Tõuk kasutas oli eriline või siis oli hiir selle suhtes erakordselt vastuvõtlik, igal juhul, sellest ajast saadik pole hiir sealt maailmast päriselt tagasi saanudki ja käib ühe jalaga ühes, teisega teises.

Oma rännakutel piibumaal kohtas Unihiir Matit, naerusuist sügavate põselohkudega ja peaaegu lõuani kaarduva kongusninaga mehikest. Mati huvid olid kuidagi geoloogilised või vähemalt midagi sarnast, igal juhul oli tal erakordselt suur kogu erineva värvi, tekstuuri ja peenestusastmega liivasid. Üks liivakott hakkas unihiirele meeldima ja ta viis selle kaasa (Mati käest tegelikult küsimata, aga vaevalt ta seda üldse märkas). Nagu Unihiir varsti avastas, nii kott kui selle sisu osutusid olema äärmiselt huvitavad ja kasulikud. Liiva puistamine paneb kelle tahes sügavalt ja õnnelikult magama (uni kestab 3 minutit), samamoodi mõjub see kui joogi või toidu sisse puistatud liiv ära süüa. Kuna erinevate eksperimentide käigus jäi liiva üha vähemaks ja vähemaks avastas Unihiir, et liivakotiga löömine omab sama mõju ja sel kombel jääb liiv alles. Selle geniaalse tegevuse ristis Unihiir kottimiseks.

Too saatuslik tutvumine piibuga muutis tugevasti unihiire arusaamist ajast. Alguses tundus unihiirele, et aeg käis kuidagi puhangutena, vahel kiiremini vahel aeglasemalt, vahel koguni tagurpidi. Siis tekkis tal tunne, et ta suudab aja kiirust ja suunda oma tahte abil kontrollida kui ta seda väga soovib. Kuni lõpuks kohtas ta Aega täiesti personaalses ja ihulises vormis, see ilmus talle majakõrguse kella kujul kes lõi väga kõvasti. Need raksatavad kellalöögid tekitasid unihiires sügava huvi oma isikliku eksistentsi säilitamise vastu ja austuse Aja kui reaalse ja löögivalmis persooni suhtes.

Ajal oli unihiirele ettepanek millest oli raske keelduda. Tema nõudmised olid äärmiselt väikesed. Lihtsalt vahel teada anda mida teised temast mõtlevad ja mida nad oma ajaga peale plaanivad hakata. Kohustus polnud kontimurdev, arvestades seda, et Aeg pakkus omalt poolt üht teist vastu ka. Millegi pärast oli Aja erilises huviorbiidis Kübarsepp, tegelikult sümpaatne tegelane. See, et Unihiir Kübarsepaga Aja nõudmise pärast sõbraks sai tundus küll veidi äraandlikuna aga samas oli omamoodi huvitav ja põnev ka. (Kolm korda mängu jooksul saab Unihiir Ajaga ühendust võtta, kui selline soov tekkib võta ühendust GMiga.)

Kübarsepp elab seisvas ajas, ajamullis, igaveses teisipäevas kus kell on kogu aeg viis ja mitte kunagi rohkem ega vähem. Nagu Unihiir on seda tähele pannud mõjub too ajamull ka teistele kes Kübarsepa läheduses viibivad. Ühelt poolt on Unihiir uhke, et Aja erilise soosingu tõttu sellline kummaline fenomen teda ei puuduta, teiselt poolt on ta sunnitud olema tähelepanelik, et tema salajane pakt Ajaga juhuse ja hoolimatu käitumise läbi välja ei tuleks.

Kübarsepa aeg peatus teeajal ja temaga koos teed joonud sõbrad istuvad sellest saadik sama laua taga. Peale Unihiire ja Kübarsepa istub teelaudkonnas veel Märtsijänes, ekstaatiline aga samas omamoodi rahutu teefanaatik, kes Uniriire pajatatud lugusid kõrgelt hindab (ereiti meeldis talle üks koha peal improviseeritud lugu tindist). Tee, muideks, on äärmiselt hea jook mis teeb meeldiva enesetunde (kuigi Tõugu piibuga seda päriselt võrrelda ei anna).

Aeg on andnud ka ühe konkreetse ülesande, kollitada unenägudes nääpsikest tütarlast nimega Alice. Aeg nõudis, et Unihiir etendaks talle kaardipakke eriliselt ahvatleval kombel ja lõpuks ta imedemaale meelitaks. Selle meelitamise osas oli abiks Valge Küülik, kes imedemaast väljas asuvas võõras maailmas ära lubas käia ja tüdruku endale sappa meelitada. Valgele Küülikule järgnemise vihje sai Alice'ile antud, ehk võtab vedu. Mis plaan Ajal Alice'iga on, seda Unihiir ei tea. Lisaks soovis Aeg, et hiir, kui vähegi võimalik, veenaks Kübarseppa vähem laule jorutama.

Hiljuti vihjas Aeg, et üsna varsti saabub tema juurde mingi oluline paber millega tuleb midagi olulist peale hakata. Hetkel paberit veel pole ega ka ettekujutust, mida sellega päriselt tegema peab.

Tähtis asi, mis kübarsepal laual seisab ja mida ta alatasa vaatab on seisev kell. Kell on omamoodi indikaator mis näitab, kas Kübarsepa aeg seisab või mitte. Sellel on mõistlik silm peal hoida.

Raportid Ajale olid päris kaua eimidagiütlevad ja tundusid raisatud ajana. Üsna hiljuti juhtus siiski midagi ootamatut, mille kohta Unihiir täpselt ei tea, mida sa soovib selle teadmisega peale hakata. Irvikkass (oma võluvast irvitusest hoolimata on ta veidi õõvatekitav) tutvustas Teelaudkonda oma uue ja intrigeeriva plaaniga Korraldada üks õnnelik lõpp. Ülim lõpp. Maailma Õnnelik Lõpp.

Mõte on intrigeeriv, aga... selle asja kaasaminemine on pehmelt öeldes ohtlik. Unihiir pole plaani detalidest veel päris täpselt aru saanud, kuid tundub, et meetod kuidas nad seda plaanivad on Aja mõrvamine ja selleks on tarvis Kübarsepa laulu. Kui Aeg saaks otsa, siis oleks lõpp ka kõigel muul. Selline kurikaval plaan on kindlasti üks asi, mis Aega huvitaks ja selle endale hoidmine võib-olla tervist kahjustav. Parem mitte proovida... või võib-olla mõtleks selle üle veidi...

Kui juba kamraadide peale keele kandmiseks läheb, siis võiks asjast rohkem kasu lõigata. Kindlasti huvitab see Hertsoginnat, see on vana intrigaan? (Too muideks on kusagilt välja uurinud, et Aeg Hiirega suhtleb ja tal paistab Ajaga mingi diil olevat, see kõik tundub jõle põnev.) Ehk on keegi veel, kes asja vastu huvi tunneb? Äkki neil on midagi huvitavat vastu pakkuda?

Asi tuleks põhjalikult läbi mõelda, sest kui kiirustades rumalaid vigu teha, võib täbarasse olukorda sattuda.

Narrkroonik - Bock

2006-07-11T02:51:00.000-07:00

Tsitaat narri suust: Kuulge poisid, mis te mulle annate kui ma selle konna ära söön? Nii vähe? Aga siis kui ma söön ära kaks konna? Ok, ma söön nad mõlemad elusalt, aga te peate nad kinni püüdma ja ära pesema. Aga ärge seekord seepi kasutage. Noh poisid? Palun?

Pole just eriti hea enne oma peale sündimist esimeste sõnadena kuulda lauset: " Issver, ta on ju tohutu!" Sündides oli narr pehmelt öeldes suur imik ja too lapsepõlvest pärilt "anne" pole teda siiani maha jätnud. Varajasest lapsepõlvest saadik tegid sugulased komplimente tema hea isu ja kasvu kohta. Kõik olid hämmastunud kui suur ja tervisest pakatav poiss narr tõepoolest on ja tegid pooltõsiseid märkusi selle kohta milline võimas sõdalane temast ühel päeval kasvab. Isale see meeldis ja sellest alates hoolitses ema alati selle eest, et narr ühtainumat pala taldrikule ei jätaks.

Ema poleks pidanud selle pärast hoolitsema. Sünnist peale oli narril selline isu mida ei saa iseloomustada vähema sõnaga kui legendaarne ja ta andus sellele tõsise kirega. Ühel hetkel tekkis vanematel kerge mure asja pärast, sest narr oli teistest silmatorkavalt erinev ja teised lapsed võivad olla pahatahtlikud nende vastu kes pole nende moodi.

Mureks oli isegi põhjust. Alguses kogunesid väiksemad lapsed kambakesi narri ümber ja narrisid teda. Kasutasid sõnu "paksuke" ja "rasvamagu" ning viskasid nalja narri söögikoguste üle.

Ometigi saabus ühel päeval situatsioonile otsustav ja kergendav lahendus. Narr oli parajasti einet lõpetamas kui üks laps, üks nendest kes teda harilikult pilganud oli, tuli tema juurde ja lubas narrile ema tagant varastatud hõbekahvli, kui narr toidule lisaks ka taldriku ära sööb. Narr pani taldriku hammaste vahele, hammustas tüki küljest ja mälus seda mõnda aega stoilise rahuga. Sellest hetkest alates ei teinud keegi narri üle nalja vaid teda jälgiti pingsa huvi ja imetlusega. Ootamatult oli ta tähelepanu keskmes ja see meeldis talle. Teised lapsed naersid ja karjusid, kuid narri üle nalja nad enam ei teinud. Üsna varsti muutus narri harjumuseks, et kui täiskasvanud pealt ei näinud, siis sõi narr lõunaks mingi eseme, mida harilikult peetakse söögikõlbmatukks.

Narr on suur, tõsiselt suur. Teda huvitab elus ainult üks asi (või siis jah, kaks asja, kui toit kah sisse arvata) ja see on tähelepanu. Kui tolategemine on asi mis inimesi narri läheduses hoiab, siis ta teeb seda. Narri arvates on narrus anne, mis pole mitte juhuslikult tema kätte juhtunud, miks mitte seda kasutada ja ennast õnnelikuks teha?

Narr teeb kõike mõistuse piires (ja tal on väga laiaulatuslik arusaam sellest mis mõistuse piiridesse ära mahub), et tõmmata tähelepanu. Misiganes see ka pole, mis teisi naerutab, on tegemist väärt. Tema kõrge valulävi on üks olulisemaid põhjuseid, mille tõttu on ta leidnud teenistuse Ärtu Emanda õukonnas.

Valitsejad, Ärtu Kuningas ja Ärtu Kuninganna, on küll need, kes õukonnas käske jagavad ja neid käske tuleb vastuvaidlematult täita, aga ometigi annab narriamet ühe äärmiselt olulise privileegi. Õuenarrina on narril ainukesena õigus valitsejate üle nalja visata. Selle õiguse ülearune kasutamine võib loomulikult tõsiseid füüsilisi komplikatsioone kaasa tuua ja kohatu nalja eest võib teenida alates kõrvakiiludest kuni rämeda läbiklohmimiseni, aga sellega, et teda timuka vahedate terade vahele ei saadeta võib narr arvestada.

Kuna on seni veel kirjutamata tõde, et sõna narrus ei iseloomusta mitte ainult õuenarri, vaid on kogu Ärtu õukonna läbiv joon, nii peab narr ka teist ametit -- krooniku oma. Krooniku ametiga käib kaasas kohustus tähtsate sündmuste juures viibida ja ülestähendusi teha. Aga millegi pärast, nagu narr on salamisi tähele pannud, on viimasel ajal kujunenud nii, et krooniku ja narriamet tähendab põhiliselt kuninganna juures viibimist. Kuningas hoiab rohkem omaette ja see tegevus on teatud määral kahtlane.

Varsti toimuva aiapeo kohta sai narrkroonik küll Kuninga karmi ja korduvalt allajoonitud käsu kohal viibida ning kõik äärmise hoolikusega üles märkida. Too naeruväärselt edev mees on plaaninud korraldada meesterahvastele mõeldud iluvõistluse ja tema näkku vaadates on sõnadetagi selge, et ta ei kujuta ette muud võimalust, kui enda ülekaalukat võitu ning soovib, et see fakt kroonikakirjutaja sule läbi igaveseks jäädvustatud saaks. Selline põlastusväärne eneseimetluse tipp käib narrkroonikule tõsiselt närvidele, sest võistluse väljakuulutamisel on puhevil kroonikandja kroonikut heeroldina kasutanud nii et kõrvalseisjatel võib olla tekkinud mulje narri osalusest tolles nõmedas ürituses.

Kuningaemand, hoolimata oma mõnevõrra äkilisest loomusest, millega vahel kaasnevad kõrvakiilud ja jalahoobid, meeldib narrkroonikule palju enam. Narril ja Emandal on olemas üks tõsine ühine huvi -- toit. Kõõgis viibides tunneb narr ennast omas elemendis, selle läheduses mis teda tõsiselt erutab.

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.

Juba iidsetest aegadest on ärtu õukonna kroonikuametiga kaasas käinud mitmed esemed, millest kolm on tähelepanuväärsed.

Üks neist on iidne papüüruseriba, kaunistatud vanamoodsate vinjettidega, selget vanem kui mistahes muu ürik, mis õukonnaarhiivis leidub. Ürikul on kirjas sõnad, mille kohta on narrkroonik veendunud, et nende taga on mingi oluline esmapilgul varjatud tähendus:

"3.
Kollased juuksed, lühike veidike,
lühike kleidike, rohekas kleidike.
Ära nüüd me akna alt kusagile tipsi,
ära nüüd me akna alt kusagile sipsi."

Teine on veider maagiline kast, mis täiesti iseseisvalt on võimeline pilte paberile kandma. Kuna kroonik joonistamises ja maalimises väga vilunud pole, on selline aparaat äärmiselt kasulik. Kroonik on aparaati palju kasutanud ja ta avastanud, et aparaadil on piltide valmistamise kõrval ka teine tähtis funktsioon. Aeg-ajalt võib aparaadis jäädvustatud persooni kohta rohkem teada saada kui pildi pealt paistab. (Mis tähendab sedaq, et 3 korda mänu jooksul võib narrkroonik aparaadi läbi nähtud persooni kohta GMide käest vihje küsida.)

Kolmas on pisike liivakell koos liivaga mis seal sees asub. Legendi järgi on tollel kellal võluvõime. Temaga saab ühendust võtta sellise kogu universumit hõlmava tegelasega, nagu Aeg ja rääkida temaga. Mida Aeg vastab või kuidas jutustamistesse pärimistesse suhtub, seda legend ei räägi. Kuna instruktsioon ütleb, et ühenduse saamiseks tuleb kell katki teha ja liiv välja valada, siis tähendab see seda, et ühendust saab luua vaid üks kord. Mis omakorda tähendab, et selle kasutamist on mõistlik hoolsalt kaaluda, sest teist korda ei tule.

Humpty Dumpty - Issi

2006-07-11T02:49:00.000-07:00

Humpty Dumpty sat on a wall.
Humpty Dumpty had a great fall.
All the king's horses and all the king's men
Couldn't put Humpty together again.
- Mother Goose rhyme

(Tõlge umbes ja ilma riimita:
Humpty Dumpty istus müüril.
Humpty Dumpty kukkus kõrgelt.
Isegi kõik kuninga ratsanikud ja sõdurid
ei suutnud Humptyt tagasi kokku panna.)

Tsitaat Humpty Dumpty suust: Kuidas sa ütled, et see asi on haige, kui sa pole seda proovinud?

Humpty Dumpty on käte ja jalgadega muna. Harilikult kannab ta kaelarihma (on omamoodi küsimus, kas seda peaks kutsuma kaelarihmaks või hoopis vööks, aga Humpty on isiklikult veendunud, et tegu on kaelarihmaga) ja tema kulm on millegipärast peaaegu alati kortsus. Tal on ebatraditsiooniline, võiks õelda, et isegi mõnevõrra robustne huumorimeel, aga ta on õrn, äärmiselt õrn olevus.

Või peaks ütlema pude, habras, ta läheb väga kergesti katki, sest muna koor on õhuke. Ning on vähetuntud kuid kindel fakt, et kui Humpty Dumpty läheb katki, siis juhtub midagi kohutavat. Kui just Ärtu Kuningas oma meestega teda kiiresti kokku panna ei suuda (mida nad tõenäoliselt ei suuda, nagu vanast lastelaulust ilmneb) siis ütleb iidne ettekuulutus, et see tähendab tolle kuningriigi hävingut. Millisel kombel ja kui kiiresti katastroof täpselt toimuma saab pole teada, sest Dumpty on esialgu veel täie tervise juures.

Kuigi lastelaul on küllaltki tuntud, siis nii palju kui Dumpty mäletab on peale tema vaid kaks isikut, kes iidset ettekuulutust teavad ja lastelaulu taga peituvat hoiatust tõsiselt võtavad. Need on Ärtu Kuningas ja Kuningaemand. Ning loomulikult on nad Dumpty tervisliku seisu pärast paanilises ärevuses.

Ärtu õukonnas koheldakse teda äärmiselt aupaklikult, temasse suhtutakse kui ülikusse või siis õukonda külastavasse kroonikandjasse teisest riigist. Õukondlased täidavad tema soove vastuvaidlematult, kui need just valitsejate soovidega vastuollu ei lähe ja väga tihti saadab teda kaardiväelastest auvalve, kes tema ihu kaitsevad ja tema koore terviklikuse eest vastutavad. Ometigi käib see ülespuhutud kuninglik komejant Dumptyle hullusti närvidele. Eriti see auvalve, kes Dumptyt jälitab ka siis kui ta ise selleks soovi avaldanud pole, sest see segab tegelemast asjadega mis teda tõeliselt huvitavad.

The first rule of Fight Club is you do not talk about Fight Club.
- Fight Club

Oma kummalisi harrastusi alustas Dumpty müüridel ronimisega. See meeldis talle kohutavalt. Kuid võttis veidi aega, enne kui Dumpty aru sai, et ta on adrenaliinisõltlane. Katsetustest innustust saanud, proovis Dumpty läbi erinevad ronimised: mägede otsas, järsakutel, katustel ja nii edasi... Puude otsa ronimine ei tundunud iseenesest väga huvitav aga ometigi andis see Dumptyle uue ja paeluva mõtte: kui ennast pika nööriga oksa külge siduda, siis võib mõned hetked kukkudest täielikku vabadust nautida. Puude vahele riputatud nööril kõndimisel polnud ka viga.

Suurel kiirusel liikumine on asi, milliele mõtlemine ainuüksi paneb Dumpty koore erutusest pakitsema aga korralikku vahendit selle teostamiseks pole paraku kätte juhtunud. Suvel võib vankriga mäest alla sõita, talvel võib kasutada kelku, aga kiirused on paraku väikesed ja korraliku "laksu" saab kätte vaid siis, kui sõidu keskel on võimalik sõiduriistaga hüpata või sõidu jooksul lõputult ahvatlevatest jämedatest puudest või kiviseintest mööda siksakitada. Eriti igatseb Dumpty lendamist -- mõne suure linnuga peaks jutule saama.

Veel on Dumpty testinud sportlike mänge, õnnemänge (üldse tunduvad kõikvõimalikud mängud olevat huvitavad), hasartset vaidlemist ja füüsilist vägivalda sisaldavate ürituste jälgimist, Ja... alati mitte ainult jälgimist. Dumpty pole pahatahtik tüüp, ta ei soovi teistele halba aga aeg-ajalt ei suuda ta vastu panna kiusatusele tüli norida. Mitte selleks, et kellelegi viga teha, vaid selleks, tunda seda lummavat ootusvärinat kas solvatud vastane ründab või mitte ja hingematvaid ekstaasipurskeid mis järgnevad esimestele vihisevatele laksudele. Ei võit ega kaotus pole tegelikult tähtis, oluline on just see hilisem tunne, et on kakeldud. Dumpty pole tegelikult ei vägivaldne ega suitsidaalne aga pole midagi nauditavamat, kui loomingulisel kombel haiget saada.

Viimasel ajal on Dumptyt hakanud huvitama oma munakoore kunstipärane kraapimine. Kaunistamine. Oma iseloomult on see sama asi mis tätoveerimine ja Dumpty nimetab seda ise samal kombel. Dumpty pole oma kaunistamistega väga kaugele jõudnud, kuid tal on plaanis lähemal ajal jätkata oma koore illustreerimisega. Enda ehtimine keha välispinda läbistavate rõngaste, ogade ja konksudega on enam-vahem sama sai. Ennast konksude abil oskamatult üles riputades on Dumpty isegi korra ära minestanud ja tal puuduvad mälestused kuidas ta teadvusele tuli ning konksude otsast alla sai, kuid asjaga kaasnev tunne oli sedavõrd tugev, et Dumpty on üritanud uuesti üles leida seda sama katarsist, mida ka tol päeval kohtas.

Dumty huviorbiiti on ilmund uks uus asi, mida ta pole iial proovinud, kuid mille kohta on hiljuti kuulnud, et see pidi paljudes olendites tugevaid adrenaliinisööste põhjustama. Selleks asjaks on ihuline armastus. Dumpty ei tea kuidas seda asja tehakse, tal puuduvad selles osas kogemused, peaaegu igasugune informatsioon, ning ta isegi ei tea, kas see talle mõjub ja kas tal on olemas selle katsetamiseks vajalikud instrumendid. Siiani on ta seda teemat ignoreerinud -- võimalik, et see on olnud viga. Nüüd on tal plaan asja uurimine-testimine ette võtta ja esimene kõige loogilisem samm tundub Tuvi käest selles osas abi paluda. Millegi pärast on Tuvi paistnud olevat sellel teemal asjatundja ning ka muidu jätnud sümpaatse mulje.

The first rule of Project Mayhem is you do not ask questions.
- Fight Club

On mitmeid kogemusi ja tundeid mida Dumpty pole suutnud läbi elada ning selle tõttu (osaliselt on põhjuseks puhtakujuline isiklik sümpaatia) on tema ammune sõber Tõuk, kes on kuulus imepäraseid nägemusi esile kutsuvate taimede põhjaliku tundmise poolest. Ühe näitena võiks välja tuua lendamise, mida Dumpty vaid Tõugu asjatundlike käte all on proovida saanud.

Oma loomu poolest on Dumpty anarhist ning kui Tõuk Moraalsete Puuetega Olendite Aastakonverentsil talle Maailma Õnnelikust Lõpust rääkis oli Dumpty siiralt vaimustunud. Irvikkass (kass, kes suudab ennast osaliselt või täielikult nähtamatuks muuta) oli juba ammusest ajast tegelenud sellise asjaga nagu õnnelikud lõpud. Lugudele, suhetele, armastusele ja paljule muule on õnnelikke lõppe hädasti tarvis.

Nüüd on Kassil tekkinud geniaalne plaan ka maailmale õnnelik lõpp korraldada. Kassi arvates on selleks tarvis kahte asja, õnne ja lõppu. Õnn oli põhjus, miks Kass Tõugu poole pöördus, Tõugu teadmised psühhoaktiivsetest ainetest võivad aidata lõppu õnnelikuks muuta. Aga ainetest vist ainult ei piisa, Kassil oli sellega ka vist mingi muu plaan. Teine küsimus oli see, kuidas saavutada lõpp, selle jaoks läheb vaja Kübarseppa. Kübarsepal, kes armastas laulda, õnnestus kunagi Aeg peaaegu ära mõrvata. Sellest alates on Aeg tema peale solvunud ja ta viibib ajamullis, igaveses teisipäevas. Aeg tema ümber ei liigu. Kübarsepp tuleb kuidagi laulma panna, nii et ta Ajale lõplikult otsa peale teeb. Kui Aeg on otsas, siis on Lõpp käes.

Adrenaliininarkomaanist Dumptyle meeldis Õnneliku Lõpu plaan väga, erutavamat sündmust on raske ette kujutada. Tõuk rõhutas veel igaks juhuks, et as oni konspiratiivse iseloomuga ja sellest avalik rääkimine võib plaanile halvasti mõjuda. Konservatiivseid ajukääbikuid leidub Imedemaal palju ja nad võivad Maailma Lõppu ülearu isiklikult võtta. Millegi pärast jäi Dumptyle mulje, et Tõuk rääkis talle plaanist ilma Irvikkassiga kokku leppimata.

Ainuke asi, mis Dumptyt plaani juures häirib on Kass ise. Tõttöelda käib Kass talle sügavalt närvidele. Oma üleoleva jutuga, mis juba sissejuhatuseks annab kuulajale mõista, et too on kaugelt madalam ja primitiivsem olend kui Kass, oma ülespuhutud väärika olemisega, mis sunnib juuresviibijaid instinktiivselt seda peenutsemise komejanti kaasa tegema, oma nähtamatuks muutumisega, mis isegi üksinda olles tekitab paranoia, et Kass sind salaja jälgib ja mis kõige hullem, oma nõmeda katkematu irvitusega. Dumpty on päris veendunud, et Kass irvitab just nimelt tema üle.

Oi kuidas Dumpty igatseks näha seda, kuidas Kass nii tõsiselt plindrisse, et ta oma irvituse kilbi alla varjuda ei suuda ja maailma ees alasti on. Järsku võimaldab see õnneliku lõpu plaan seda soovi teoks teha? Ujuda ehk head nägu tehes Kassi külje alla ja siis tema teele mingi korralik reha sokutada? Füüsiline vägivald ei aita, nähtamatuks muutumisega saab Kass seda lihtsalt ignoreerida, see on tema jaoks nagu hane selga vesi. Mingi kavalam plaan tuleks luua, mingi intriig, mis Kassi sedavõrd puhtalt jalust maha niidab, et ta enam käppadele ei kuku...

Õukonna Kokk - Madis

2006-07-11T02:47:00.000-07:00

Talk to the claw.
- Dr. Zoidberg, Futurama.

Tsitaat koka suust: Vaata, ma ei tahtnud, et asi nii läheb, eks? Aga ta muudkui noris minuga ja noris minuga ja ei jätnud järele ja siis ma... murdusin. Mul on selle pärast tõepoolest väga kahju, aga ta ei oleks pidanud mind sel kombel õrritama. Ja ma ju ütlesin talle, et ma ostan talle uued kalad ja akvaariumi ka, milles probleem?

Kes ütles, et võlureid pole olemas? See, et neid pole näha, ega neist pole kuulda, ei tähenda, et nad ei eksisteeriks või lihtsalt.. ootavad õiget aega, millal taas maale tulla.

Kogu elu on kokal olnud tunne, et teised sunnivad teda olema keegi, keda ta pole. Kõigepealt, ta pole kunagi tahtnud kokaks hakata, ta on alati soovinud olla loomaarst või dresseerija. Aga nüüd on tema ametiks salatite ja kookide dresseerimine Ärtu Kuningaemanda köögis, kes tegelikult ei ootagi, et ta toitu valmistaks. Emand soovib seda ise teha. Ta on seal selleks, et emand saaks tema kallal kõige vulgaarsemal kombel poriseda, iriseda, toriseda, vigiseda, vinguda. See head ei tähenda, Koka lemmikkahvel lausa nõuab oma õiglast kohta emanda silmas!

Alati keegi norib Koka kallal. Üsna mitmel korral on Kokk mitte ainult ähvardanud vaid ka üritanud kellegil nina otsast ära hammustada. Üritanud edukalt, muide.

Talle ei meeldi halvasti käituda. Talle ei meeldi enesevalitsust kaotada. Põhiliselt selle tõttu, et kui see sünnib, siis tagajärjed on harilikult ebameeldivad. Ometigi on rahu säilitamine väga raske, eriti kui kõik millegi pärast tunduvad tahtvat teda narrida, tema kallal nokkida, teha nii, et ta plahvataks.

Tal on pidevad kahtlused, et paljud teevad seda nalja pärast, selleks, et jälgida kuidas ta endast välja läheb. Mõte sellest paneb koka vere keema. Kui kokk iial leiab tõestusmaterjali, et keegi midagi sarnast teeb, siis saab köögis olema väga palju verd.

Kokk teeb kõik endast sõltuva, et rahu säilitada ükskõik kuidas teda ka ei provotseerita. Aga ometi alati on midagi mis ta üle piiri ajab, hoolimata tema üleinimlikest pingutustest. Ta loomilikult vabandab hiljem ülevoolavalt, kuid kui keegi aasib piisavat kaua tema enesekontrollikaotuse teemal, võib ta ka selle pärast tigedaks minna. Kokk tõepoolest pingutab, et teised saaksid ometigi aru kui pehme loomuga, peenetundeline ja hell kokk ta tegelikult on ning kui keegi sellega nõus ei ole, siis öelgu miks ja tegku seda jalamaid!

Konflikt emandaga, kes muide nõuab igapäevaselt koka hukkamist sõnadega “Pea maha tal!”, kisub vägisi halva ning ilmselgelt verise lõpu suunas. Selle tõttu oli Kokk meeldivalt üllatunud, kui Irvikkass ükspäev tema poole pöördus kummalise ideega. Idee oli konspiratiivse iseloomuga, mis teisi sõnu tähendab seda, et suu tuleb kinni hoida. Kassil on plaan korraldada üks õnnelik lõpp. Ja mitte niisama õnnelik lõpp, vaid õnnelik lõpp kogu maailmale. Kass küll ei seletanud oma plaani väga detailselt aga üldiselt on Kokal tunne, et kui keegi sellise trikiga mahasaamiseks on võimeline, siis on see Kass. Kokk tundis ennast tõsiselt meelitatuna, sest Kass soovis teda oma isiklikuks nõuandjaks õnne asjus.

Nimelt on Koka igav elu ja jõude seisvad käed oodanud pikalt momenti, mil saaks hakata kasutama oma tõelisi teadmisi. Teadmisi loomadest ja taimedest. Kokk on uurinud pikalt, kuidas mõjuvad toidule pardisuled, hiirevurrud, sisalikusabad, tuvitiivad jne aga ka lepalehed, ussiviud, karikakrajuured, mustanukad jne. Neid kõiki tunneb kokk läbi ja lõhkni ning oskab neist kokku segada kõige kummalisemaid jooke ja kooke. Seetõttu ei saagi Kokale pahaks panna, et ta on end hakanud sügaval salajas südame põhjas nimetama päris ehtsaks Võluriks.
Küll torisevaks ja tõredaks, aga kes ütles, et võlur peab meeldiva iseloomuga olema? Pealegi, on Kokal relv – nuga. Ta teab küll väga hästi, et seaduste järgi tohib Imedemaal tappa ainult timukas, kuid sellegi poolest on tema käes nuga ja mis keelaks.. või kes keelaks.. kui tegelikult..
Ühel kenal päeval, kui Kuningaemand oli Koka köögist taas välja visanud ja tal käskinud pea maha raiuda (õnneks Kuningas annulleeris selle käsu) vedeles Kokk päikesepaistelisel murul ja jälgis Imedemaa elanikke. Üldiselt ta elanikke ei sallinud, kuid tol päeval oli Kokal eriti hea tuju, sest päike paistis ja pea oli kindlalt õlgadel. Korraga nägi ta, kuidas vaesel Timukal, kellel on tegelikult ainsana õigus Imedemaal tappa, pole tööd.. istub vennike ja molutab. Samas, Valgel Küülikul, on käed tööd täis – muudkui siblib ringi ja vahetab erineivaid asju uute ja huvtavate vastu.. ning Kokal tekkis idee. Idee oli lihtne – pakkuda oma teenuseid neile, kes neid reaalselt võiksid vajada – väikest vigastamiseteenust noa abil, kasvõi kapsapea hakkimiseks kui nii piltlikult öelda ja oma imerohtude teenust. Vastu ei tahtnud Kokk palju – igaühelt teada saada seda, mis teeks teda maailmas kõige õnnelikumaks. Selle infoga saaks ta Kassile kõvasti abiks olla õnneliku maailmalõpu korraldamisel. Mõeldud tehtud, kuigi Imedemaal on kõvasti elanikke, mistõttu on info kogumine alles algjärgus.

Oma maitsetaimi, millest Kokk jooke valmistab, saab ta Õukonna Aednikelt, vastu annad Kooke, mida nood võiksid armastavada. Joogipudelikestele kirjutad sildikesed “Joo mind”, et lõbusam oleks. Kookidele “söö mind”, et lõbusam oleks. Mis sellest, et joogid ja koogid teevad elanikega kummalisi asju:
Sinakas jook – tekitab tunde, et isikul on saba ning suur soov seda lehvitada
Roosa jook – teeb õnnelikuks, ta jooja tunneb end kergendatult ning tahaks kogu aeg naeratada.
Rohekas jook – paneb end tundma ilusana, eriti kaunina, nii kaunina, et võiks kasvõi osaleda Kuninga korraldataval iludusvõistlusel.
Koogid – ajavad näo punne täis või ajab keele sõlme, niiet sööja hakkab rääkima totaalseid jaburdusi.
Leivakuulikesed - aga on hoopis erilise mõjuga – need panevad nende sööja tõtt ja ainult tõtt rääkima. Et neid kergem oleks sisse sööta tegi Kokk nad kommilaadseks, mõnusaiks ja magusaiks.

Oma otsingutel ideaalsete ja põnevate jookide-kookide maailma juhtunud Kokaga ka väga kummalisi asju. Teinekord kui Kokk Hertsoginna joogi sisse tilgakese veripunast piuksuleotist sokutas, läks vaesel naisel midagi täitsa nässu ja too sünnitas põrsapoja.. Kiiresti andis Kokk talle ühe koogi, mis kõik heaks tegi ja Hertsoginna juhtunu unustama pani või ta sootuks midagi muud arvavat näis. Seast tegi Kokk Kuningaemandale prae, mille kohta too häbematane kohe muidugi väitis, et olla ise teinud. Vane Kuningas uskuski.
Üldiselt on Kokal Kuningast äärmiselt kahju, ta on lahti hammustanud, et Kuningas ongi see mees, kes teda õela Emanda eest kaitseb. Seetõttu ei pannudki ta sekundikski pahaks, kui avastas, et Kuningas on sootuks hakanud Hertsoginnale silma heitma ning tundub, et soovivat temaga Emanda selja taga ühte heita. Kokk oli kohe nõus kahel käel seda üritust soosima kui ainult keegi teda närvi ei aja ja midagi ära ei riku.

Hertsoginna vastu on ka Kokk äärmist sümpaatiat üles näidanud. Tal on tunne, justkui oleks ta sellele kenale naisele pärast koledat seasünnitust teene võlgu, et võiks teda kuidagi aidata. Kas ehk rohtude või noaga, kuidas Hertsoginna vajalikuks peab. Või äkki vajab naine lohutust või tahab midagi teada, sest ta näib kuidagi jube murelik. Igal juhul on sümpaatia suur.

Ükskord aga olid lood hoopiski kummalised. Kokk oli parasjagu tegemas katseid enda meeltega. Söönud ära hunniku Tõugu käest saadud seent ning mediteeris, kas ta suudab Aja ruumist eraldada. Eraldaski. Kuid tundus, et liiga edukalt, sest ilmselt Aeg sai natuke häiritud tema tegutsemise viisist ning astus Kokaga kontakti. Luges talle sõnad peale ja võttis pühaliku lubaduse, et mees enam sellise jamaga ei tegele. Kokk lubas mitte enam Aega häirida ning omapoolse teenesoovina andis Aeg talle ühe salmi.

Salmis seisis:

1.
Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?
Kati ilma karuta
on justkui karu taruta.
Kati ilma karuta
on justkui ilma karuta.

Juurde ütles Aeg, et seda on kellelgi “külalisel” vaja ja küll Kokk tema ära tunneb. Sest too olevat hea inimene. Vastu võib Kokk külaliselt küsida, mida ise soovib.
Veel vannutas Aeg Kokka, et ta kellelegi sellest kingist ei räägiks ja ütles, et kui mingi infoleke toimub, siis võtaks Kokk Ajaga (=GM) kohemaid ühendust. Niisama aga palus end mitte tülitada.

PS: Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.

Timukas - Sarv

2006-07-11T02:42:00.000-07:00

Ei meil pole midagi, pole elul häda midagi, meil ikka lendab töö

Oled Imedemaal Ärtu Kuningliku õukonna Timukas, kõige kõvem kutt Imedemaal. Just, kõige kõvem, sest sina oled ainus, kellel on õigus kanda relva (suured käärid) ja seda tapmiseks kasutada.

Su elu Ärtu Kuningalossis on meeletult mugav, oled endale kõik nii hästi ära sättinud, et lasid Kuningriigi seadustikku sisse kirjutada, et töötad ainult 1 tund ööpäevas. 9-10ni, vahel ka 10-st 11-ni (ükskõik, kas õhtuseda või hommikused kellaajad), aga mitte kunagi rohkem! Sest seaduses on kirjas täpselt nii, et 1 tund. Pealegi on pärast timuka tööaega töötamine on karistatav pea maha raiumise läbi !!! Ja seda ei soovi ju ometigi keegi.

Kuningaemand miskipärast arvab, et töötad alates kümnest ja seetõttu pole sul tihti raske talle kärbseid pähe ajada: “Aga vabandust kallis emand, mis hukkamine meil algab ?.. mis kümme ?.. kell kümme lõpeb ju minu tööpäev ja ma olen nüüd väsinud ning pean hoolega puhkama, et kõik need sajad pead homme maha võtta, mis te palute.”

Kuningaemand küll turtsub siis, kuid arvab, et ajas ise midagi sassi ning tatsab minema. Lähed näppad kuninglikust köögist ühe koogikese ning heidad põõsa alla pikutama. Selline sinu eluke ongi.. tegelikult ei peaks sa üldse tööd tegema, aga nimelt on su emandal selline peade maha võtmise hobi – käib päev läbi ringi ja laseb muudkui päid maha võtta – mida rohkem seda uhkem. Õhuti käid ja küsid, et kes hommikul hukata tuleb ja kui viitsid siis hukkad ka mõne. Enamasti ei viitsi.
Üldiselt tuleb siis kohe Ärtu Kuningas ja teatab, et tema tühistab kõik hukkamiskäsud ning ongi jälle töö tehtud ja võib mõnusasti mõttekest mõlgutada. Sest oled enda põhimõtteks võtnud, et allud viimasele käsule, mis kuningapaarilt tuleb, siis ei pea end eriti vaevama ja sinu nahk on päästetud.

Oled väga põhimõttekindel ja sul on kõikides asjades oma raudne arvamus. Näiteks see, et oled lojaalne oma tööandjale – aga mitte ses mõttes, et teistel ei oleks võimalik sind tapma meelitada – õige ja piisava tasu eest on kõik võimalik. Kuid lojaalne oled selles mõttes, et oma Kuningaemandat sa kaitsed. Tema on ikkagi sulle selle mõnusa elukese siin lossis võimaldanud.

Teine põhimõte on see, et hea peab olema. Ei tohi liialt pingutada, ei tohi kellelgi halb olla. Ühele elukale teeksid küll kiiresti selgeks, et ta elu on mõtetu – see on see Valge Küülik – ei see mees puhkust ega mõnusat äraolemist austa. Kogu aeg sebib midagi, äritseb millegagi, kell käib taskust sisse ja välja, teinekord siblib nii kiiresti, et sul hakkab pea ringi käima ja süda läheb pahaks. Ükskord isegi oksendasid natuke.. kuigi see võis olla ka sellest, et olid oma suure ümmarguse kõhu Kuningaemanda kooke täis puukinud.

Aga Jabura Teelaudkonna mehed on õiged mehed! Istuvad päev läbi rahulikult paigal teelaua taga, ajavad vaikselt juttu ja ei kiirusta kuskile – väga mõnus. Heidad aga puu alla pikali ja vaatad teelaudkonda.. näed.. istuvad seal ilusasti.. Märtsijänes, soe sall kaelas.. ja tore vaikne mees Kübarsepp. Ja Unihiir täitsa tukub kohe, vahepeal aga räägib mõne muinasjutu ja siis jälle tukub. Rahulikud vennikesed. Sätid end tihti nende lähedusse, et seal päiksepaistel mõnuleda. Kuigi.. ei ole ka oma tõrvatera puudu sellest seltskonnast – keegi Irvikkass, kes ilmub nagu juhus juhatab ja kaob sama kiiresti – käib seal pidevalt midagi patseerimas. Peakski kuulama, mis asja ta ajab – äkki kavandab veel lossi vastu atendaati – sellised siblivad vennikesed on alati kahtlased. Nagu see Valge Küülik.. ja kuskil metsas on Hiir – suur nagu jumakas ja karjub pidevalt koleda häälega, fu. Vaikselt ja rahulikult peab olema!

Veel üks kahtlane tüüp on see Ärtu Kuningas, omaarust jõle ilus mees. No mis ilus ta niiväga ikka on – selline suur ja rumal. Peale selle käib ta Kuningaemandat ühe vana koleda Hertsoginnaga petmas, kes tiigi lähedal elab. Kuhu see kõlbab. Endal selline tore naine kodus, kes kooke küpsetab ja siis muudkui ronib mingi krõnksu juurde, kes peab oma majas ärimehest Küülikut ja kaht eriti edevat teenrit! Huvitav, kas Kuningaemand üldse teab, et Kuningas tolle Hertsoginnaga üldse koos on? Eks sa siis ütled talle kui asi peaks täitsa käest ära minema ja võtate sellel Kuningal koos pea maha!

Oeh. Mõnus on. Lilleke laulab ja linnuke õitseb.. Aednikud siblivad midagi ja kastavad taimi.. nii ilus. Tukastad ja näed unes jälle Alicet – nii on selle neiu nimi. Näed teda unes iga kord kui magama jääd.. nii juba pikka aega järjest. Ilus tüdruk on, selline linalakk, kleidikesega ja puha.. Tahaks kohe endale embusse võtta ja enda Timukaprouaks teha.. nii tore oleks. Siis paluks Kuningaemandalt kohe töövabastust ning läheks ehitaks metsa kahe merisea maja kõrvale endale onni ning kasvataks üles pisikese perekonna timukalapsi.. vot selline unelm on.

Näedsa! Ärkasidki üles, sest see loll Küülik siiberdab siin jälle midagi ja kaardiväelased lõkerdavad, kuidas nii saab üldse tööst puhata!? Kahju on ärgata, neiu Alice oli täna kuidagi eriti kaunis ja siis võttis sul käest kinni.. nii mõnus. Selle naise nimel oleksid valmis kasvõi oma kirve maha müüma kui ta vaid omale saaks.. kui ta vaid olemas oleks! Oeh, äkki ikka kuskil on ja tuleb su juurde ja armastab sind lõputult. Kui keegi sulle Alicet pakuks, aga siis sa teeksid küll kõike, et teda omale saada.. oeh..

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.

Näedsa.. päike hakkaski jälle paistma..

Köögitüdruk - Xelyn

2006-07-11T02:41:00.000-07:00

Some day my prince will come
Some day we'll meet again
And away to his castle we'll go
To be happy forever I know

Some day when spring is here
We'll find our love anew
And the birds will sing
And wedding bells will ring
Some day when my dreams come true

See on ebaõiglane!
Täna on Kuningapaari aiapidu ja sind ei ole kutsutud!
Muidugi, sa oled ju kõigest Hertsoginna Köögitüdruk ja sinu pärusmaaks on potid-pannid, majapidamistööd, Hertsoginna lugematute alusseelikute pesemine ja puudripintslite puhastamine (mitte, et kogu see jama, mida ta endale kilode peale peale määrib teda ilusamaks teeks) ning tema vastiku iseloomu ja veidrate ettevõtmiste talumine. Ja see ei ole just lõbus. Hertsoginna ei luba sind majast eriti kaugemale minna ja mõnikord tunned ennast väga üksiku ja õnnetuna. Aga sa ei julge tema käsust üle kah astuda, sest Hertsoginna raev on kohutav! Ja nii siis passidki terved päevad majas, koristad ja küpsetad, kraamid ja kokkad. Kas tõesti see ongi sinu saatus?

Hertsoginna juttude järgi tead, et kuskil on suur ja uhke Kuningaloss, kus elavad Kaardid ja kuningapaar – Ärtu Kuningas ja Ärtu Kuningaemand. Hertsoginna käib koguaeg lossis mingeid asju ajamas ning saabub sealt tihti üsna ärritatuna või siis vastupidi – väga rahulolevana. Aegajalt võtab ta lossi minnes kaasa suured värvipliiatsid. Huvitav, mis ta nendega teeb?
Ükskord sattusid peale väga kummalisele intsidendile – Hertsoginna joonistas nende pliiatsitega Siga, kelle ta oli endale modelliks tassinud. Ja siis juhtus midagi kummalist – paberile joonistatud siga elustus, „astus” paberi pealt välja ja muutus päris elusaks Põrsaks! Sulle jäi mulje, et Hertsoginna pole üldse tulemusega rahul. Mõnda aega elas see Põrsas teil majas, Hertsoginna sussutas teda, ja vähe sellest, sundis ka sind seda tegema, kuni ühel päeval võttis Põrsas kätte ja jooksis metsa ära. Ju tal sai Hertsoginnast siiber. Mõni ime...

Oled paaril korral julgenud Hertsoginnat paluda, et too sind kuningalossi kaasa võtaks, mille peale on sind tabanud Hertsoginna hävitav pilk – kuhu sa pressid! Sa oled Köögitüdruk ja ei kõlba lossi!
Köögitüdruk...
Hm, kas siis Köögitüdrukuks sünnitakse ja jäädaksegi? Nii kaua, kui mäletad, oled alati elanud Hertsoginna majas Köögitüdrukuna. Oled oma peakest murdnud oma identiteedi üle – kes sa siis ikkagi oled? Kaart sa ei ole, kõige enam sarnaned Hertsoginnale, kes on nö Pool-kaart, kuid Hertsoginna eitab igasugust sugulust sinuga. No mida veel! Tema on ju Hertsoginna, aga sina KÖÖÖÖGitüdruk!

Nagu Hertsoginnast veel vähe oleks, elab majas ka Valge Küülik. Sa ei ole siiamaani aru saanud, millised on Hertsoginna ja Valge Küüliku suhted, igal juhul on need naljakad.
Valge Küülik sebib pidevalt asjaliku ja tähtsa näoga ringi, koguaeg on tal kiire ning igal sobival ja mittesobival juhul (eriti siis, kui ta täiesti ilmselt tahab mõnda talle ebameeldivat vestlust katkestada) haarab ta vestitaskust kella ja pomiseb – Oh, mis kell juba on! Mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks! Ning tormab minema.
Sulle tundub, et Valge Küülik kardab Hertsoginnat natuke (kes ei kardaks!), kuid samas saad aru, et mingis mõttes kasutab Valge Küülik Hertsoginnat ära.
Kui sa nüüd hästi meelde tuletad, siis sulle tundub, et nägid Hertsoginna punast värvipliiatsis viimati Valge Küüliku vestipõuest välja turritamas...

Ega sa täpselt ei tea, millega Valge Küülik veel äritseb, aga üks äri, mida ta ajab, on tõeliselt veider.
Nimelt hiilivad majja aegajalt Kuninga kaardiväelased, kelle pealik on kuuldavasti Ärtu Soldat, ning toovad igakord kaasa mõned väga isuäratavalt lõhnavad ning kaunid tordid. Nad tulevad alati siis, kui Hertsoginnat ei ole. Küülik aga katab selleks ajaks iga kord laua, keedab vett ja paneb sinna sisse mingit tumedat puru, mis vee tumedaks muudab ja imelikult lõhnab. Kord küsisid Küüliku käest, mis see on. Küülik vastas põiklevalt, et see on Tee ja tegelikult ei ole sa seda kunagi näinud, kui tahad, et su käsi ka edaspidi hästi käiks. Ja Hertsoginna ei tohi sellest teada saada!
Said aru, et tegemist on mingi tumeda äriga ja igaks juhuks rohkem ei pärinud, sest Valge Küüliku pilk oli vägagi tähendusrikas.
Niisiis – Küülik kutsus kaardiväelased alati Teelauda, olles enne teenritele vaba päeva andnud ning vihjates Köögitüdrukule, et väljas on ilus ilm. Kaardiväelased ei jää kunagi majja eriti kauaks ning nad lahkuvad sealt alati väga heatujuliselt ning itsitades. Muidugi hakkas see asi sind huvitama ja ükskord julgesid natuke aknast piiluda – heh, ei midagi huvitavat – kõik lihtsalt istusid ümber laua ja jõid tassidest seda Teed. Alguses vaikides, siis hakkasid kõik märgatavalt lõbusamaks minema, kuni lõpuks jutustasid ja itsitasid kõik üksteisevõidu. Aga mitte Valge Küülik. Tema istus laua ääres küll, kuid Teed ei puutunud ning vaatas ühtelugu kella, aegajalt Kaardiväelastele Teed juurde valades.
Heh, mingid veidrikud...
Kes ja miks peaks tahtma seda tumedat, väga ebameeldivalt lõhnavat tumedat vett sisse juua...Pealegi oled sa kuulnud, et see jook on üldsuse silmis taunitud, selle peale krimpsutatakse halvustavalt nina ning seltskonnas ei ole sellest üldse viisakas rääkida.

Hertsoginna tundub Valge Küüliku suhtes ka mõne koha pealt silma kinni pigistavat. Muidugi – tal läheb pikakõrvalist ärimeest vaja! Valge Küülik tassib Hertsoginnale puudrit ja nooreks tegevat kreemi, parfüüme ja parukaid, alusseelikuid ja lehvikuid ja muud sellist kraami, mis peaks Hertsoginna ilusaks tegema. Aga sinu meelest on ta lihtsalt naeruväärne – ilu ja noorust ei saa osta, need lihtsalt kas on või ei ole. Hertsoginnal paraku pole. Aga sinul on!
Selle peale mõeldes läheb sul iga kord tuju kohe heaks ja tunned, et võiksid selle teadmise najal mägesid nihutada! Seina peal olev peegel paljastab piisavalt hästi tõe – sa oled ilus! Tõesti ilus! Ja noor. Su palged õhetavad kui loojuva õhtupäikese kuma ning suu on kui üks kaunis roosinupp. Juuksed kui voogav siid ja nahk kaunilt hele kui piim!
Jah, aga mis sul sellest kasu on, kui keegi seda ei näe!
Oh, kuidas tahaks täna lossi aiapeole minna!

Aga sa ei saaks sinna isegi salaja hiilida, sest mõni aeg tagasi palkas Hertsoginna endale kaks uut teenrit – Kala ja Konna. No on need alles veidrad olevused! Passivad küll kordamööda, küll üheaegselt Hertsoginna maja uksel, täiesti liikumatult silmi punnitades, puuderdatud parukad peas nagu mingid puuslikud! Idee järgi peaksid nad igakord ukse avama, kui keegi majja tuleb või sealt väljub. Need tolad aga teevad seda ainult siis, kui ukse peale koputada. No sa saad veel aru, et võõral, kes külla tuleb, on viisakas kõigepealt koputada, aga isegi siis kaotab see mõtte, kui väljapool ust seisab ju teener, kes NÄEB, et külaline tuleb. Aga selle asemel, et uks avada, ütleb too – Selleks, et ma ukse avaksin, peate te koputama.
Naeruväärne!
Veel naeruväärsem on see, et ka majast väljumiseks peab koputama – majas SEES olles, sest seal seisab teine tolvan, kes avab ukse ainult koputamine peale.
Õnneks käivad nad vahest ikka ära ka, aga sulle tundub, et täna nad ei lähe. Sest veel rohkem tundub sulle, et nad kannavad sinu tegemistest Hertsoginnale ette.

Tegelikult hellitad lootust, et ehk Ärtu Soldat leiab sobiva juhuse ning lippab salaja sinu juurde. Sest tegelikult ei ole kõik juba mõnda aega enam nii lootusetu ja trööstitu...

Mõni aeg tagasi juhtus ime.
Ühel kaunil päikesepaistelisel hommikul, kui astusid majast välja mõttega natuke linnulaulu kuulata (Hertsoginna, Valge Küülik ja ka topakad teenridi olid kõik kuskil ära), nägid sa äkki ilmutust. Nagu maa seest ilmus korraga su ette maailma kõige ilusam olend, keda sa kunagi näinud olid (noh, sa polegi tegelikult eriti kedagi näinud...).
Tema südame kohal ilutses suuuuur punane süda ja hetkeks arvasid sa nägevat, kuidas see tuksub ja kiirgab sooja punast valgust, mis langes otse su palgetele ning soojendas neid. Jäid tardunult seisma – sa arvasid, et näed viirastust.
Siis said aru, et viirastus see ei ole, sest võõras vaatas sind samasugusel pilgul vastu – nagu ei usuks oma silmi, suu kergelt avali. Ja siis haaras ta endal südamest. Sulle aga tundus, et see oli sinu süda, mille ta oma sooja embusesse haaras. Sa lihtsalt tundsid seda! Oh, veel kesta hetk! See oli nii imeline!
Ja ime ei lõppenudki.
See oli Ärtu Soldat, Ärtu Kuninga ja Kuningaemanda poeg – prints ja Kaardiväelaste uhke kapten! Ja teie tunded olid vastastikused!

Sellest hetkest alates said teist armastajad.
Oh, kui kaunis aeg see oli!
Ärtu Soldat hiilis ühtelugu lossist minema, et sinuga kohtuda. Ka sina varjasid algul teiste eest oma tutvust Ärtu Soldatiga ja nii veetsite neid kauneid varastatud hetki metsas jalutades, linnulaulu kuulates, üksteisel käest kinni hoides ja õhates. Ajapikku kadus ujedus teie suhtest ning teie lähedusest sai midagi enamat kui armulõõsast põletavad pilgud, mis punastama panid. (Seda meenutades punastad sa veel praegugi.)

Ühel hetkel saite aru, et te ei suuda enam hetkegi ilma teineteiseta veeta ja otsustasite asja avalikuks teha. Ärtu Soldat teatas, et kavatseb oma tunnetest sinu vastu rääkida Kuningale ja Kuningaemandale ning sinust saab siis ametlikult tema kaasa – Imedemaa printsess.
OH! Sa sulasid seda kuuldes! Mõelda vaid – sinust, Köögitüdrukust saab kogu Imedemaa printsess! Ja Ärtu Soldat armastab sind!
Ja Hertsoginna võib seenele sõita!!!
Leppisite kokku, et sina omakorda räägid Ärtu Soldati kosjaplaanidest Hertsoginnale. Tegelikult sa natuke kartsid ka, sest Hertsoginna on üsna hirmutav ja kunagi ei ole teada, kuidas ta reageerib. Kuid oma suure armastuse nimel olid sa kõigeks valmis! Mõelda vaid – te elaksite rõõmsasti koos lossis ja sina saaksid lahti oma Köögitüdruku staatusest ja siis te saaksite Ärtu Soldatiga lapse. Ega sa tegelikult hästi ette ei kujuta, kuidas see käima peaks ja kuidas teie laps välja näeks, sest Ärtu Soldat on kaart, aga sina oled...Jah, väga hea küsimus – kes sa oled?

Paraku ei olnud sa valmis Hertsoginna SELLISEKS reaktsiooniks!!!
Hertsoginna ahmis tükk aega õhku ja läks näost aina punasemaks, kuni sa akkasid kartma, et ta lämbub ära. Siis pääses see sisseahmitud õhk välja kui paisu tagant ning kõlas nagu lõvi möirgamine ja rongivile üheaegselt. ( Mis asi see rong küll on?). Hertsoginna kriiskas nii kuis kops võttis ja loopis sind pottide ja pannidega. Pidid jällegi kuulma, et sa oled vaid Köögitüdruk ja sinu koht on KÖÖGIS!!!!! pliidi ja pudrunuia vahel ja mitte lossis ning parem unusta Ärtu Soldat KOHE ära, kui ei taha, et asjad tõesti halvaks lähevad! Koduaresti ähvardusel keelas Hertsoginna sul Ärtu Soldatiga kohtumise ja lisas, et sa ei taha teada, mis siis juhtub, kui sellest keelust üle astud.
Olid täiesti šokeeritud ning imeilus õhuloss, milles juba ehitanud olid, langes kokku, taevas kukkus vastu maad ning lömastas sinus tärganud lootused uuele, paremale elule.
Pisarsilmil kurtsid järgmisel kokkusaamisel oma kurba saatust Ärtu Soldatile lootuses, et sinu prints valgel hobusel sind lohutab ning ühe käeliigutusega kõik jälle ilusaks teeb. Paraku olid murepilved temagi pea kohal – kulm murelikult kortsus jutustas ta, kuidas tema jutu peale Kuningas ja Kuningaemand reageerisid – pööbel ja mitte-kaart tuleb kuningakotta ainult üle valitsejapaari laiba!

Pööbel ja mitte-kaart..... Jälle kord viidati sinu päritolule...
Mis selle päritoluga ometi on? Ei saa ju olla nii, et sa sündisidki kohe Köögitüdrukuks? Kas su vanemad olid siis ka teenrid? Hertsoginna peab seda teadma...

Niisiis olite mõlemad samas seisus – Imedemaa Võimsad ei aktsepteerinud teie suhet ning seisid sellele risti vastu. Kuid Ärtu Soldat ütles, et tal on plaan, isegi kaks plaani, kuidas seda olukorda lahendada. Ta ei kavatse mingi hinna eest sinust loobuda! Ja armastuses ja sõjas on kõik lubatud!
Nüüd pidite veel rohkem konspireerima, et oma kohtumisi saladuses hoida.
Ühel viimastest kohtumistest, mille põõsa alla armuuimas veetsite, rääkis Ärtu Soldat sulle oma plaanidest – ta kas lahkub õukonnast, ehitab metsa servale väikse majakese, kus te koos elama hakkate, või teine võimalus on Kuningas elimineerida. Soldatil olla selleks vahendid olemas. Mida see „elimineerida” täpselt tähendab, sellest sa aru ei saanud, aga ilmselt on see midagi suurt ja hirmsat. Ärtu Soldat näitas sulle Kuninga skeptrit ja ütles, et selle abil saabki Kuninga elimineerida.
Andusite muretult oma armastusele. Kui Soldatil saabus aeg lahkuda, tegi ta kohutava avastuse – Kuninga skepter, mis oli siinsamas põõsa all olnud, oli kadunud! Su kallim kukkus näost täiesti ära! Keegi oli selle ära varastanud samal ajal, kui teie põõsa vilus vallatlesite. Aga kes? See, kes skeptri ära viis, oli kahtlemata tunnistajaks ka teie kohtumisele. Oh, mis siis küll saab, kui Hertsoginna sellest teada saab!!! Ja mis saab Ärtu Soldatist, kui tema skeptrivargus välja tuleb! Oh, kõik teie plaanid võivad nüüd liiva joosta! Vähe sellest – te võite isegi oma peadest ilma jääda!

Sellest on nüüd juba mitu-mitu päeva möödas ja kogu selle aja jooksul pole sa Ärtu Soldatiga kohtunud ega temast midagi kuulnud ning oled juba vägagi murelikuks muutunud – kas on midagi halba juhtunud? Hertsoginna käib kuidagi eriti sageli lossis, aga tema käest ei julge sa midagi küsida. Parem tema valvsust uinutada.
Kuidas küll Ärtu Soldatiga kontakti saada?
Hm, võibolla annab seda Valge Küüliku kaudu teha? Tema sebib koguaeg ringi ja see ei ärata mitte kelleski kahtlust. Aga kuidas ta nõusse saada?
Ja kelle käes on skepter?
Ja mis asju see Hertsoginna ajab?
Ja täna on lossis suur Kuningaemanda aiapidu ja sind ei ole kutsutud ja sa pead hoopis potte ja panne küürima!
Oh, milline ebaõiglus!
Oh, kuidas sa Ärtu Soldatit armastad!

Ärtu Soldat - Ghil

2006-07-11T02:38:00.000-07:00

Üks kõigi ja kõik iseenda eest!

Sa oled Ärtu soldat – Imedemaa valitsejapaari Ärtu Kuninga ja Ärtu Kuningaemanda järeltulija, suur ja uhke, kuningriigi parim mõõgavõitleja, kaardiväelaste üllas pealik, kelle sõna on neile seaduseks, austatud ja armastatud, karm, aga õiglane. Sinu au on sulle kõige tähtsam siin maailmas ning oled valmis andma endast kõik, et see kunagi määritud ei saaks. Sest sa oled seda väärt.

Oled oma elu pühendanud Imedemaa teenimisele. Kaardiväelaste kaptenina pandi juba varases nooruses sinu õlule raske ülesanne koolitada noortest kadettidest TÕELISED kaardiväelased, kes oleksid nii oma oskustelt kui ka moraalilt väärilised kaitsma ja hoidma Imedemaa rojaliteedi hiilgust. Panid sellesse kogu oma hinge, treenides ja õpetades neid alguses lootusetuid juntsusid, kes parema meelega lööksid lihtsalt aega surnuks mööda metsi ringi kolades ja joovastavaid jooke tarbides.
Ausalt öelda tuleb sul endalgi aegajalt veider soov lihtsalt olla, unustada oma tiitel ja päritolu ning vabana kõigist kohustustest ilusat ilma ja lillelõhna nautida. Paaril korral oled sellele kutsele ka järgi andnud ja lubanud endale mõned sulnid tunnid looduses, kuskil kuklas siiski koputamas teadmine, et see pole päris seisusekohane... Kuninglik perekond peaks oma aega veetma kultuurselt, Kuningaemanda roosiaias, mitte kuskil metsas ringi hulkudes.

Need sinu maitsevääratused pole Kuningaemandal tähele panemata jäänud ja ta on sinuga paaril korral päris tõsiselt sellel teemal vestelnud, rõhutades sinu kuninglikku päritolu ning sellega kaasnevaid kohustusi ja etiketti. Neil kordadel on ta sinuga üsna karm olnud, kulm kortsus ning hääletoon, mis välistab igasuguse mitteaktsepeerimise. Mis on ka loomulik, sest ta on Kuningaemand. Oled tegelikult Kuningaemandale tänulik, sest ta lubas, et ei räägi sellest Kuningale, kuna see valmistaks talle erilist meelehärmi ja mine tea, ehk tooks endaga kaasa ka karmid sanktsioonid sinu suhtes, sest Kuningale on eriti oluline tema ja tema perekonna väärikus. Vist veel rohkem kui sulle...

Suurest austusest ja tänutundest värisedes oled Kuningaemandale korduvalt oma andunud truudust vandunud ning lubanud edaspidi käituda seisusele vastavalt. Kuningaemand on seepeale heldinult su pea oma rinnale tõmmanud. Ühel sellisel korral tundsid vastupandamatut tungi puudutada Kuningaemanda pehmet roosat lõualotti, mis täpselt su silmade ees oli. See tunne oli nii kõikehõlmav, et sa ei suutnud sellele vastu panna ja tõstsid arglikult käe ning puudutasidki seda õrnalt. Ooooo, kui pehme see oli! Nagu....nagu....oh, mitte miski pole nii pehme ja mõnus kui üks korralik lõualott! Kõik ümberringi otsekui mähkus udusse, helid vaibusid...Sa said aru, et Kuningaemand räägib midagi, kuid kõik see kandus sinuni nagu läbi seina. Kuningaemand rääkis midagi kuningriigi tuleviku ja tema enda au päästmisest, kohutavast skandaalist, pööblist, võõrast verest, sinu isast...
Oh, see kõik oli sellel hetkel niivõrd tähtsusetu! Sa tundsid, kuidas miski tuksatab sinu sees, saates üle kogu su keha valus-magusaid mõnulaineid, mille taolisi sa mitte kunagi varem tundnud polnud. Kõrvades akkas kohisema, sa tundsid joovastavat uimasust ning värelevaid liblikaid kõhus. Kõik see võimenes iga hetkega ning ühel hetkel imestasid, et sa üldse veel hingad. Ooooh, veel kesta, hetk!, jõudsid sa mõelda, kui kõikehõlmav kirjeldamatu mõnulaine sind jäägitult endasse haaras ning sel hetkel tundsid sa, et oled üheks saanud millegi suuremaga kui Imedemaa. Sa tundsid end lahustuvat miljoniteks algosakesteks, millest igaüks eraldivõetuna tundis sama võimsat tunnet nagu see, mis silmpilk tagasi valdas sinu keha, kui sa veel ühes tükis olid. Sa nägid Valgust ja korraga said sa teadlikuks oma tõelisest olemusest. Sa said aru, et sa oled...

Järgmisel hetkel kisti sind halastamatult reaalsusesse tagasi. See oli Kuningaemand, kes sulle oma lehvikuga vastu põske nähvas – Mis sinuga on, mu poiss?, päris ta hämmeldunult. On sinuga kõik korras? Võta end kokku!
Nägemus sai otsa. Piieldes hetkeks Kuningaemanda lõualotti ning püüdes aru saada, mis juhtus, tegid nii graatsilise reveraansi, kui nõtkuvad põlved võimaldasid ning pomisedes paar viisakussõna, taandusid nii kiiresti, kui viisakus lubas.

Hoolimata Kuningaemandale antud lubadusest tabad ennast ikka ja jälle unistamast elust väljaspool lossimüüre, kenas majakesest keset päikesepaistelist nurme, kus ümberringi laulavad puudel linnud ja õhus nii palju erutavaid lõhnu! Need kujutluspildid ei anna sulle kuidagi asu ning aegajalt tunned, nagu oleksid lõksus.
Siis aga lööd endale rusikaga vastu rinda –MINA OLEN ÄRTU SOLDAT! Suur ja uhke Imedemaa kaardiväelaste kapten! Mina lõin selle suurepärase armee, mille distipliin ja mõõgakunst on perfektselt täiuslikud! Minu kaardiväelased on minu uhkus ja au – minu töö vili ja nad teenivad mind andunult.
Nii andunult, et kui mõni neist peaks korda saatma mõne valgust mittekannatava teo, võid pea pakule panna selle eest, et sina oled esimene, kes sellest teada saab. Nii kindel oled sa oma kaardiväelaste kõrges moraalis, et nad tunnevad end kohustatuna sulle üleastumisest teada anda. Sa ei pea seda pealekaebamiseks, sest sinu aus nimi on ju mängus! Mõne sinu kaardiväelase ebaväärikas tegu võrdub sinu ebaväärikas tegu ehk halvasti tehtud töö. Ja seda ei saa sa endale mitte mingi hinna eest lubada. Kui sellised asjad juhtuvad, teeb see sul meele mõruks, sest tunned, et sind on alt veetud. Tegelikult sa ju armastad oma kaardiväelasi ja ootad sama neilt ka vastu – armastust ja austust. Kui mõni neist aga su usaldust reedab, tuleb sul nii enda kui kuningriigi au pärast süüdlast karistada madalama numbriga kaardiväelaseks degradeerimise läbi. Reetmisest raporteerinud kaardiväelane saab aga numbrikõrgendust. Loomulikult ei tee sa selliseid asju ülepeakaela, vaid uurid enne välja, kuidas ja mis täpselt juhtus, sest tahad olla õiglane ja kontrollida, kas pole ehk tegemist alusetu kaebusega.

Sellel asjal on teine külg ka – sinu jaoks oleks totaalne katastroof ja läbikukkumine, kui Kuningaemand ja Kuningas teada saaksid, et sinu kaardiväelased millegi halvaga hakkama saavad. Seepärast püüad iga hinna eest toimetada selliseid asju väga delikaatselt ja vaikselt. Sa ei elaks seda lihtsalt üle, kui kuningapaar saaks teada, et sinu alluvad ei olegi täiesti perfektsed. Sa oleksid häbistatud! Ja kuningapaari poolt vaibale kutsumine on viimane asi, mida soovid.
Muidu pole sinu teenistuskohustused mitte midagi keerulist.
Oled jaganud kaardiväelased kahte brigaadi, mis vahetustega auvahtkonnas on ning vajadusel kuningapaari saadavad. Teenistusest vaba brigaad võib puhata ja taastuda, et oma järgmise vahetuse ajaks parimas vormis olla.

Kõige uhkem oled sa oma kõige kõrgema auastmeni jõudnud kaardiväelase – Kümne üle. Tema on erandlik igas mõttes. Esiteks on ta naissoost! Tema isa kuulus kunagi kaardiväkke ja tütar otsustas astuda oma isa jälgedes, kuigi viimane oli sellele vastu. Aimad selle taga tegelikult perekondlikku tragöödiat, sest varsti pärast Kümne kaardiväkke astumist sai tema isa südari ja loobus väeteenistusest. Seda enam austad Kümne pühendumist sinu teenimisele. Jah, ta on auahne, kuid samas võid kindel olla, et ta hoiab teisi madalama numbriga kaardiväelasi ohjes ning usaldad talle nii mõnegi ülesande.

Viimasel ajal tundub sulle, et sinu kaardiväelased on kuidagi loppis – rivistusel ei ole enam rind niiiii uhkelt kummis ja selg sirge, pilgud on kuidagi veidralt laialivalguvad ja naeratus ei vasta enam standartile, vaid on natuke ühele poole viltu. On juhtunud ka seda, et mõne kaardiväelase välimus on suisa korratu ja oled paaril korral olnud sunnitud saatma mõne kaardiväelase peegli ette end korrastama.
See teeb sind muidugi murelikuks, sest keegi peale sinu võib seda veel tähele panna. Not good...
Oled kaardiväelaste käest küsinud, mis on selle põhjuseks, sest nende mure on ka sinu mure. Kaardiväelased on seepeale pomisenud midagi laastavast kevadväsimusest ja ületreenimisest, mille üle sa tegelikult üldse ei imesta, sest parasjagu on aprill ja oled viimasel ajal üsna palju rividrillile rõhku pannud, kuna saabumas on ju Kuningapaari suur kevadine aiapidu, kus kaardivägi peab esinema oma täies hiilguses.
Siis otsustasidki oma poistele natuke rohkem puhkust anda, sest nad peavad ju taastuma. Jätsid mõneks ajaks ära treeningud, sest nad võivad sul kasvõi unepealt kõik trikid ära teha. Kui sa enda vastu nüüd päris aus oled, siis ega praeguseks hetkeks kaardiväelaste olukord paremaks muutunud küll pole, aga...

Tegelikult olid sa juba ammu otsinud võimalust (ja vabandust iseenda jaoks) võtta veidi aeg maha ja elu nautida, sest...
...oooooooh!

See juhtus mõni aeg tagasi, kui tundsid taas looduse kutset ning järgnesid sellele. Pärast paaritunnist ülimeeldivat jalutuskäiku avastasid end korraga välult, keset mida seisis üsna uhke maja. Hetke pärast taipasid, et see peab olema Hertsoginna maja
Ja siis see juhtuski...

Uks avanes ja majast väljus kõige imelisem olend, keda sa kunagi näinud olid! Ooooo, milline figuuuuur! Millised juuksed ja see armas näoke! Ingel! Korraga tundsid sa endas sedasama tunnet tärkamas, kui Kuningaemanda lõualotti katsudes. Selsamal hetkel taipasid, et seal maja ees seisab sinu unelmate naine, kelle südame sa pead iga hinna eest võitma!
Sinu südamedaam osutus Hertsoginna Köögitüdrukuks. Kuninglik veri ja kasvatus oleksid pidanud hakkama häirekella lööma, aga nad vaikisid. Sa nägid Köögitüdruku silmist, et tema tunneb sama, mis sina. See oli ime! Selsamal hetkel mõistsite, et olete teineteise jaoks loodud ning määratud koos olema. Nii veetsite neid kauneid varastatud hetki metsas jalutades, linnulaulu kuulates, üksteisel käest kinni hoides ja õhates. Ajapikku kadus ujedus teie suhtest ning teie lähedusest sai midagi enamat, kui armulõõsast põletavad pilgud, mis Köögitüdruku häbelikkusest ja sind heameelest punastama panid.
Ühel päeval teatasid Köögitüdrukule, et kavatsed teie suhetest Kuningale ja Kuningaemandalae teada anda ning Köögitüdrukust saab ametlikult sinu kaasa ja Imedemaa printsess.

Kuningaemand ja Kuningas millegipärast niimoodi ei arvanud, kui läksid nende juurde jutuga, et soovid neile oma pruudina tutvustada Hertsoginna Köögitüdrukut ja Hertsoginnalt tema kätt paluda. Kuningas läks täiesti raevu, ahmis alustuseks paar minutit õhku näost aina punasemaks muutudes ning pahvatas lõpuks: Pööbel tuleb minu perekonda ainult üle minu laiba!
Kuningaemand ei öelnud midagi. Ta lihtsalt minestas.
Sinu vanemate suhtumine lõi sul jalad alt. Jah, muidugi ühelt poolt pead sa tunnistama, et see oleks ennekuulmatu, et kuninglikku perekonda abielluks keegi mittekuninglikust soost kaart. Just nimelt! Köögitüdruk pole ju isegi mitte kaart! Aga ometi tunned sa, et see on ebaõiglane. Miski sinus tõstab selle tobeda kuningliku etiketi vastu mässu. Eelkõige muidugi sinu sügavad ja siirad tunded Köögitüdruku vastu. (Oot, aga kui Köögitüdruk pole kaart, kes ta siis ikkagi on?)

Teie teele ilmusid uued takistused. Kui järgmine kord oma armsamaga kokku said, oli Köögitüdruk üleni pisarais ja rääkis, et Hertsoginna läks täiesti marru, kui Köögitüdruk talle teie suhtest ja plaanidest rääkis. Ta olla kriisanud ja potte-panne loopinud ning keelanud Köögitüdrukul koduaresti ähvardusel Ärtu Soldatiga kohtumise. Hertsoginna on üsna hirmuäratav kuju, kuigi, ei saa salata, et midagi tema juures intrigeerib sind...see võrratu lõualott.....
Iga kord, kui Hertsoginnat näed, kinnitub su pilk päästmatult sellele võluvale aksessuaarile Hertsoginna välimuses ning tunned vastupandamatut soovi tunda jälle seda vana tuttavat tunnet...
Köögitüdrukul ei ole lõualotti...arrrghhhhhh!
Vaid ettekujutus Köögitüdruku siirastest silmadest ning tema tunneteste sinu vastu suudab sind sellest kiusatusest eemale juhtida. Sest ausalt öelda ei kujuta sa ette, mis siis juhtuks, kui oma tungidele voli annaksid...
Kuningas ja Kuningaemand keelasid (pärast seda, kui Kuningaemand teadvusele oli tulnud) sul igasuguse suhtluse Köögitüdrukuga, sest see häbistaks kuninglikku perekonda.

Neelasid uhkusega vihapisarad alla ning jätkasid oma igapäevast tegevust kaardiväekaptenina. Vähemalt pealtnäha oli kõik jälle nii kui peab.
Tegelikult hakkasid hauduma hoopis uut plaani – kui sul ei lubata Köögitüdrukut õukonda tuua, võttis sinu peas kuju hoopis uus plaan – lahkuda õukonnast ja loobuda tiitlist, abielluda Köögitüdrukuga ning ehitada metsa servale oma ilus majake, et seal koos oma armsamaga idüllilist elu elada. Muidugi ei oleks see kergesti teostatav.
Teine võimalus on aga palju drastilisem – üle Kuninga laiba...
Muideks, sa ei heida seda mõtet päris kõrvale, sest armastuses ja sõjas on kõik lubatud.

Hoolimata kuningapaari keelust suhtled ikkagi Köögitüdrukuga edasi, kasutades ära neid harvasid võimalusi lossist minema hiilida ja Köögitüdrukuga salaja metsas kokku saada. Oh neid unustamatuid hetki vabas looduses, vabana reeglitest ja liigsetest silmapaaridest, Köögitüdruku anduv keha sinu kuumade käte vahel rohelisel muruvaibal...
Kord hiilisid sa metsa otse kuninglikult kroketimängult. Roosipõõsaste varjus minema hiilides märkasid seal vedelemas Kuninga regaali – tema uhket skeptrit. Hetke ajel kahmasid selle kaasa, sest sulle tundus, et mingil hetkel avaneb sul võimalus seda Kuninga vastu ära kasutada...Sul ei olnud sellel hetkel veel mingit konkreetset plaani, aga... Kuningas riikliku tähtsusega tseremoonial ilma skeptrita...Heheeee! See oleks skandaal! Kuningas ilma regaalita...

Ülimalt rahuolevana lippasid Köögitüdrukuga kohtuma ning rääkisid talle muuseas oma plaanidest – nii õukonnast lahkumisest kui võimalusest Kuningas kuidagi kahjutuks teha. Vaene tüdruk oli nõus kõigega, mida sa vaid teed, et te saaksite koos olla.
Sealsamas põõsavilus andusite kireleegile ning unustasite kõik muu...
Kui oli aeg hakata lossi tagasi minema, tabas sind šokk – skepter oli kadunud! Sa tead täpselt, et panid selle hoolikalt põõsa alla varju. See oli täielik fopaa.

Sind hakkasid närima kahtlused – kas tõesti keegi jälitas sind ja võttis skeptri ära? Ning oli tunnistajaks sinu kohtumisele Köögitüdrukuga?
Südamevärinal naasid lossi, valmis kõige hullemaks. See oli kohutav hetk, kui astusid kuningapaari palge ette, kes olid just kroketit lõpetamas, sest kõik kroketisiilid olid ennast paanikas minema veeretanud ning flamingodel kaelad kõverad. Aga keegi ei öelnud midagi. Sind ei arreteeritud ega kutsutud vaibale. Ja nii päev päeva järel. Igal hommikul ärkasid värinaga hinges – kas täna on see päev?

Lõpuks taipasid, et skeptri pani pihta keegi väljapoolt. Aga kes? Ja mis eesmärgil? Kuidas see mõjutab sinu plaane? See teadmatus närib sind päev-päevalt aina hullemini. Sa pead selle olukorra võimalikult kiiresti lahendama enne, kui keegi lahendab selle sinu eest ja võibolla sulle hoopiski sobimatult.
Kõik need päevad on sinu jaoks nii närvilised, et kartes ilma jääda mõnest olulisest infojupist, pole sa julgenud isegi lossist ära lipata, et Köögitüdrukuga kohtuda.

Täna on kuningapaari poolt korraldatud suur aiapidu, kuhu on oodata palju külalisi. Sa pead vastutama selle eest, et kaardiväelased on tip-top korras ja sooritavad perfektselt kõik oma etiketikohased ilunumbrid. Samal ajal on rahvarohkus ideaalne võimalus natuke oma asju ajada, muuhulgas ka ehk Köögitüdrukuga kokku saada, sest kuningapaaril on käed-jalad tegevust täis ja nad ehk ei pane sinu puudumist tähelegi. Loodetavasti.
Ja millegipärast on sul eelaimus, et just täna juhtub midagi. Midagi, mis muudab pöördumatult sinu elu.

Ärtu Kuningas - Võsa

2006-07-11T02:37:00.000-07:00

"Toon timuka ise siia!" ütles Kuningas agaralt ja tõttas minema.

Oled Ärtu Kuningas, Imedemaa monarh ja valitseja. Kõige ilusam isane Imedemaal! Vaieldamatult. Sinu kaasaks Ärtu Kuningriigis on Ärtu Kuningaemand ja armukeseks (eelistad küll sõna "sõbranna") Imedemaa Hertsoginna. Sul on kroon ja skepter ning oled kõge kunnim mees Imedemaal. Vaieldamatult!
Hommik algab sul üpriski tüütult, nimelt ajab su hull vanamoor su jubevara üles ja tahab hakata peitust mängima, õudne kui tüütu! Kuidas ta aru ei saa, et kui sa oma iluund täis maga, siis ei ole sa ju kõige ilusam mees Imedemaal enam! Kas ta tahab olla mingi koleda mehega abileus?!
Noh, siis lõpuks kui ta on su vaiba sisse juba mässinud ja karjub su peal hüpates, saad sa ikka päris pahaseks ning käratad: “Kuningaemand, minge palun laulma! Või puu taha. Või teelaudkonda! Või Valekilpkonna tiigi juurde! Aga jätke mind palun rahule, ma tahan magada!” Siis ta muidugi solvub, aga sina see-eest saad oma ilu-une täis magada.
Ärkad ja Kuningaemand toob sulle enda tehtud koogikesi ja mahlakese. Mõnus. Just selline peaks üks naine olema, mitte selline, kes hommikul su kauni näolapi peal hüppab. Aga "aitäh" küll ei viitsi öelda, las arvab karistuseks, et sulle ei maitsenudki.
Seejärel tahab ta sind muidugi kohe kuninglikule hukkamistseremooniale viia, mis on paras tüütus. Naeratad virilalt ning üritad end lahke sõnaga päästa.. ei aita.. ta ju ei kuula üldse, tahab muudkui kõikidel õukonnast pead maha võtta. On mutt!
Timukas tundub ka üks kummaline mees olevat - iga kord kui Kuningaemand karjub "Pea maha tal!", siis hakkabki muudkui aga maha võtma.. no kuulge! Kui sind ei oleks, siis jooksesid paari päevaga siin kuningriigis kõik ilma peadeta ringi! Kes siis süüa teeks ja riideid peseks või aias roose värviks?? Kord on ikka totaalselt käest ära.
Vaadaki peeglisse, et ega suurest muretsemisest pole juuksed halliks läinud ja mida sa näed! Ongi! Hall karv, laiutab keset otsaesist, suur nagu Valekilpkonn! Ohkad ja vaatad, mis seis silmanurkades on... pole midagi kiita - ka seal on väiksed kurrukesed. Peab vähem naeratama ja tellima Valgelt Küülikult (kohalik ärimees) mingit kreemi või losjooni, mis kortse vähendaks ja loomulikult juuksevärvi.

Nii, hukkamistseremoonia.. loomulikult trügib Kuningaemand iga hommik sinust ette, et näidata kui võimas mutt ta on.. Olgu! Aga see-eest oled sina kõige ilusam Imedemaal ja see ei jää teistel mitte märkamata. Nii surudki oma uhkes kuues rinna ette ja sammud nagu Kuningas muiste. Tead ju tegelikult väga hästi, et nii vilets naine kui Kuningaemand ka poleks, on sul teda ikkagi vaja, et enda võimu säilitada, sest seaduskogus on öeldud: "Võim kuulub kuningapaarile". Just, paarile.. kui Kuningaemand tagasi tõmbuks ja sa Hertsoginna endale naiseks võtaksid, siis oleks ju ka "paar". Mõnus mõtteke, seda peab natuke veeretama...
Teatad oma tobust naisele, et "aga kallis, hukkamine on juba läbi ju! Hommikul hukkasime kõik ära, kuidas sa siis ei mäleta? Ega sa ometi haige pole?" ja vaatad eriti armsalt talle otsa - tuleb tunnistada, sinu võlu on vastupandamatu ja see rumal part ei saagi aru, et oled tal pea kärbseid täis ajanud.

Kuid Hertsoginna... on tema alles tore - lahke ja hea inimene - ei karju ega käsuta.
Kui hukkamine on ära hoitud ja Kuningaemand hakkab kaardiväelaste ja muude tohvritega oma igapäevaseid mänge mängima, lasedki jalga Hertsoginna majja, et veeta natuke kvaliteetset aega selle toreda naisterahvaga.
Seadki sammud maja suunas ja mida sa näed!? Hertsoginna maja ees on kaks äärmiselt nõmedat tegelast - Konn Teener ja Kala Teener, kes seal töötavad ja ühtlasi on igavesed kekatsid, kes näivad arvavat, et nad on kõige ilusamad isendid Imedemaal - lokitud ja kammitud ja sitsitud-satsitud.. no kuulge! Heal maitsel on ju ka mingid piirid. Seisavad seal kui sa möödud ja muudkui kihistavad ning sa kuuled, kuidas nad (sugugi mitte väga vaikselt) ütlevad: "Ei tea, mis ta arvab, et on ilus või..". Märtsijänese nimel! See läks küll üle piiri! Su süda jättis seda kuuldes löögi vahele ning ilmselt seisatasid ja andsid end natuke sellega ära.. kuid siis kohe sammusid piisavalt enesekindlalt edasi - küllap nad ei saanud midagi aru. Kübarsepa ja kõikide teetasside nimel! See oli nüüd küll liig! Kas tõesti on võimalik, et sa polegi kõige ilusam isane Imedemaal???
Tunned, kuidas pisarad sulle kurku tõusevad ja sa nuuksatad.. see pole ju ometi võimalik?? Sa PEAD olema kõige ilusam.. pead, oled,... jaa.. pead... nuuks.. need kekatsid ei saa ju olla ometi ilusamad kui sina... .murdud ja ronid kähku Hertsoginna maja taha peitu, et end koguda - ta ei saa ju sind ometi sellisena näha. Istud põõsas ja nukrutsed kuni sulle tuleb päästev idee. Genialissimo! Miks sa kohe selle peale ei tulnud. Iludusvõistlus! See selgitab kohe välja, kes on KÕIGE ILUSAM ISANE IMEDEMAAL! Loomulikult kavatsed selle pidada Kuningaemanda igapäevase aiapeo ajal ning leida endale sealt kohtunikud, kes sinu kasuks hääletavad. Selleks tuleb eelnevalt koguda kokku kõik kekatsid, kes võiksid sellest osa võtta, siis panna kuskile hääletussedelitega kastike, kuhu kõik saavad panna oma hääle ja ilmselt kirjutad ise ka ühe peotäie sedelikesi, kus on sinu nimi peal. Nii tore! Siis on taas õiglus jalule seatud ja süda rahul. Ja neile... neile kekatsitele on koht kätte näidatud!
Kindlasti peaks sinna kutsuma enamiku Imedemaa elanikke, osaleda võiksid need kekatsid, mõned vabatahlikud ja osa Kuninglikest Kaardiväelastest.
Välja peab mõtlema ka kiired jõu ja ilunumbrid:
1. kostüümivoor - uhkeim rüü
2. kõige kaunim poos
3. kõige kaunimalt esitatud luuletus
4. parima iseendale komplimendi tegija

Genialissimo! Iludusvõistlust võiks läbi viia õukonna Narrkroonik ja õiged kohtunikud tuleb ka valida ja voila!
Kogu jama juures on ainult 1 väga suur "aga!". Nimelt on keegi pihta pannud või oled ise kuidagi ära kaotanud oma kuningliku SKEPTRI (kuninglik sau), ilma selleta on küsimus, kas sa üldse oledki enam Kuningas. Oh selle häbi ots kui keegi sellega välja ilmub või selle kohta sult küsib.. oeh.. selle peab kindlasti veel tänase päeva jooksul üles leidma!

Olles oma Iludusvõistluse ideest vaimustatud oled valmis taas külastama Hertsoginnat!
Hertsoginna majas elab veel ärimees Valge Küülik ja Köögitüdruk, kes su poja Ärtu Soldatiga semmib, mis sulle mitte mokkamööda pole ja kui sul tõesti tähtsama pärast poleks vaja muretseda, siis lõpetaksid selle suhte päris kiirelt, sest niimoodi pööbliga avalikult miilustada ei tohi! Ühel päeval käis see häbematane poiss isegi küsimas, kas võib selle plika endale naiseks võtma, aga te koos Kuningaemandaga saatsite ta kiirelt pikalt. See ikka ei kõlba! Õnneks on sul muud ka teha kui oma poega passida või tema armuprobleemide peale mõelda, näiteks Hertsoginna ees eriti kaunis välja näha.
Hertsoginna juures mängite erinevaid mänge, peamiselt palub see kaunishing sul end joonistada - siis joonistategi üksteist. Või laseb sul joonistada erinevaid kauneid naisi. See on nii üllas. Kas sinu armukade naine lubaks sul teisi naisi lasta joonistada? Õige vastus on "ei. mitte kunagi". Aga Hertsoginna on teistsugune, õrn ja hea. Kostitab sind alati ja teeb pai. Pealegi on teil ühine huvi - kosmeetika ja iluasjad. Võite tunde rääkida, kuidas kaunis ja kauasäiliv välja näha, see on täiesti ülendav kogemus! Ja see, kuidas ta sinu ilu ülistab.. ja su joonistamise annet.. oeh.. oleks võimalik, võtaksid vist Hertsoginna kohe endale kaasaks!

Kuid nagu alati peavad tee sees miskipärast tõrvatilgad olema. Nimelt on paar tegelast sulle ja Hertsoginnale peale sattunud.. üks neist tõbrikutest oli Irvikkass, kes sattus peale kui te Hertsoginnaga tiigiäärses puhvetmajakeses kallistasite ja üksteist joonistasite. Hiljem, kui see elukas õukonda ilmus, keeldus ta sinu kätt suudlemast, mida sa lubasid tal teha enda armulikkuse märgiks. Aga tema näe, põlgas ära - ei austa järelikult!

Teine pujään oli ja on Ärtu õukonna Kuninglik vapiloom Grüps, kes aias jalutades nägi oma sõnutsi korduvalt, kuidas sa Hertsoginnale külla läksid - no kuulge, kah asi! Ja mis "korduvalt", paar korda ju oledki vaid käinud! Igatahes vihastas see pirts loom kohutavalt ja lubas Kuningaemandale ja Ärtu Soldatile kõik ette kanda.. sest tema sellist liiderlikkust ei soosivat. Ünneks pagendas see rumal elukas end solvumishoos Valekilpkonna tiigi juurde (saare peale). Las tal siis mädaneb seal selle hullu juures. Iludusvõistlusele ta kutset kah ei saa!

Nii, aga nüüd kähku iludusvõistlust korraldama, kuid enne peab tühistama mõned Kuningaemanda antud hukkamiskäsud ja uurima, kes sulle on tänaseks ihukaitsjaks määratud, et too kohtuniku pähe ära osta...

Ärtu Kuningaemand - Liiliatydruk

2006-07-11T02:35:00.000-07:00

Roosiaias ringi kuninganna käib,
ootab oma rüütlit ta. Kes ta huuli suudleks,
räägiks talle sõnu armunud südamest.

Mina sidusin mind kinni. Saate aru. Mina mind!

Oled Ärtu Kuningriigi Kuningaemand Imedemaal. Elad oma Ärtu Kuningalossis koos oma Ärtu Kuningaga ja veedad oma päevi harrastades oma lemmik Ärtu Kuningaemanda Ärtult kuninglikke tegevusi tehes.
Veedad oma päevi kuninglike lemmiktegevustega – riiki juhtides ja päid maha lastes raiuda. Suuresti viimases seisnebki sinu riigi juhtimistaktika. Sest kord peab olema! Üldiselt aga vihkad maailmas kõike. Aga kõige rohkem vihkad kroketisiile, kääre, jäneseid, küülikuid, supitirinaid, patsikumme, kammipille, värvipliiatseid, laulmist, valgeid roose.... aga Kuningat.. oma Kuningat sa armastad.. ja oma salapoega Ärtu Soldatit.

Kord hakkab iga päev käest ära minema. Eile näiteks, kasvatasid aednikud valgeid roose. Valgeid?!?! Sina tahtsid ju punaseid! Pea maha neil! Lasid need siis kiiresti-kiiresti kaardiväelastel punaseks värvida, aga välja kukkusid roosad! Pea maha neil!
Need Aednikud...miks nad värvisid neid roose punaseks, ah? Miks nad üldse valged roosid SINNA istutasid? Pea maha neil!
Sa ju käskisid neil eelmisel nädalal pea maha võtta! Kuidas nii kiiresti uued Aednikud leiti? HAAA! See on vandenõu! Just! Kust neid koguaeg juurde tuleb? Miks nad juba ükskord otsa ei saa?! Igatahes kui tänaseks roosid punased pole, siis lähevad kogu kuningriigi pead naks ja naks otsast!

Oled monarh, Kuninganna! Kõige kõrgem riigipea kogu riigis. Selles pole küsimustki. Ometi on ka sul omad kuninglikud nõrkused. Nimelt armastad meeletult magusat ja seetõttu oled kõige kokandushuvilisem isik kogu riigis. Kuskil on kokk ka, aga mis tema ka asjast teab?

Teed meeletult häid kooke, igasuguseid, väikseid ja punaste südametega, veel väiksemaid ja lillekestega. Eile tegid viis plaaditäit roosidega martsipaniglasuuris koogikesi. Ikka Ärtu Kuningale ja endale. Kellele siis veel? Ikka Kuningale ja.. noh, peaks ju dieeti pidama natuke.. aga ikka endale ka! Ja katsugu keegi arvata, et sinu koogid pole kogu Ärtu Kuningriigi parimad! On! Ja kuidas veel.. keele viivad alla, ka Kuningas kiidab. Nii teedki igal ennelõunal mitumitumitu plaaditäit kooke ja sööd kohe pooled ära. Noh, miks? Sest sa oled väga meeleline Kuningaemand ja sulle meeldib magus ja sa oskad suurepäraselt küpsetada. Kõige paremini riigis. Jah, kuskil on kokk ka, aga mida tema ka tead söökida ja kookide tegemisest, tuleb tal jälle lasta pea maha võtta.. kaua võib!

Miks sa siis ikkagi jälle need pooled koogid ära sõid kohe pärast valmimist? Õige vastus on see, et sul tuli kuninglik isu peale. Aga kuninglik isu tuli sul seepärast, et Kuningas, su mees, ei tahtnud sinuga hommikul peitust mängida. Ärkasid nagu alati täpselt kell 7, piinlesid tunnikese, ootasid, kannatasid ja lõpuks murdusid ning tormasid oma Kuninga juurde: “Kuningas! Aeg on peitust mängida minugaa!,” hüüdsid õnnelikult. Kuningas mühatas midagi. “Hallooo, Kuningaaas… mängi oma Kuningaemandaga peitust nüüd!”. Kuningas keeras teise külje. “Kuningas,” hüüdsid pettunult, “palun tule kohe mängima, muidu ma saan pahaseks ja peidan end nii ära, et sa mind kunagi üles ei leia!”
Ja siis see juhtus. Kuningas ärkas sinu kuningliku sakutamise peale hetkel, kui olid ta parasjagu vaiba sisse keeranud, et teda kapi taha peita ja hüppasid rõõmsalt ta peal, et teda selle jaoks enne äratada. Ärkas ta ja ütles… Väga halvasti ütles: “Kuningaemand, minge palun laulma! Või puu taha. Või teelaudkonda! Või valekilpkonna tiigi juurde! Aga jätke mind palun rahule, ma tahan magada!”

Läksidki. Kööki. Kell oli täpselt 8.05. Läksidki graafikust välja. Kööki peaksid sa jõudma alles 8.15. Ärtu Kuningriigis ja kogu Imedemaal käib elu ju täpselt kella järgi. Täpselt. Kes selle reegli vastu eksib, sel pea maha!
Noh, jõudsid kööki. Varem. Nagu igal hommikul, kui Kuningas on keeldunud sinuga mängimast. Pead tunnistama, et tunned kerget kuninglikku kurbust. Aga ainult kerget, sest Kuningaemand ju ei kurvasta. Selleks on Valekilpkonn, kes kurvastab. Nii ei märganudki sa, kui olid plaaditäied kooke valmis saanud. Täpsemalt 100 kooki. Nagu igal hommikul ja neist pooled, see teeb 50 kooki ära söönud. Nagu igal hommikul. Oli kell märkamatult saanud 10.00. Nagu igal hommikul.

Ja oligi aeg minna kuninglikule hukkamisele. Nagu igal hommikul. Seekord oli Kuningas end ka varakult üles saanud (enne 10-t, mida ei juhtu just igal hommikul) ja ilmunud suht torssis näoga kööki kooki maitsma. Sõi 8 kooki ära ega kiitnudki sind. Nagu igal hommikul. Järgi jäid täpselt 42 suhkruvaabaga väikest kooki.
Panid koogid hoolikalt riiuli peale peitu, sest sulle tundub, et viimasel ajal sööb keegi neid metsiku kiirusega. Äkki sina ise? Peaks endale kaardiväelasest “saba” panema, kes sulle sind peale passiks ja pärast sinu tegevusest sulle ette kannaks. Mine sa tea, mida sa veel enda eest salaja teed?!

Mõeldud tehtud. Õhtul lähed ja otsid mõne kaardiväelase ja lased tal end jälgima panna. Päriselt ka, aitab sellest enda ees sahkerdamisest! Nii, seda teed sa aga täpselt kuningliku peo ajal kui kõik on peoga hõivatud ja ei pane midagi tähele. Sest kõige hõivatum on ju peoga seotud kahtlustatav – Sina Ise!

Nii, kell on praegu 10.00 ja Kuningas astub juba hukkamistseremooniale. Trügid tast ette, et kõik teaksid, kes on siin riigis valitsejanna. Hukkamistseremoonia toimub Ärtu Kuningriigis täpselt kella 10.00-st 11.00-ni, sest nii on Kroonikas kirjas. Timukas on su truu alam. Teda sa usaldad. Ta on hea tööline ja valmis alati päid maha võtma. Vahel ta pirtsutab midagi, aga siis annab järele. Kes siis kuninglikule tahtele järele anda ei suuda?

Lähed hukkamisplatsile, et näidata kogu rahvale kui karm valitsejanna sa oled. Autoriteetne ja austusväärne, keda peab kartma ja austama. Aga tundub, et hukkamine jääb ära.. hukatavate puudumise tõttu. Nagu igal hommikul. Imelik. Kas jälle on kõik kogemata enne sinu saabumist ära hukatud? Kas sa jäid jälle hiljaks? Või ei lasknudki sa eile kedagi hukata? Kahtlane, huvitav, kes mängib sulle mäkra või kassi või tuvi või sisalikku? Selle pead järgi laskma uuride mõnel kaardiväelasest spioonil – kas see on jälle selle koleda nõia Hertsoginna karvane käsi mängus? Või sinu enda? Või Ärtu Soldati? Või see loll karvane Märtsijänes, kes sind aevastama ajab või see teine jänes, kes vestiga ringi laseb ja sind veel rohkem aevastama ajab? Peab laskma uurida.

Käid natuke ringi ja igavus haarab su hinge. Kell on 11 ja Timuka hukkamisaeg läbi. Otsustad, et on aeg hakata mänge mängima. Kes sinuga ei mängi, sel võetakse pea maha! Kui kuninglik kõrgus tahab mängida (ja mängida tahad sa pidevalt), siis peavad kõik oma tööd katki jätma ja sinuga mängima!
Alustuseks mängid sa rahulolematuse rahustamiseks “Kes aias” (ise vaatad, keda leiad oma mängukaaslasteks, mida rohkem rahvast, seda parem), siis mängid “tagumine paar välja”, siis “toolimängu”, siis “kulli”, siis “peitust – Kuningaemand otsib ja teie peidate”, siis “peitust – Kuningaemand peidab ja teie otsite”, siis “haned-luiged tulge koju”, siis “telefoni” ja siis.. Toonitad igaks juhuks kõigile, et kes ei mängi, sellel võetakse pea maha!

Siis ongi juba kell 12 ja lõuna.. vahel on kell ka juba 13.00 või 14.00 või.. oleneb, kaua sa kuninglikult mängida oled viitsinud. Lähete Kuningaga lõunalauda. Tavaliselt. Teinekord on Kuningas kuskile kadunud. Ei tea kuhu? Kas jälle selle koleda nõia Hertsoginna haardesse? Pead Kuningale “saba” panema.
Kokk raisk on toidu jälle ära vusserdanud! Pea maha tal!

Nii, nüüd on kell kas 13.00 või 14.00 või 15.00 või 16.00 aga kindlasti mitte 17.00 sest siis peaks hakkama kuninglik pidu. Aga igatahes on kroketi aeg! Kes sinuga kroketit ei mängi, sel läheb pea maha! Kõige huvitavam oleks kroketit mängida mõne külalisega. Peab kutsuma kellegi. Metsaloomi ei taha, Hertsoginnat ei taha, jänesed ajavad aevastama. Tahaks mõnda naisolevust. Kena ja toredat, kellega mängida. See loll Köögitüdruk, kes su salajase poja Ärtu Soldatiga liini ajab on nii loll, et teda ei taha. Eriti pärast seda kui Ärtu Soldat tuli sinu ja Kuninga käest teda endale naiseks paluma - no mis jutt see siis oli! Loomulikult käskisid Köögitüdrukul KOHE pea maha võtta! Imelik, et seda veel tehtud pole? Ja kus Soldat üldse on praegu, peab uurima!

Vaatadki, kelle leiad mängimiseks. Niikaua mängidki oma külaliste ja kaardiväelastega. Igast pööbliga ka ju mängida ei saa!

Pärastlõunal, vahetult enne pidu või teinekord ka peo ajal tuleb sul meeletu foobia. Noh, õigemini mitu foobiat. Esimene on see foobia, et:
1. Kõik tahavad su elu raskeks teha ja loobivad sulle kaikaid kodarasse. Meelega muidugi!.
2. Monarhiat, ehk siis sinu valitsust üritatakse kukutada. Eriti Hertsoginna poolt, kes on su armsa mehe juba (vist) ära varastanud. Kuningas tuleb päästa! Kuningale tuleb kooke teha! Kuningaga tuleb peitust mängida, et ta elu huvitav oleks! Kuningale tuleb “saba” panna. Sina armastad oma Kuningat!
3. Et jänesed ajavad sind meelega aevastama et midagi varjata! Vastikud karvapallid, ühe pärast ei saa sa õieti läheneda Jaburale Teelaudkonnale, sest seal istub see nõme haisev karvane Märtsijänes ja teisalt ei saa sa minna lähedale Hertsoginna majale, sest seal asjatab ringi Valge Küülik. (tuleb lasta uurida seda asja)
4. Miks Kübarsepp laulis ühel sinu peol? (tuleb lasta uurida seda asja). Sest Ärtu Kuningriigis ja kogu Imedemaal on laulmine seadusega rangelt keelatud! Sest oskamatud olevused võivad niimoodi palju kahju teha. Kübarsepp raisk aga laulis ühel sinu kuninglikul peol. Oi see oli kole! Hüüdsid, “ta lööb aega surnuks!” ja lasid Kübarsepal kähku pea maha võtta. Imelikul kombel on see pea tal siiani alles ja isegi kübar seal peal. Peab laskma uurida mõnel kaardiväelasel, kas Kübarsepp kasvatab ise oma päid tagasi!?!
5. Mis plaan on Hertsoginnal Kuningriigi ja sinu ja Sinuga ja sinu Kuningaga? Peab laskma uurida!
6. Mida teeb Ärtu Kuningaemand siis, kui sina seda ei näe? Mida teed sina siis kui sina seda ei näe? Peab laskma uurida!
7. Kardad, et tuleb välja, et sinu poeg Ärtu Soldat ei olegi sinu ja Kuninga poeg, vaid ühe sarmantse noormehega tehtud pööbli hulgast, kelle nimi oli nagu ühel hullul, kah Bill. Ükskord lobisesid Soldatile mingis meeltesegadusehoos liiga palju ja loodad, et ta nüüd sellest kinni ei hakanud ja midagi ei kahtlusta... Neetud, kui see peaks välja tulema, et oled kõrvalepõike teinud.. oi sellest tuleb suuur jama! Peab uurima, ega soldat seda juttu tõsiselt ei võtnud! Huvitav, ega teie vapiloom Grüps just seepärast end Valekilpkonna saarele ei pagendanud, et ta sai su saladusele jälile... peab uurima!

Kell on vahepeal saanud märkamatult 16.00, või on see juba 17.30 ja pidu juba käib? Võibolla tõesti käib. Igatahes on sul praegu spioonide kõnetund. Kõnetunni nimi on “Olukorrast riigis” – sinu juurde tuleb Ärtu Soldat kui väeülem (või kaardiväelane nr 10) ja kannab ette, mis toimub. Soldat käib tihti lossist ära ja see ei meeldi sulle. Pead panema kellegi teda jälgima.
Oled rahul ja samas VÄGA rahulolematu. Sest infot on vähe! Juurde on vaja ja rohkem. Eriti Hertsoginna kohta ja tema Köögitüdruku kohta. Ja Jabura Teelaudkonna kohta ja nende kohta, kes tiigi ääres elavad! Muidu lased kõigil pea maha võtta! Las saadavad sulle vihjeid, kirjakesi. Uurid muidugi ise ka nii palju kui suudad.

Pead Kuninga õnnelikuks tegema. Ta on kuidagi nukker. Äkki teeks talle veel kooke? Äkki süüa? Peaks ta päästma kurja Hertsoginna käest, kuid ometi ei saa ju kuningapaar välja näidata, et te polegi nii kokkuhoidvad kui tundub... Märtsijänese nimel! Kes on nüüd su koogid köögist pihta pannud! Kaardiväelased pidid ju valvama! Pea maha neil!

PS: Juba iidsetetest aegadest saadik elab imedemaal kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Temaga seondub üks vana ettekuulutus mis Sulle piinavat muret valmistab. Enne ütleb, et kui Humpty Dumpty katki läheb ja Ärtu valitsejad teda ära parandada ei suuda, siis kutsub see esile Ärtu kuningriigi lõpu. Ettekuulutus paraku ei täpsusta kuidas ja kui kiiresti see toimub. Asja teeb veel jubedamaks see, et Humpty Dumpty koor on õhuke ja tema katkiminek ääretult lihtne. Kuna parem on selline plahvatusohtlik tüüp enda läheduses hoida, siis oled Munamehest teinud oma õukondlase, andnud alluvatele käsu teda lugupidavalt kohelda ning pannud kaardiväelaste peale kohustuse hoolsalt tema tervise järgi valvata. Õnneks ei tea sellest ettekuulutusest vist mitte keegi peale Dumpy enda ja Ärtu valitsejapaari, vastasel juhul võiks Munamees olla santazheerimise või riigipöörde vahendiks.

Hertsoginna - Gea

2006-07-11T02:30:00.000-07:00

"Kui igaüks mõtleks oma asjade peale," torises Hertsoginna käheda häälega,
"siis käiks maailm hulga rutem ringi kui ta käib."
Lewis Carroll, "Alice Imedemaal"

Oled Imedemaa Hertsoginna, kes on Imedemaal juba ajast, mida ükski teine Imedemaa elanik ei mäleta. Nagu sina ainuisikuliselt tead või vähemalt teadvustad, siis pole ju Imedemaa muud, kui üks pakk kaarte, mida valitseb Ärtu mast. Ja pole Imedemaal elavad loomadki muud, kui loomade imitatsioonid, kes asetsevad kaartide tagumisel küljel. Aga kuna siin Imedemaal on kõik jaburad ning nende väike pea ei võtaks sellist tõejulma informatsiooni kinni, siis hoiad selle kõik enda teada. Aga mitte ainult oma vabast tahtest, vaid ka seepärast, et sinu kohustus ongi olla Imedemaa kaitsjaks - Kaartide pakiks - mille sees nad kõik asetsevad. Peadki neid vaeseid hoidma oma kaitsvas embuses, et nad iial tõe ligi ei saaks ega ära ei kohuks. Samuti pead neid kaitsma kõikide ohtlike välismõjude eest, et nad liialt kiiresti ei kuluks ega ribadeks ei mängitaks. Ilma sinuta laguneks kogu Imedemaa koost.

Sest sa oled eriline ja ainulaadne – oled nö Poolkaart. Kui aus olla, siis ei tea sa isegi, kuidas Poolkaardid alguse said, kuid fakt on see, et iga Kaardipaki eluajal eksisteerib üks Poolkaart, kes on selle Kaardipaki kaitseingliks. Praegu oled selleks sina.
Sinu missiooniks on oma elu ajal seda Kaardipaki kaitsta ja hoida. Igal Kaardipakil on oma eluaeg, nagu muideks sinulgi. Sa ei tea täpselt, kui pikk see on, kuid oma tundliku seitsmenda meelega tunnetad ette, kui sinu ja koos sellega ka kogu Kaardipaki aeg ümber saama hakkab. Kaartide juures oled juba esimesi dekatentsi ja languse märke täheldanud – Ärtu kuningapaar, kes praegu valitseb, ei hooli millestki muust, kui ohjeldamatust pidutsemisest ja tühjast maneeritsemisest.
Ärtu õukonnas liigub ringi veel üks kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud, igaljuhul on see kahtlane.
Kord kuningriigis on ammu käest ära, kuigi Kuningaemand püüab igal sammul jätta muljet, et kõik on tema kontrolli all, jagades hommikust õhtuni Timukale käske peade maha raiumiseks, mis praktikas tegelikult ei realiseeru, sest lõbujanune ja edev Kuningas laseb Kuningaemanda selja taga kõik hukkamiskäsud tühistada, mille üle Timukas ainult õnnelik on, sest ta on liiga mugav, et oma käsi määrida. Kuidagi on tal õnnestunud kuningapaarilt välja kaubelda diil, et ta töötab kõigest 1 tund päevas ja ülejäänud aja lööb ta lihtsalt lulli.

Loomad elavad vaikselt omaette metsas ja suhtuvad Kaartidesse kerge solvumise ja põlgusega, sest nende meelest on Kaardid liialt upsakad ja ennast täis. Mis polegi nii vale – enamus Kaarte on peaaegu unustanud, et Loomad olid kunagi nendega võrdsed. Praegu tulevad Loomad neile meelde vaid siis, kui see neile parasjagu sobib. Ja Loomad tunnevad selle oma üliarenenud haistmismeelega muidugi ära.
Tegelikult on mälu kui sellisega üldse siin kehvad lood, sest ega keegi rohkem kui nädalavanuseid sündmusi eriti ei mäleta.

Niisiis on Imedemaa see põlvkond hääbumas nagu ka sina ise ning sul on täita jäänud sinu viimane missioon – tekitada endale järglane – uus Poolkaart, kes võtab üle sinu koha ja missiooni. Sina, nagu ka see Kaardipakk, kaote Aja unustusehõlma ning sünnib uus, elujõuline pakk Kaarte ning uus Hertsoginna.
Et see sündida saaks, on vaja läbi viia teatav keeruline rituaal: valitsev Kuningas peab joonistama inimestemaailmast Imedemaale sattunud naisinimest maagiliste värvipliiatsitega, mis sinu valduses on ning naisinimene peab andma selle joonistuse peale 4 tilka verd. Nii elustub uus Hertsoginna ja sina saad rahus lahkuda väljateenitud puhkusele ning kanduda üle teistesse dimensioonidesse.
See on alati nii olnud, et määratud ajal satub Imedemaale mõni naisinimene ning sinu kui Hertsoginna ülesanne on ta Kuningaga kokku viia ning Kuningas teda joonistama panna. See on teadmine, mis sinusuguste Hertsoginnadega põlvest põlve edasi kandub.
Seekord on mingdi veidrad võnked kuidagi reaalsust mõjutanud ning oodatud naisinimest pole juba mõnda aega Imedemaale sattunud! Sa tunned, et sinu aeg hakkab otsa saama ning sinu missioon on ohus – kui sa ei suuda oma ülesannet täita, vajub Imedemaa jäädavalt hävingusse ja ei taastu enam iialgi! See oleks katastroof!

Meeleheide ajas sind katsetama kõikvõimalikke variante.
Kõigepealt tuli sul ümber sõrme keerata Kuningas, mis õnneks ei olnud kuigi keeruline, kuna Kuningal on neurootilisest ja konstantselt kriiskavast Kuningaemandast lihtsalt kõrini. Tõsi – sa ei ole enam kaugeltki esimeses nooruses ning eluväsimus on vajutanud pitseri ka sinu välimusele.
Siin aitas sind välja Valge Küülik, kes üürilisena sinu majas elab ning vastutasuks sulle vajalikke asju sebib. Valge Küülik on nimelt omaette huvitav nähtus – tal on pääs Inimestemaailma, kust ta Imedemaale igasugust imepärast inimeste kaupa tassib ning seda siin naturaalmajanduslikus korras soovijatele diilib. Nii tellidki Valge Küülik käest näokreemi ja puudrit, alusseelikuid ja lehvikuid ja kindaid ja parukaid ja muid nipsasju, mille abil end kaunimaks ja veetlevamaks teha.
(Valge Küülik on tegelikult kahtlane element ja teda on targem lühikese lõa otsas hoida. Õnneks on Küülik aru saanud, et sinu viha alla ei tasu sattuda ja ta tunneb sinu suhtes küllaltki suurt respekti. Ja õieti teeb! Sest sinu viha alla pole kellelgi tark sattuda!)

Edasine oli juba lihtne – mõned silmanurgast heidetud leebed ja tunnustavad pilgud Kuningale, vandeseltslaslik silmapilgutus Kuningaemanda järjekordse vihapurske peale, mõned elegantsed puudutused oma kinnastatud ja lõhnastatud käega, paar komplimenti ning lubavat naeratust ning Kuningas oligi sinu jalge ees!
Siiani läks kõik plaanipäraselt!

Sinu esimene meeleheitlik katse endale järglast soetada seisnes selles, et panid Kuninga sind ennast joonistama – äkki õnnestub? Sa oled ikkagi ju Poolkaart...
Kuningas joonistas sind niiii õhinal ja lõpuks valmis pildile pilku heites pidid suurest härdusest peaaegu minestama – Kuningas oli joonistanud sind mitukümmend aastat nooremaks ja ilusamaks öeldes, et just sellisena ta sind näebki!
Lendasid ärevalt hingeldades koju, tilgutasid joonistusele 4 tilka verd ja joonistus elustus! Kaunis pildipiiga astus paberilt välja ja seisis täies hiilguses sinu ees – noor, ütlemata kaunis, veetlev ja värske! Testisid ärevalt tema võimeid...ja vajusid sügavas ning kõikehõlmavas masenduses põrandale kokku – oodatud Poolkaarti võimeid tal ei olnud...
Mida paganat sa selle Kuninga sohilapsega nüüd pihta pidid hakkama?!
Sa ei suutnud midagi muud välja mõelda, kui tegid temast oma Köögitüdruku ja selles vaimus, pottide ja pannide, pliidi ja pudrunuia vahel, oled teda ka hoidnud. Oh, kui see ainult välja ei tuleks! Ja parem , kui Kuningas teda eriti ei näeks, sest kahtlemata tunneks ta mingil hetkel ära oma ideaalpildi sinust! Seetõttu oled andnud Köögitüdrukule range keelu maja lähiümbrusest lahkuda. Aegajalt tüütab Köögitüdruk sind küsimustega oma päritolu kohta ja nurub, et sa ta lossi kaasa võtaksid. Sa lausa tunned, kuidas sul vererõhk selle peale tõuseb ja teed talle väga karmilt selgeks, et ta on KÖÖGITÜDRUK ja lossi ei kõlba!
Oh, sellega tuleb veel jama...

Sinu järgmine katse järeltulijat tekitada oli veelgi drastilisem, aga häda ei anna häbeneda. Tegelikult punastad veel praegugi, kui see sulle meelde tuleb...
Nimelt otsustasid proovida joonistada ISE mõnda Looma – Loomad on ju ka Kaardipaki osa, äkki töötab?
Tarisid kohale Sea ja joonistasid temast pildi. Paberilt hüppas välja Põrsas ja ütles sulle rõõmsalt otsa vaadates Ruik-ruik! Kantseldasid teda mõnda aega lootuses, et ehk saab tast asja, aga peagi viskasid ta lootusetult Köögitüdruku kantseldada – järjekordne läbikukkumine... Mõne aja pärast lasi Põrsas metsa poole jalga. Jumal tänatud! Mis sa selle Põrsaga oma majapidamises pihta oleksid hakanud...

Ja kogu see jama selle Kübarsepa pärast!
Sest tegelikult on asi nii, et ...
See isik, keda praegu tuntakse Kübarsepana, oli kunagi Timukas. Igas Kaardipakis on alati kaks Timukat, praegu on neid üks, aga ega keegi ei oska sellele tähelepanu pöörata, sest keegi ei mäleta seda enam!
Nimelt juhtus kunagi midagi ennekuulmatut - Kuningakoja üks kahest Timukast, (keda praegu tuntakse Kübarsepa nime all) otsustas haarata Imedemaal võimu ja korraldas mitu salamõrva – ta mõrvas eelmise Ärtu Kuninga, kes valitses eelmise valitsemisekorra ajal. Teine Timukas (praegu tuntud nime all Timukas), aga paljastas tema plaani ning seetõttu peitus salamõrtsukas eksiili ning tükk aega hiljem avastasid sa ta täiesti juhuslikult metsast redutamast. Oleksid võinud ta ju tegelikult tol ajal ka üles anda, kuid otsustasid endale selle teadmise trumbina tagataskusse jätta ja seda enda kasuks kuidagi ära kasutada. Seda lugu keegi peale sinu ja Kübarsepa enda ei mäleta, sest enamike Imedemaa elanike mälu on nagu vananeval kalal - nädalakese ehk kestab.

Niisiis tegid mõrvarile ettepaneku, millest too ei saanud keelduda – sa aitad tal ühiskonda tagasi filtreeruda, annad talle uue identiteedi ning ühel kaunil päeval nõuad selle eest sisse vastuteene. Ega Kübarsepal valikuvõimalust ei olnud – ta kas jääb oma peast ilma või võtab sinu pakkumise vastu. Timuka taparelva – käärid - võtsid targu enda kätte.
Sa isegi imestasid oma lahkuse üle, sest Kübarsepp oli nurjanud sinu järglase soetamise rituaali – Imedemaale oli just saabunud naisinimene ja kõik oleks läinud plaani järgi, kui sellele totakale poleks võim pähe löönud...
Kuninga suutsid sa kuidagi taastada, kulutades ära märkimisväärse hulga oma võimetest, kuid naisinimene oli jõudnud selleks ajaks juba Imedemaalt jalga lasta.

Kübarsepp aga seadis end pealtnäha suhteliselt muretult sisse Märtsijänese ja Unihiire seltskonnas, kus nad peamiselt Aja surnuks löömisega tegelevad.
Aja surnuks löömine on aga üsna delikaatne teema. Asi ületas igasugused piirid siis, kui Kübarsepp ühel hetkel arvama hakkas, et temas on laulja kaduma läinud ning igal sobival ja mittesobival hetkel oma kahtlase väärtusega lauluoskusi demonstreerima kippus. Ühel Kuningaemanda peol lõi ta kõige ebasobivamal hetkel oma laulu lahti, mille peale Kuningaemand tõsiselt ärritus ning röögatas: Ta lööb Aega surnuks! Pea maha tal!
Ja sellega oli pretsedent loodud! Sa olid korraga oma verivaenlase abiga saanud oma kätte piisava põhjuse pöörduda Kõige Vägevama, Aja enda poole!

Poolkaartid teavad rituaali, kuidas Ajaga ühendust võtta (sellest eraldi jutt). Tõsi, see on väga keeruline, Aega nõudev ning väsitav tegevus ning kurnas sind peaaegu surmani ära. Pealegi pole kunagi teada, kas Aeg suvatseb kutse peale ennast ilmutada või mis tujus ta parajasti on.
Sul vedas. Aeg võttis su väljakutse vastu.
Rääkisid Ajale oma murest – kuhtuvast Imedemaast ja oma meeleheitlikest katsetest endale järglast saada, mis kõik on liiva jooksnud ning palusid alandlikult Ajalt Aega juurde, et jõuaksid ära oodata järgmise naisinimese ilmumise Imedemaale. Vastutasuks pakkusid Ajale Kübarseppa, kes oli oma laulmisega Aega surnuks lüüa üritanud.
Aeg oli üllatavalt suuremeelses tujus või oli tal siis muid tähtsamaid tegemisi, igaljuhul lubas ta sulle Aega nii palju kui kulub ja Kübarsepa peast ei olnud ta Hetkel üldsegi huvitatud. Pidid Ajale ainult lubaduse andma, et Kübarsepp rohkem teda oma laulmisega ei kimbutaks, muidu ütleb Aeg diilist lahti. Ühtlasi palus ta edaspidi end nii tühiste asjadega mitte tülitada, kui just midagi väga olulist ei juhtu...

Olid Ajale väga tänulik. Ühtlasi tajusid sinu õlule langenud vastutusekoormat – sa pead Kübarsepa laulmist iga hinna eest ära hoidma, sest muidu kaotad oma viimase võimaluse!

Sa tead, et see ei saa lihtne olema, sest Kübarsepp on jaburas teelaudkonnas veedetud aja jooksul üsna ettearvamatuks muutunud ja üleüldse tundub sulle, et seal sünnib midagi veidrat, millel tasuks silma peal hoida. Oled tähele pannud, et viimasel aja istuvad nad koguaeg laua ümber ning kaanivad arutul hulgal Teed, mis on mingi väga kahtlane kraam, mis alles üsna hiljuti kuskilt Imedemaale sisse imbunud on. Kõik endast lugupidavad Imedemaa elanikud kirtsutavad selle peale vastikusest nina ning viisakas seltskonnas sellest üldse ei räägita.
Lisaks on Irvikkass hakanud kahtlaselt tihti jabura teelaudkonna liikmete ümber tiirutama, mis sind eriti valvsaks teeb – kui Kübarsepp on kohati ettearvamatu ning tegelikult üsna süütu vennike (kui laulmine välja arvata), siis Irvikkass on ALATI ettearvamatu ning lisaks veel on tal mingid erilised võimed, mille olemasolu sa vaid aimad, kuid täpsemalt ei tea sellest midagi. Üks nendest on „ärakadumine“ ehk siis lihtsamalt öeldes nähtamatus. Lisaks armastab ta kõigil oma krüptiliste vihjetega pead segi ajada.
Kogu sellest kambast tundub Unihiir kõige mõistlikum ning sa kahtlustad juba ammu, et Unihiirel on Ajaga mingi diil – kuidas ta muidu saab nii rahulikult tukkudes Aega surnuks lüüa ilma, et Aeg selle peale pahandaks? Sa pead selles selgusele jõudma!

Nagu nendest muredest veel vähe oleks, jahmatas su kallis tütreke.. ptui! Köögitüdruk sind eelmisel nädalal teatega, et nemad Ärtu Soldatiga on teineteisesse armunud ning Ärtu Soldat kavatseb sinult tema kätt paluda. Ärtu Soldat on nimelt Kuninga ja Kuningaemanda poeg ja kaardiväelaste kapten.
Oh, püha Aeg! Mida veel! Nad on ju praktiliselt vend ja õde!!!
Ahmisid selle jutu peale õhku ja olid vihast ning ärevusest lämbumas - seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda! Kes teab, mida see anakronism endaga kaasa tooks ning mis Imedemaal seetõttu toimuda võiks! Seda enam, et Kaardi ja eee... mis asi see Köögitüdruk nüüd ongi, Kaart ta ju pole - mitte-kaardi liitu pole iialgi Imedemaal ette tulnud! Väljaarvatud sina ise ja Hertsoginnad muidugi...
Loopisid Köögitüdrukut pottide-pannidega ja kaotades täiesti enesevalitsuse, kriiskasid ta peale nagu kops võttis ning keelasid tal koduaresti ähvardusel Ärtu Soldatiga igasuguse suhtluse.
Kuidas see küll juhtuda sai, et Ärtu Soldat ja Köögitüdruk kohtusid??? Kus su silmad olid???
Oh, sa ei saa ju ennast tükkideks rebida, et jõuaksid kõigel silma peal hoida!
Õnneks sebis Valge Küülik mõni aeg tagasi sinu teenistusse Kala ja Konna, kes olid Loomariigist jalga lasknud. Hm, Loomariigis toimuvad ka mingid kahtlased asjad ja see muudab sind valvsaks. Ei teeks paha Kala ja Konn üle kuulata...
Igaljuhul on nüüd Kala ja Konn sinu teenrid ja valvavad su maja. Toppisid neile parukad pähe ja uhked riided selga, tegid neile õukondlike teenrite kiirkursuse ning nad tunduvad ise oma uue rolliga väga rahul olevat.
Tegid Kalale ja Konnale ülesandeks Köögitüdrukut jälgida ja tema tegemistest sulle ette kanda. Igaks juhuks. Parem karta kui kahetseda...

Aga sinu mured pole sellega veel lõppenud - tegid täna hommikul avastuse, et üks sinu neljast maagilisest värvipliiatsist (neid peab olema neli – sinine, punane, kollane ja must, karbi peale oli kirjutatud CMYK), punane, on kadunud!!!
Kuidas see juhtuda sai! Need on sul alati kindlas kohas ära pandud või siis sinu enda käes!!! Keegi on selle pihta pannud! Ja joonistamiseks on kindlasti kõiki nelja pliiatsit vaja!!!
Oh, sa pead selle kiiremas korras leidma ja hoidku oma nahk see, kes selle tuuri pani!

Ja kogu selle jama kõrvalt pead sa endiselt Kuningat ümber sõrme hoidma ja hea välja nägema! Oh, raske on olla kaunis naine, kui on nii palju kohustusi ja peavalu!
Tundub, et õnneks on siin Imedemaal vähemalt üks isik, kellele sa meeldid just sellisena nagu sa oled ja sa ei pea pingutama ja trikitama. See on Õukonna Kokk, kes sind AegAjalt oma kookidega kostitab ning galantselt oma toetavat õlga pakub. Oled aru saanud, et neil on Kuningaemandaga mingi kana kitkuda ja seetõttu võib see tutvus sulle kasuks tulla, sest sulle tundub, et Kuningaemand on sinu ja Kuninga afäärist haisu ninna saanud, mis on halb.
Samuti teeb sind rahutuks fakt, et mõni aeg tagasi lahkus õukonnast kuninglik, maagiline vapiloom Grüps ja läks metsa, Tiigis asuvale Saarele elama ning redutab seal nüüd koos Valekilpkonnaga. See on midagi ennekuulmatut! Sa haistad selle taga mingit skandaali...
Lisaks liigub Ärtu õukonnas kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud...

Täna õhtul on Kuningaemanda aiapidu, kuhu on kõik Kaardid kohale kutsutud. Loomad ilmselt jällegi mitte. Hm, ükskord sellest mingi jama tuleb...
Köögitüdruk on kahtlaselt vait nagu sukk...Valge Küülik on kuskile kadunud...Punane pliiats on ka kadunud...Kuningas oli viimasel korral kuidagi imelikult närviline...Kuningaemand oli häirivalt rahulolev...
Ja sa pead jõudma veel ennast ilusaks teha ja Kuningat ning kogu seda kremplit oma kontrolli all hoidma!

Armas Aeg ! Andku ta sulle kannatust ja tarkust see olukord ära lahendada, et saaksid ometi kord oma väljateenitud puhkusele ning parematele jahimaadele siirduda!
Ja võimaldagu Väikeste Juhuste Jumal sulle palju väikseid Juhuseid, mis sind sinu eesmärgile lähemale viiksid!
Jah, sest Väikeste Juhuste Jumalat ei tohi kunagi alahinnata. Viimasel Ajal on ta sind nii ära unustanud, et oled juba hakanud tema olemasolus kahtlema ja ausalt öelda ei ole sul Aega loota millegi peale, mille olemasolus sa isegi kindel pole...

Most Wanted - üks jabur meesmängija!

2006-06-30T01:02:00.000-07:00

Käesolevaga teatab Jabur Teelaudkond, et väga jabural kombel on meil ootamatult tekkinud üks vaba koht ühele vägagi jaburale meesrollile.

Siinkohal kuulutab Jabur Teelaudkond välja konkursi leidmaks sobivalt jaburat meesmängijat 8.juulil toimuvale larpile Alice Imedemaal Tartu botaanikaaias. Kuningaemanda aiapidu algab juba keskpäeval!

Konkursi tähtaeg - kuni leitakse piisavalt jabur meesmängija ehk siis hiljemalt järgmise nädala kolmapäev, 5. juuli.
Jabur Teelaudkond jätab endale õiguse otsustada kandidaatide jaburuse astme üle.

Teade osalemissoovi, enda nime ja larpi CV'ga saata alice.imedemaal@mail.ee

Jaburalt teie,
Jabur Teealudkond

Õudukad

2006-06-26T07:50:00.000-07:00

Ma näen selliseid larpiõudusunenägusid:

1. Rahvas on kohal, GM-id ka, mäng käib, kuid tekkinud on totaalne kaos - 1 tegelane arvab, et ta võib kõik butafooria pudiks teha, kõik peavad meeletut orgiat ja keegi piinab GM-e.

2. Mäng on juba alanud, kuid mängijad tilguvad alles ükshaaval kohale, kõik on purupurjus ja keegi tassis kaasa oma lemmiklooma.

3. Ei mäleta, nii jube uni oli. Midagi taolist, et meil ei olnud ühtki asja valmis ja kõik tulid kohale ning vaatasid etteheitvalt ja pettunult ning ülipiinlik ja.. brr.

NII EI TOHI MINNA! Me võitleme selle vastu! Ärtu nimel!

Mis me siin ikka...

2006-06-15T00:19:00.000-07:00

Tänase päeva seisuga on meil välja saata veel 9 rolli, mis on kõik enam-vähem valmis, kuid vajavad iluravi. Täname ootusärevaid mängijaid kannatlikkuse eest ja loodame kõikide koostöövalmidusele, sest kui aus olla, siis lause "see roll ei meeldi mulle" ei vii kedagi edasi, lahendusi võiks pakkuda, "kuidas seda rolli meeldivamaks teha", sest lõppeks peame ju leidma variandi, mis kõiki rahuldaks.
Igatahes on iga rolli juurde kirjutatud GM-i nimi, kes on kõige pädevam selle rolli kohta infot andma, kuid kui mingil põhjusel see GM ei sobi, võib alati ka mõnda teist eelistada.
Hea uudis on see, et maksmata on veel vaid 2 inimest ja et üle ühe nurina pole rollide kohta tulnud ;) Me loeme selle heaks ja jaburaks.
Botaanikaaed eraldas meile ka OG ruumi, kuhu saab oma asjad jätta ja party toimub pärast Urus või pirogovis või bot aias kui meid sealt välja ei visata, mida ilmselt tehakse, sest valvur olla ka inimene vms. Mida me küll ei usu, sest valvuriteks kasutatakse tänapäeval roboteid, küllap tahavad energiakulu optimeerida.
Ah, mis me siin ikka. Pikka meelt, lahedaid rolle ja kohtumisi!

Pressiteade Jaburalt Teelaudkonnalt

2006-06-04T05:55:00.000-07:00

Kallid kaasjaburad, kes te olete kutsutud Kuningaemanda aiapeole!
Käesolevaga teatan Jabura Teelaudkonna esindajana, et on tagumine aeg ennast kurssi viia Imedemaa pseudoajalooga, mille pani kirja keegi Lewis Carroll. Antud üllitis kannab pealkirja Alice Imedemaal. Paraku oleme sunnitud tunnistama, et kahtleme tugevalt autori mentaalses tervises, mis on oma jälje jätnud ka antud ajalooüriku sisule. Meil on alust arvata, et Lewis Carroll viibis seda raamatut kirjutades allutsinogeenide mõju all.
Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid on meil au teatada, et praeguseks etkeks oleme suutnud kergitada saladusetloori Imedemaa intriigidelt ja meil on teada, mis Imedemaal tegelikult juhtus ehk siis Wonderland - The True Story.
Seda kõike soovime teiega Kuningaemanda aiapeol jagada.
Siiski ei saa Lewis Carroll'i panust Imedemaa ajalukku alahinnata, kuna just tänu talle akkasime seda osa ajaloost uurima ning saame seda teile nüüd nii suurejooneliselt presenteerida.
Niisiis - Jabur Teelaudkond soovitab - Alice Imedemaal.
Milline saab olema just Sinu roll selle ajaloolise seikluse taaskehastamisel, sellest teavitab Sind Jabur Teelaudkond alates järgmise nädala lõpust.

Pidupidu...

2006-06-01T05:44:00.000-07:00

Meil on rõõm teatada, et Imedemaa larpi registreerimise nimekiri on nüüd täitsa lukus ja mängijaid kokku 40! Ja nii jääb!

Olime seekord naiste poolt ja tegime vaid 8 naisrolli, et ikka iga mängiva naise kohta oleks 4 meest ja naistel lõbus ;)
Tegelikult oli peamine põhjus selles, et "Alice Imedemaal" raamatu järgi ei andnudki rohkem naisterolle teha, niigi pushisime vägivaldselt veel 2 juurde ja ilmselt oleks veelgi pushinud kui mõned naised poleks eitavat vastust andnud meie kutsele, aga noh.. ise teavad ;)

Kuid laupäeval saab botaanikaaed makstud ja pidu on kindel! Piduuuuu toimuuuuubbb teiseeees kohaaaas! (tegelikult ei toimu, kuid see multifilmilause sobis siia, eriti kui arvestada mainutud multika sisu... :)))))

Happy-Happy end!

2006-04-20T09:05:00.001-07:00

Igatahes, on meil listis teisel kutsete saatmise päeval 12 registreerinut ! 33 more to go...

Kõik, kes pole veel kutset saanud, teiega on nii, et te kas pole seda kätte saanud või siis kutse alles tuleb mängijakoha vabanemisel või siis ei tulegi. Paraku. Sest raamat pani rollide arvule paraja piiri, kasutame ju seal esinevaid tegelasi. Praegus seisuga on iga roll ca 5 lk pikk. Seda on palju. Palju on ühel inimesel ka 11 rolli kirjutada. Ei solvu eks! Kui mäng on edukas, siis teeme järje!
Muidu on meil tegelt ka jube kahju, tahaks ju kõiki kutsuda, aga tegijad on karmis vähemuses.
Vähemuses nagu see Alice siin üleval, aga ilmselt oleme märksa õnnelikumad..

UPDATE: 28 reganut - 12 to go - üldiselt, viimasele minutile ärge end jätke... oleks hea.
UPDATE 2: Reganud on see, kes on meile e-maili saatnud!
UPDATE: Kui sa juba tead ette, et sa tulla ei saa, siis palun anna sellest ka teada - saame mõne teise jabura õnnelikuks teha!

Müsteerium lahendatud!

2006-04-18T02:23:00.000-07:00

Nonii.. saimegi jälile, kust Kristiina Ehin võttis väite, et "Alice Imedemaal on üks jäneste tapmine ja tagaajamine" - ta vaatas ilmselt seda pilti! Jabur teelaudkond aga soovitab Kristiinal läbi lugeda ka raamat, see annab natuke teise pildi :))

Uus jaburpea

2006-04-18T01:39:00.000-07:00

Jabural Teelaudkonnal on hää meel teada anda, et nad olid sunnitud endile parema mängu tegemiseks hankima professionaalse butafoori - Trexxxi nimelise mehe - kes teeb meile hunniku toredaid mänguasju, sest ta oskab, sest on enne töötanud Tartu Lasteteatris butafoorina. Vot nii.

PS: Kutsed tulevad lähipäevil, võibolla juba täna.

PS: PS: Kui te seda linki uurite, siis saate leida siit infot ühe hea Alice-filmi kohta, mis meid lohutanud on.

Sellest ja teisest Kübarsepa käsul

2006-04-12T11:49:00.000-07:00

Kuna meile jõudis ühel päeval kohale, et peaaegu kõik charid on läbi arutatud ja tegevusliinid valmis, siis võib tõepoolest juhtuda, et see mäng sellesamasel jabural kaheksandal kuupäeval toimubki. Praegu aga on jabur plaan hakata kutseid saatma nendele kõige jaburamatele mängijatele, kes meie Jabura Teelaudkonna ammusteks lemmikuteks on saanud.

Shalaya korraldab oma blogis Alice Imedemaa mõistatustemängu ja kõikidele, kes kavatsevad veel enne mängu läbi lugeda "Alice Imedemaal" raamatu ja ei saa seda kuskilt kätte, panen siia lingi inglisekeelsele raamatule ALICE IN WONDERLAND. Head jaburdumist!

Kõigile Imedemaalembestele !!!

2006-02-27T06:36:00.000-08:00

Jabural Teelaudkonnal on hea meel teada anda, et mängu aeg ja koht on nüüd jaburuse piires ja suuremat sorti muutujat arvestades kindlaks määratud!!!

MÄNG "IMEDEMAA"(mitteametlik nimi) toimub 8 juulil (!) 2006.a. TARTU BOTAANIKAAIAS, mille tagaaed on suletud mängijate tarbeks! Mäng algab orienteeruvalt 12. 00 ajal ja kestab 23.00 õhtul. On laupäev, seega mida vähem sisse magatakse ja täpsemini kohal ollakse, seda pikemalt saab mängida. Mõnus, eks :)

Kõik jaburuste ja imedearmastajad, kähku kribige enda märkmikutesse, et tuleb tulla ja olla ja mängida ja nautida! Esialgu tulevad ka kutsed, et mõni meie jaoks oluline mängija asja kahe silma vahele ei jätaks. Mitteametlik regamisleht on juba avatud ja esimesed 6 nime sisse kantud. Kodanikud unetud! Kiirustage! Tegelikult muidugi mitte, Aega on.

PS: Jabur teelaudkond võtab endale õiguse teha nimekirjas omatahtsi korrektiive.

Alice in Puzzleland

2005-12-02T01:20:00.000-08:00

Ilmus selline raamat, puslega ja puha. Kõikidele lapsemeelsetele. Ja jabura teelaudkonna liikmetele. Ärge kartke, me ei hakka seda kõigile jõuludeks kinkima, küll aga tasuks pilk peale heita. Meil. Ja teil.

Värvid.. värvid värviiiid.. ja Ärtu Kuningaemanda char on valmis ;)

PS: Leidsin Tartu raudteejaamast seenel istuva tõugu. Vesipiibuga. Gräfiti.

Tik-Tak Tik-Tak

2005-10-27T00:45:00.000-07:00

Mul tuli meelde, et üks Gwen Stefani lugu (!What you waiting for"), mis algas sõnadega "tik-tock, tik-tock" kasutab oma videos ja sõnades samuti "Alice Imedemaal" elemente. Kuskil on kellad ja jänkud ja väiksed sinipõllelised Aliced. Ja vastuseks Ehinile - Imedemaal ei tapeta jäneseid - nad on täitsa elus!

Like a new cut pattern, you're repeating yourself
You know it all by heart
Why are you standing in one place?
Born to blossom, bloom to perish

Koht Imedemaaks

2005-10-25T01:31:00.000-07:00

Oleme jõudnud nii kaugele, et KÕIK mängu genereerijad on vähemalt korralikult ära briifitud. Vaikselt hakkab murduma see, et koosolekutel istume mina, mart ja shalaya. Awekas ja Priist on nüüd ka käinud koosolekul (Aweron on sealjuures filmilindilegi jäädvustatud;) ja samuti on mõlemad andnud mõnusa panuse mängu.
Häämeel on.
Sel nädalavahetusel peaks minema kohta skautima. Alustuseks Tartusse. Põhijama on selles.. et meil on suuuuuuurepäraseid ja iiiiideeaaalseid ideid, KUS see mäng võiks toimuda. Aga.. need kohad on ürgkallid, üks eriti äge koht läheks maksma suisa 9 tonni. Aga Alice mängu ju suvalisse kõrtsi või sauna ei pane. Jabur eksole - tahe on, aga võimalusi napib.

Dum-didumm

2005-09-22T04:12:00.000-07:00

See on Carrolli peakangelane Alice, kes meie mängus kujuneb vaid üheks peategelastest Me ei tahtnud teha mängu - kõik keerleb ümber Alice nagu ümber aiaaugu ja üks käib mööda metsa ja maad ning teised igavlevad. Kuhu see kõlbaks?! Seega on Alice karakter samaväärne nagu Part Dodo oma või Irvikkassi oma. Sorry, aga mööndusi ei tee :)

Kuidas me hakkasime mängu arutama..

2005-09-22T03:49:00.000-07:00

Ühel kevadisel päeval sai Jabur Teelaudkond kokku ja hakkas arutama, kuidas teha teistele sama jaburatele rollimängijatele nii jabura mängu kui vähegi kannatab! Arvestades rollimänguseltskonda, siis kannatab küll.. ja rohkemgi veel.
Selsamal jabural päeval jabura laua ääres, jaburat teed juues otsustasime, et võtame mängu genereerimiseks aega jaburalt palju - aasta ja teeme sellise jabura lükke, et teeme täpselt nii jabura mängu kui ise tahame!