Lugupeetavad jaburad!
On Aeg Tõde Imedemaa kohta päevavalgele tuua ehk siit leiate kõik charid ning teie silme ees rullub lahti tõeline intriigide ja draamade sasipundar, mille te oma imearmsas jaburuses veel jaburamaks ajasite ; )
Respect!
Oleme eriti tänulikud, kui võtate vaevaks chare ka kommenteerida, kui selleks isu peaks tekkima.
Enne aga varuge endale piisavas koguses Teed ; )
Head lugemist!
PS! Postitamise käigus läks asi väga jaburaks ja rollide järjekord keeras ennast täiesti süüdimatult peegelpilti ; )
Kui soovite rolle enam-vähem loogilises (oih, mis jabur sõna!) järjekorras lugeda, siis parim viis on vasakult menüüst võtta Archive July ning alustada lõpust. Või siis algusest...
Ooot, mis pidi see nüüd oligi?
Oi, kui hea, et tekstid ka ennast peegelpilti ei keeranud...
Veel...
Tuesday, July 11, 2006
Kaardiväelane # 2 - Gregik
Õnn naeratab talle?
Aga võib olla näitab hoopis hambaid...
Oh, seekord läks vist tiba nihu! Kuidas sa küll sellesse kehasse sattusid!
Silmitsed oma uut keha, katsud kätega siit-sealt, kuni keha ebamugavamusest nihelema hakkab – hm, Kaardiväelane Kaks! Mnjaaa, nii madala staatusega kehas pole sa varem küll olnud...Aga mis seal ikka, hetkel oli see ainuke keha Imedemaal, mille omanik oli selle üle kontrolli kaotanud. Mis on ka suhteliselt loogiline – kõrgema eneseteadvusega olendid suhtuvad endasse suurema hoole ja tähelepanuga. See siin aga tundub enda käekäiku üsna ükskõikselt suhtuvat, mis teeb sinu missiooni samas tunduvalt lihtsamaks – sa ei pea liiga palju auru selle keha ning selles asetseva teadvuse kontrollimiseks kulutama ning saad seda üsna vähese vaevaga manipuleerida. Näe, ongi teine täitsa vagaseks jäänud, ei julge piiksugi teha, et uurida, kes ta teadvuses sorgib.
Ja õieti teeb, sest vastupanu sulle – Väikeste Juhuste Jumalale - on mõttetu!
Tegelikult ei tunne sa ennast füüsilises kehas kuigi hästi – oled seda trikki vaid paar korda äärmise vajaduse puhul kasutanud, kuid paraku üks selline äärmuslik vajadus just saabunud.
Nii öelda rahu ajal elutsed Imedemaal mittematerjaalses vormis, mille plussiks on muidugi see, et sina näed ja kuuled kõike, sinu kohalolu ei taju otseselt aga keegi. Jah, mõnikord võetakse küll sinu nimi suhu ja öeldakse, et oh, kui õnnelik Juhus! Või siis vastupidi – seekord ei olnud Jumal Juhus minu poolt, kuid pigem on see Imedemaa elanikel alateadlik ütlemine. Ainuke, kes sinu olemasolust tõesti midagi teab, on Hertsoginna, kes on Imedemaa kaitseingel, kes kogu sellel lambakarjal silma peal üritab hoida, et need suures mänguhoos üksteist maha ei tapaks ja linna ehk lossi maha ei põletaks.
Praegu on viimased trumbid valitseva monarhia – Ärtu masti käes, kuid oled juba ammu tähele pannud, et nad ei oska oma eeliseid ära kasutada ning lasevad järjest sinu poolt ette söödetud head juhused käest. Seetõttu lokkab Imedemaal täielik dekadents ning kaos – Bridge’i Kaartide ja Loomade vahel ei mäleta enam keegi ning kunagisest koosmeelest on saanud umbusk ning ükskõiksus.
Kuningapaar elab tühist, pillavat elu ning riigivalitsemise asemel korraldab Kuningaemand lõputuid kroketimänge ja aiapidusid. Kuningas on edev nagu paabulind ning naudib peamiselt iseennast, muutes ennast sellega kergeks saagiks meelitajatele.
Hertsoginna ongi ta viimasel ajal suurema vaevata ümber sõrme keeranud ja hoiab Kuningat väga lühikese lõa otsas. Huvitav, mida see kaval naine plaanib? Sa ei usu hetkekski, et Kuningas Hertsoginnale huvi pakuks – selleks on viimane liiga intelligentne ning arvestades tema staatust, ei laskuks ta iialgi sellisesse afääri. Sa ei ole siiani veel aru saanud, mis eesmärgid Hertsoginnal on, aga poleks paha teada saada, mis mängu ta mängib. Loodad sisimas, et Hertsoginna plaanid ei satu vastuollu sinu missiooniga, sest tegelikult austad sa Hertsoginnat ja pealegi oleks ta väga ebamugav vastane. Isegi sulle.
Kogu sellest kuninglikust kambast paistab kõige rohkem oidu olevat Ärtu Soldatil, kes ametlikult ja üldsuse jaoks on Kuninga ja Kuningaemanda järeltulija. Sellele mõeldes ei ole sa päris kindel, kas nutta või naerda, sest selles loos on sinu Väike Valge Käeke mängus.
Nimelt oli selline lugu, et ükskord, kui sul igav oli, otsustasid proovida, mis Juhtub siis, kui Imedemaale satub mõni võõras Kaart. Nagu Juhustega ikka, ei saa kunagi tulemuses 100% kindel olla ja nii sattus sinu manipulatsioonide tagajärjel siia üks tegelane, kes oli küll Kaart, aga natuke teistsugune Kaart – ta ei kandnud mastimärki, küll aga ohtralt mitmekohalisi numbreid, uhket pitsatit ja nime Bill. Mõtlesid just, et mis selle värgiga nüüd edasi saab, kui olukord väljus sinu kontrolli alt ning Bill sattus kokku Kuningaemandaga, kes oli pärast mõttetut tüli Kuningaga jalutuskäigule läinud.
Bill oli väga viisakas ja korrektne noorhärra, kes kasutas alati ainult väga valitud väljendeid ning oskas kõike väga kõrgelt hinnata. Tema hoiak ning ülim viisakus avaldasid Kuningaemandale sügavat muljet ning Juhtus see, mida sa kõige vähem karta oskasid – Kuningaemand armus silmapilkselt Billi kõrvuni ära! No muidugi – edeva ja enesekeskse Kuninga kõrval oli galantne ja tähelepanelik Bill ju lausa taevakingitus!
Bill, kes oli äärmiselt ratsionaalne Kaart, oli õppinud talle sülle kukkuvaid olukordi ära kasutama ning kasseeris vähimagi pingutuseta oma boonuse – meeldejääva tunnikese Kuningaemandaga roosipõõsas, mis pani aluse Ärtu masti teisele sambale – Ärtu Soldatile.
Sellel hetkel Kuningaemand ise seda veel muidugi ei teadnud, küll aga oli selle akti tagajärgedest teadlik Bill, kes ei kulutanud oma aega mitte kunagi asjatult, sest kalkuleeris iga eksisteeritud hetke tuludeks ja kuludeks ning muidugi olid selle teo tulevastest tagajärgedest teadlik sina ise.
Panid oma võimed maksma ning Juhuse tahtel esitati Bill ühes teises dimensioonis ühele rikkale ärimehele tutvumiseks, kellele Bill meeldima hakkas ning kadund ta Imedemaalt oligi. Uuuh, vähemalt said tast lahti! Enne seda õnnestus küll Kuningaemandal ja Billil veeta üks erutav öine pooltund Kuningaemanda akna all...
Siiski jäi sul hing kripeldama – midagi oli väga valesti läinud...
Mõne aja pärast said Juhuse tahtel teada, kes oli sinu ilusa väikse eksperimendi ära vussinud – see oli Irvikkass, kes oli Kuningaemandale talle omapärases mõistukõnes mõista andnud, et kaugeltki mitte kõik ei vääri oma kaasasid. Kuningaemand tõlgendas seda muidugi talle iseloomulikult vägagi äärmuslikult, korraldas Kuningale skandaali ja armukadedusstseeni ning nii roosiaias auru välja lastes ta oma unelmate mehega kokku saigi.
Oh, see Irvikkass oma krüptliliste väljaütlemistega!
Jah, aga tulemuseks oli see, et Kuningaemand tõi ilmale sohipoja – Ärtu Soldati. Loomulikult sai Kuningaemand ühel hetkel aru, kuidas asjalood on ning elab sellest ajast peale pidevas hirmus, et keegi tema saladusele jälile saab. Ja sinu Väike Valge Käeke oli sellele kaasa aidanud. No tõesti ei tea – kas nutta või naerda?
Kuid professionaalselt võttes oled siiani Irvikkassi peale siiani väga vihane.
Hakkasid tema tegemisi jälgima ning juba mõne aja pärast hakkas sulle silma midagi väga veidrat. Muidugi on Irvikkass alati väga veidralt käitunud, kuid nüüd äratasid Irvikkassi tegemised sinus ülimat kahtlust.
Irvikkass on Imedemaal paljudele peavalu objektiks. Imedemaa erinevad võimumehed on üritanud teda maha lüüa, aga tema võime muutuda osaliselt või täielikult nähtamatuks on teinud need katsed täiesti tulututeks. Nähtamatuna on tema asukohta võimatu kindlaks teha, kui ta just ise rääkima ei hakka.
Kass on trikitaja. Huligaan. Talle meeldib vaadelda. Talle meeldib situatsioone torkida, emotsioone kuumaks kütta ja segadust tekitada. Tema käest on äärmiselt keeruline selget vastust saada, sest olendite hämmeldus ja nõutus näib teda lõbustavat. Ta ei jäta kunagi võimalust kasutamata situatsioonile vürsti lisada.
Kui sinul on võime Imedemaa olenditele erinevaid Juhuseid ette lükata ning Imedemaa elanikud peavad ise otsustama, kas ja kuidas nad neid Juhuseid ära kasutavad, siis Irvikkass tundub olevat totaalne manipulaator, kes naudib oma võimet teiste tegevust omatahtsi suunata.
See on ju kõige ehtsam sulle kaigaste kodaratesse loopimine!
Sest kuigi sa oled Jumal, oled siiski vaid Väikeste Juhuste Jumal ning sul ei ole õigust ega võimet Imedemaa elanikke otseselt mõjutada. Sa saad neile vaid oma kõige parema äranägemise järgi Juhuseid luua ja ette sööta. Sest sinu loomulikus olekus ehk siis mittefüüsilises olekus ei ole sa võimeline teistega suhtlema. Paraku oled hakanud aru saama, et suhtlusel ja sõnadel on mõõtmatu maagiline jõud. Ning Irvikkassi käes on see võim eriti suur.
Niisiis luurasid Irvikkassi öösel ja päeval ning lõpuks paljastus sinu ees kild-killu haaval mingi vägagi veider skeem, mida Irvikkass punumas oli.
Nimelt on Irvikkassil väike hobi - õnnelike lõppude genereerimine: lugudele, suhetele, armastusele ja paljule muule. Peab ütlema, et mõned nendest lõppudest olid ka sinu normide kohaselt tõesti õnnelikud ning geniaalselt teostatud. Paraku on geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel väga õhuke piir, mida tõestab Irvikkassil praegu käsil olev projekt. Nimelt on teda õnnestunud lõppude tagajärjel tabanud suurushullustus ning ta on oma plaanidesse on ta mingil määral pühendanud jabura teelaudkonna liikmed – Märtsijänese, Kübarsepa ja Unihiire. Sulle tundub, et just nimelt mingil määral ja sellisel viisil, nagu Irvikkassile kasulik on. Oled täiesti kindel, et neil pole tegelikult õrna aimugi, mida viimane plaanib, aga vaevalt, et nad sellest üldse arugi saaksid, sest juba pikemat aega kaanivad nad endale sisse Tee-nimelist joovastava toimega ollust, mis on neilt viimsegi mõistuseraasu viinud ning nad ei suuda enam ammu reaalsust adekvaatselt tajuda.
Hm, milline suurepärane võimalus Irvikkassile tagasi teha! Jabur teelaudkond on küll totaalselt jabur ja mõtlemisvõimega ei hiilga, seda enam on sul aga võimalus kasutada neid Irvikkassi plaani nurjamiseks. Nad ei saa isegi aru, mis toimub!
Tegelikult ei saa sa ise ka praegu veel aru, mis toimub, sest Irvikkass oma konspireerimisandega hoiab oma tegelikku eesmärki teiste eest kiivalt saladuses. Selles oled täiesti veendunud.
Paraku ei ole sa võimeline oma loomulikul kujul kasutama Irvikkassi relva – sõnaosavust ja nii siis olidki sunnitud üle võtma mõne Imedemaa asuka materjaalse keha, kelleks Juhuse tahtel osutus Kaardiväelane Kaks, kelle kehas praegu asud.
Keha omamisel on omad boonused – nagu öeldud, saad kasutada Irvikkassi salarelva tema enda vastu – suhtlemist, kuid on ka miinused – nimelt ei suuda sa oma võimet Juhuseid luua täiel määral rakendada. Võõras kehas ei taha see eriti õnnestuda. (Saad GMiga kokkuleppel teatud arv kordi mõjutada juhtuma asju, mille juhtumine tunduks muidu ka üsna tõenäoline, aga võib kalduda nii ühele kui teisele poole. Briifis lepime selle täpsemalt kokku, kuidas see käima hakkab.)
Miinuseks on ka see, et oled just Kaardiväelane. See tähendab, et allud Ärtu Soldatile, kes on tehniliselt sinu ristipoeg. Ja nagu sellest veel vähe oleks, oled Kaardiväelaste hierarhias kõige madalama auastmega, mis tähendab seda, et kõik teised saavad sind kamandada. Lisaks veel kohustuslikud valvekorrad – Kaardiväelased on jagatud kahte vahetusse – üks on nö „tööl” ja teine samal ajal puhkab. Aga kõige sellega loodad Väikeste Juhuste abil hakkama saada.
Oma „peremehe” teadvust sondeerides saad teada, et Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Kaardiväelaste endi seas käib aga halastamatu võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Praegu on kõige kõrgema numbriga Kümme, kes sinu korraldatud Juhuste ahela tahtel on naissoost! Heheee, omal ajal muhelesid mõnusalt selle vembu pärast, mille sa teistele Kaardiväelastele organiseerisid. Nüüd pead aga ise Kümne käske aktsepteerima!
Kaardiväelased otsivad pidevalt võimalust kõrgema auastmega kaaslase peale Ärtu Soldatile kaevata, et kõrgendust saada. Ärtu Soldat ratsionaalse Billi pojana aga kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on üldse alust. Kui jah, siis ootab pealekaebajat numbriülendus ning ta saab süüdlase auastme endale. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus.
Hea selle asja juures on see, et sinu peale ei vaevu ilmselt keegi kaebama ; )
Niisiis pead nüüd Kaardiväelase kehas olles ning sõjaväelase kohustusi täites mängima oma rolli, et kaaslastes mitte kahtlust äratada ning samal ajal kuidagi Irvikkassi takistama. Nii keerulises olukorras pole sa varem kunagi olnud.
Õnnetuseks ei saa sa vajadusel oma loomulikku olekusse naasta, sest siis ei oleks sul võimalik järgmise ööpäeva jooksul endale uut keha muretseda – see käib üle sinu võimete.
Oh, kuidas nüüd oleks vaja, et keegi sulle õnnelikke Juhuseid ette lükkaks! Paraku ei saa seda teha keegi peale sinu.
Noh, mis seal ikka...Saad kah tavakaardi kibedat leiba maitsta...
Aga enne pead oma uue keha vana identiteeti tundma õppima, et teistes mitte kahtlust äratada.
Nagu juba alguses aru said, on Kaks suhteliselt vaikne vennike. Erilisi ambitsioone ei tundu tal olevat. Mõninga üllatusega avastad ka selle põhjuse – oma sisimas Kaks lihtsalt naerab oma kaaskaardiväelaste ambitisoonika rabelemise üle – las lollid tõmblevad, punuvad intriige ja kaebavad üksteise peale! Las rividrillitavad ennast tagurpidi ja poevad Ärtu Soldati ja ka Kümne ees kasvõi nahast välja! Õnnelikuks see neid ei tee, sest alati leidub keegi, kes värskelt edutatud kaaslasele vee peale tõmbab. Naljatilgad! Kuidas nad aru ei saa, et see on surnud ring, mis kunagi ei lõpe! Täielik Aja surnuks löömine!
Seetõttu hoiab Kaks madalat profiili ja üritab mitte silma paista ega jalgu ka jääda.
Hm, see Kaks on hakkab sulle täitsa meeldima ja sobib sinu plaanidega suurepäraselt!
Ja kui need õnnestuma peaksid...Heheee! Irvikkass ei saa isegi aru, kes või mis talle kaela sadas...
Halb Juhus, mõtleb ta kindlasti.
Ja ei panegi ju tegelikult mööda..
Aga võib olla näitab hoopis hambaid...
Oh, seekord läks vist tiba nihu! Kuidas sa küll sellesse kehasse sattusid!
Silmitsed oma uut keha, katsud kätega siit-sealt, kuni keha ebamugavamusest nihelema hakkab – hm, Kaardiväelane Kaks! Mnjaaa, nii madala staatusega kehas pole sa varem küll olnud...Aga mis seal ikka, hetkel oli see ainuke keha Imedemaal, mille omanik oli selle üle kontrolli kaotanud. Mis on ka suhteliselt loogiline – kõrgema eneseteadvusega olendid suhtuvad endasse suurema hoole ja tähelepanuga. See siin aga tundub enda käekäiku üsna ükskõikselt suhtuvat, mis teeb sinu missiooni samas tunduvalt lihtsamaks – sa ei pea liiga palju auru selle keha ning selles asetseva teadvuse kontrollimiseks kulutama ning saad seda üsna vähese vaevaga manipuleerida. Näe, ongi teine täitsa vagaseks jäänud, ei julge piiksugi teha, et uurida, kes ta teadvuses sorgib.
Ja õieti teeb, sest vastupanu sulle – Väikeste Juhuste Jumalale - on mõttetu!
Tegelikult ei tunne sa ennast füüsilises kehas kuigi hästi – oled seda trikki vaid paar korda äärmise vajaduse puhul kasutanud, kuid paraku üks selline äärmuslik vajadus just saabunud.
Nii öelda rahu ajal elutsed Imedemaal mittematerjaalses vormis, mille plussiks on muidugi see, et sina näed ja kuuled kõike, sinu kohalolu ei taju otseselt aga keegi. Jah, mõnikord võetakse küll sinu nimi suhu ja öeldakse, et oh, kui õnnelik Juhus! Või siis vastupidi – seekord ei olnud Jumal Juhus minu poolt, kuid pigem on see Imedemaa elanikel alateadlik ütlemine. Ainuke, kes sinu olemasolust tõesti midagi teab, on Hertsoginna, kes on Imedemaa kaitseingel, kes kogu sellel lambakarjal silma peal üritab hoida, et need suures mänguhoos üksteist maha ei tapaks ja linna ehk lossi maha ei põletaks.
Praegu on viimased trumbid valitseva monarhia – Ärtu masti käes, kuid oled juba ammu tähele pannud, et nad ei oska oma eeliseid ära kasutada ning lasevad järjest sinu poolt ette söödetud head juhused käest. Seetõttu lokkab Imedemaal täielik dekadents ning kaos – Bridge’i Kaartide ja Loomade vahel ei mäleta enam keegi ning kunagisest koosmeelest on saanud umbusk ning ükskõiksus.
Kuningapaar elab tühist, pillavat elu ning riigivalitsemise asemel korraldab Kuningaemand lõputuid kroketimänge ja aiapidusid. Kuningas on edev nagu paabulind ning naudib peamiselt iseennast, muutes ennast sellega kergeks saagiks meelitajatele.
Hertsoginna ongi ta viimasel ajal suurema vaevata ümber sõrme keeranud ja hoiab Kuningat väga lühikese lõa otsas. Huvitav, mida see kaval naine plaanib? Sa ei usu hetkekski, et Kuningas Hertsoginnale huvi pakuks – selleks on viimane liiga intelligentne ning arvestades tema staatust, ei laskuks ta iialgi sellisesse afääri. Sa ei ole siiani veel aru saanud, mis eesmärgid Hertsoginnal on, aga poleks paha teada saada, mis mängu ta mängib. Loodad sisimas, et Hertsoginna plaanid ei satu vastuollu sinu missiooniga, sest tegelikult austad sa Hertsoginnat ja pealegi oleks ta väga ebamugav vastane. Isegi sulle.
Kogu sellest kuninglikust kambast paistab kõige rohkem oidu olevat Ärtu Soldatil, kes ametlikult ja üldsuse jaoks on Kuninga ja Kuningaemanda järeltulija. Sellele mõeldes ei ole sa päris kindel, kas nutta või naerda, sest selles loos on sinu Väike Valge Käeke mängus.
Nimelt oli selline lugu, et ükskord, kui sul igav oli, otsustasid proovida, mis Juhtub siis, kui Imedemaale satub mõni võõras Kaart. Nagu Juhustega ikka, ei saa kunagi tulemuses 100% kindel olla ja nii sattus sinu manipulatsioonide tagajärjel siia üks tegelane, kes oli küll Kaart, aga natuke teistsugune Kaart – ta ei kandnud mastimärki, küll aga ohtralt mitmekohalisi numbreid, uhket pitsatit ja nime Bill. Mõtlesid just, et mis selle värgiga nüüd edasi saab, kui olukord väljus sinu kontrolli alt ning Bill sattus kokku Kuningaemandaga, kes oli pärast mõttetut tüli Kuningaga jalutuskäigule läinud.
Bill oli väga viisakas ja korrektne noorhärra, kes kasutas alati ainult väga valitud väljendeid ning oskas kõike väga kõrgelt hinnata. Tema hoiak ning ülim viisakus avaldasid Kuningaemandale sügavat muljet ning Juhtus see, mida sa kõige vähem karta oskasid – Kuningaemand armus silmapilkselt Billi kõrvuni ära! No muidugi – edeva ja enesekeskse Kuninga kõrval oli galantne ja tähelepanelik Bill ju lausa taevakingitus!
Bill, kes oli äärmiselt ratsionaalne Kaart, oli õppinud talle sülle kukkuvaid olukordi ära kasutama ning kasseeris vähimagi pingutuseta oma boonuse – meeldejääva tunnikese Kuningaemandaga roosipõõsas, mis pani aluse Ärtu masti teisele sambale – Ärtu Soldatile.
Sellel hetkel Kuningaemand ise seda veel muidugi ei teadnud, küll aga oli selle akti tagajärgedest teadlik Bill, kes ei kulutanud oma aega mitte kunagi asjatult, sest kalkuleeris iga eksisteeritud hetke tuludeks ja kuludeks ning muidugi olid selle teo tulevastest tagajärgedest teadlik sina ise.
Panid oma võimed maksma ning Juhuse tahtel esitati Bill ühes teises dimensioonis ühele rikkale ärimehele tutvumiseks, kellele Bill meeldima hakkas ning kadund ta Imedemaalt oligi. Uuuh, vähemalt said tast lahti! Enne seda õnnestus küll Kuningaemandal ja Billil veeta üks erutav öine pooltund Kuningaemanda akna all...
Siiski jäi sul hing kripeldama – midagi oli väga valesti läinud...
Mõne aja pärast said Juhuse tahtel teada, kes oli sinu ilusa väikse eksperimendi ära vussinud – see oli Irvikkass, kes oli Kuningaemandale talle omapärases mõistukõnes mõista andnud, et kaugeltki mitte kõik ei vääri oma kaasasid. Kuningaemand tõlgendas seda muidugi talle iseloomulikult vägagi äärmuslikult, korraldas Kuningale skandaali ja armukadedusstseeni ning nii roosiaias auru välja lastes ta oma unelmate mehega kokku saigi.
Oh, see Irvikkass oma krüptliliste väljaütlemistega!
Jah, aga tulemuseks oli see, et Kuningaemand tõi ilmale sohipoja – Ärtu Soldati. Loomulikult sai Kuningaemand ühel hetkel aru, kuidas asjalood on ning elab sellest ajast peale pidevas hirmus, et keegi tema saladusele jälile saab. Ja sinu Väike Valge Käeke oli sellele kaasa aidanud. No tõesti ei tea – kas nutta või naerda?
Kuid professionaalselt võttes oled siiani Irvikkassi peale siiani väga vihane.
Hakkasid tema tegemisi jälgima ning juba mõne aja pärast hakkas sulle silma midagi väga veidrat. Muidugi on Irvikkass alati väga veidralt käitunud, kuid nüüd äratasid Irvikkassi tegemised sinus ülimat kahtlust.
Irvikkass on Imedemaal paljudele peavalu objektiks. Imedemaa erinevad võimumehed on üritanud teda maha lüüa, aga tema võime muutuda osaliselt või täielikult nähtamatuks on teinud need katsed täiesti tulututeks. Nähtamatuna on tema asukohta võimatu kindlaks teha, kui ta just ise rääkima ei hakka.
Kass on trikitaja. Huligaan. Talle meeldib vaadelda. Talle meeldib situatsioone torkida, emotsioone kuumaks kütta ja segadust tekitada. Tema käest on äärmiselt keeruline selget vastust saada, sest olendite hämmeldus ja nõutus näib teda lõbustavat. Ta ei jäta kunagi võimalust kasutamata situatsioonile vürsti lisada.
Kui sinul on võime Imedemaa olenditele erinevaid Juhuseid ette lükata ning Imedemaa elanikud peavad ise otsustama, kas ja kuidas nad neid Juhuseid ära kasutavad, siis Irvikkass tundub olevat totaalne manipulaator, kes naudib oma võimet teiste tegevust omatahtsi suunata.
See on ju kõige ehtsam sulle kaigaste kodaratesse loopimine!
Sest kuigi sa oled Jumal, oled siiski vaid Väikeste Juhuste Jumal ning sul ei ole õigust ega võimet Imedemaa elanikke otseselt mõjutada. Sa saad neile vaid oma kõige parema äranägemise järgi Juhuseid luua ja ette sööta. Sest sinu loomulikus olekus ehk siis mittefüüsilises olekus ei ole sa võimeline teistega suhtlema. Paraku oled hakanud aru saama, et suhtlusel ja sõnadel on mõõtmatu maagiline jõud. Ning Irvikkassi käes on see võim eriti suur.
Niisiis luurasid Irvikkassi öösel ja päeval ning lõpuks paljastus sinu ees kild-killu haaval mingi vägagi veider skeem, mida Irvikkass punumas oli.
Nimelt on Irvikkassil väike hobi - õnnelike lõppude genereerimine: lugudele, suhetele, armastusele ja paljule muule. Peab ütlema, et mõned nendest lõppudest olid ka sinu normide kohaselt tõesti õnnelikud ning geniaalselt teostatud. Paraku on geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel väga õhuke piir, mida tõestab Irvikkassil praegu käsil olev projekt. Nimelt on teda õnnestunud lõppude tagajärjel tabanud suurushullustus ning ta on oma plaanidesse on ta mingil määral pühendanud jabura teelaudkonna liikmed – Märtsijänese, Kübarsepa ja Unihiire. Sulle tundub, et just nimelt mingil määral ja sellisel viisil, nagu Irvikkassile kasulik on. Oled täiesti kindel, et neil pole tegelikult õrna aimugi, mida viimane plaanib, aga vaevalt, et nad sellest üldse arugi saaksid, sest juba pikemat aega kaanivad nad endale sisse Tee-nimelist joovastava toimega ollust, mis on neilt viimsegi mõistuseraasu viinud ning nad ei suuda enam ammu reaalsust adekvaatselt tajuda.
Hm, milline suurepärane võimalus Irvikkassile tagasi teha! Jabur teelaudkond on küll totaalselt jabur ja mõtlemisvõimega ei hiilga, seda enam on sul aga võimalus kasutada neid Irvikkassi plaani nurjamiseks. Nad ei saa isegi aru, mis toimub!
Tegelikult ei saa sa ise ka praegu veel aru, mis toimub, sest Irvikkass oma konspireerimisandega hoiab oma tegelikku eesmärki teiste eest kiivalt saladuses. Selles oled täiesti veendunud.
Paraku ei ole sa võimeline oma loomulikul kujul kasutama Irvikkassi relva – sõnaosavust ja nii siis olidki sunnitud üle võtma mõne Imedemaa asuka materjaalse keha, kelleks Juhuse tahtel osutus Kaardiväelane Kaks, kelle kehas praegu asud.
Keha omamisel on omad boonused – nagu öeldud, saad kasutada Irvikkassi salarelva tema enda vastu – suhtlemist, kuid on ka miinused – nimelt ei suuda sa oma võimet Juhuseid luua täiel määral rakendada. Võõras kehas ei taha see eriti õnnestuda. (Saad GMiga kokkuleppel teatud arv kordi mõjutada juhtuma asju, mille juhtumine tunduks muidu ka üsna tõenäoline, aga võib kalduda nii ühele kui teisele poole. Briifis lepime selle täpsemalt kokku, kuidas see käima hakkab.)
Miinuseks on ka see, et oled just Kaardiväelane. See tähendab, et allud Ärtu Soldatile, kes on tehniliselt sinu ristipoeg. Ja nagu sellest veel vähe oleks, oled Kaardiväelaste hierarhias kõige madalama auastmega, mis tähendab seda, et kõik teised saavad sind kamandada. Lisaks veel kohustuslikud valvekorrad – Kaardiväelased on jagatud kahte vahetusse – üks on nö „tööl” ja teine samal ajal puhkab. Aga kõige sellega loodad Väikeste Juhuste abil hakkama saada.
Oma „peremehe” teadvust sondeerides saad teada, et Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Kaardiväelaste endi seas käib aga halastamatu võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Praegu on kõige kõrgema numbriga Kümme, kes sinu korraldatud Juhuste ahela tahtel on naissoost! Heheee, omal ajal muhelesid mõnusalt selle vembu pärast, mille sa teistele Kaardiväelastele organiseerisid. Nüüd pead aga ise Kümne käske aktsepteerima!
Kaardiväelased otsivad pidevalt võimalust kõrgema auastmega kaaslase peale Ärtu Soldatile kaevata, et kõrgendust saada. Ärtu Soldat ratsionaalse Billi pojana aga kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on üldse alust. Kui jah, siis ootab pealekaebajat numbriülendus ning ta saab süüdlase auastme endale. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus.
Hea selle asja juures on see, et sinu peale ei vaevu ilmselt keegi kaebama ; )
Niisiis pead nüüd Kaardiväelase kehas olles ning sõjaväelase kohustusi täites mängima oma rolli, et kaaslastes mitte kahtlust äratada ning samal ajal kuidagi Irvikkassi takistama. Nii keerulises olukorras pole sa varem kunagi olnud.
Õnnetuseks ei saa sa vajadusel oma loomulikku olekusse naasta, sest siis ei oleks sul võimalik järgmise ööpäeva jooksul endale uut keha muretseda – see käib üle sinu võimete.
Oh, kuidas nüüd oleks vaja, et keegi sulle õnnelikke Juhuseid ette lükkaks! Paraku ei saa seda teha keegi peale sinu.
Noh, mis seal ikka...Saad kah tavakaardi kibedat leiba maitsta...
Aga enne pead oma uue keha vana identiteeti tundma õppima, et teistes mitte kahtlust äratada.
Nagu juba alguses aru said, on Kaks suhteliselt vaikne vennike. Erilisi ambitsioone ei tundu tal olevat. Mõninga üllatusega avastad ka selle põhjuse – oma sisimas Kaks lihtsalt naerab oma kaaskaardiväelaste ambitisoonika rabelemise üle – las lollid tõmblevad, punuvad intriige ja kaebavad üksteise peale! Las rividrillitavad ennast tagurpidi ja poevad Ärtu Soldati ja ka Kümne ees kasvõi nahast välja! Õnnelikuks see neid ei tee, sest alati leidub keegi, kes värskelt edutatud kaaslasele vee peale tõmbab. Naljatilgad! Kuidas nad aru ei saa, et see on surnud ring, mis kunagi ei lõpe! Täielik Aja surnuks löömine!
Seetõttu hoiab Kaks madalat profiili ja üritab mitte silma paista ega jalgu ka jääda.
Hm, see Kaks on hakkab sulle täitsa meeldima ja sobib sinu plaanidega suurepäraselt!
Ja kui need õnnestuma peaksid...Heheee! Irvikkass ei saa isegi aru, kes või mis talle kaela sadas...
Halb Juhus, mõtleb ta kindlasti.
Ja ei panegi ju tegelikult mööda..
Kaardiväelane # 3 - Attila
"Kuule, ma kuulsin, et Kuningaemand tahtis sult pea maha võtta!"
"Kuule mine Jaburasse Teelaudkonda! Mina kuulsin just, kuidas Kuningaemand ütles timukale, et nad hoopis sinult pea maha võtaksid"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja Valekilpkonna tiigi juures käisid!"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja teed jõid!"
"Aga mina see-eest nägin, kuidas te mõlemad eile salaja aia tagant Hertsoginna Köögitüdrukut piilusite ja lähen kitun kohe Ärtu Soldatile kõik ära!"
"Mine kitu jah, saad äkki number suuremad pagunid peale, kuid ma kahtlen, sest ma ise nägin, kuidas sa aednike roosipõõsa alla ühe lõunasöögist üle jäänud koogi peitsid!"
Oled Kaardiväelane # 3 ja selline näeb välja sinu argipäev – pidevate kaebamiste tähe all, sest mida rohkem Ärtu Soldatile teiste kaardiväelaste peale kaebad, seda suurem võimalus on, et sinu auaste ei ole üks hetk 3, vaid on mõni kõrgem number. Loomulikult uurib Ärtu Soldat igat kaebust personaalselt ja kui kaebus ei ole tõene, siis alandab ta valekaebaja sootuks # 2-ks, kuid pole hullu, siiani on kõik sinu kaebused väga osavalt kombineeritud olnud, ega sa muidu poleks saanud lahti #2 staatusest ja saanud #3-ks.
Enamik kaardiväelasid on normaalsed sellid, kuid igaüks on natuke imelik. Kõige nõmedam on muidugi kõige kõrgem nr 10. Sest tema ei ole mitte meeskaardiväelane, vaid on naine ja naisboss.. no hallooo.. see on sama, mis kilpkonn lendaks. Seetõttu ei armastagi te poistega oma käskijat eriti, vaid pilkate teda ja teete nalja ning teinekord saate pahasekski.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuningaemand kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Tegelikult allub Ärtu Kuninglik Kaardivägi Ärtu Kuningale ja Ärtu Kuningaemandale ning teie otseseks ülemuseks on nende poeg Ärtu Soldat. Soldat on äga viimasel ajal kogu aeg oma alamast soost pruudi Hertsoginna Köögitüdruku juures “töölähetustel” ja seetõttu käsutab teid nr 10. Mis on jõle nõme, sest 10 on naine.
Üks asi, mis on teil kaardiväelastel ühine hobi, on see, et kogu teie kaardivägi on väikest viisi ühe mõnusa aine nautlejad. Nimelt käite kahes vahetuses (kui üks vahetus töötab, siis teine puhkab) Imedemaa sahkerdaja Valge Küüliku juures teed joomas. Tee aga on üks suisa kole hea mõnuaine.. või noh, mis kole.. päris mõnus teine.. ja tekitab eksootilisi elamusi ning meeliülendavat meeleolu. Aga kuningriigis miskipärast täitsa põlu all ja sellest tuleb päris vait olla kohe, et teil säärane hobi on. Vastu viite Valgele Küülikule Kuningaemanda tagant varastatud tordikesi. Nimelt on Kuningaemand suur kokk (erinevalt õukonna Kokast, kes vaid vingub ja üldse süüa ei tee) ning tundub, et Küülikule on maiusroog mokkamööda.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järgmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Sinul aga on selle värgiga seoses üks väga suur mure. Nimelt tunnetad, et tahaksid aina rohkem ja rohkem teed saada. Raskeks teeb asja see, et niikuinii on tee joomine põlu all ja seda peab varjama, kuid oma suurt tee armastust pead varjama ka teiste kaardiväelaste eest. Sul on idee minna rääkima Valge Küülikuga, et saaksid osta endale teepuru ja teha sellest salaja ka oma valvekorra ajal teed. Veel parem oleks kui saaksid selle suure poti juurde, kust Küülik ise teed hangib, siis varastaksid Kuningaemandalt kohe mitusada tordikest ja vahetaksid need kõik mitme kilo tee vastu, et elu aeg oleks muretu. Aga kust küülik saab teed?
Üks mõte on veel sulle pähe tulnud – nimelt on Kuningaemanda aeda istutanud end üks jabur teelaudkond – Kübarsepp, Märtsijänes ja Unihiir. Nagu juba nimigi ütleb, siis aimata on, et neil seal on teed nagu muda.
Siin on jällegi mitu häirivat asjaolu – nimelt pannakse sind kui üht madalaimat numbrikaarti alati teiste töid tegema, saapaid puhastama, relvi läikima lööma, kätekõverdusi tegema, Kuningapaari valvama, Dumptyt valvama või mida iganes. Kogu aeg pead tegema midagi ja ei saa üldse uurida, kust saaks teed hankida. Pealegi kestavad küüliku teetunnid ka nõnda vähe, et.. oeh.. aga sina ju muud ei teekski kui jooksid tasside kaupa päevade läbi teed.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
"Kuule mine Jaburasse Teelaudkonda! Mina kuulsin just, kuidas Kuningaemand ütles timukale, et nad hoopis sinult pea maha võtaksid"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja Valekilpkonna tiigi juures käisid!"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja teed jõid!"
"Aga mina see-eest nägin, kuidas te mõlemad eile salaja aia tagant Hertsoginna Köögitüdrukut piilusite ja lähen kitun kohe Ärtu Soldatile kõik ära!"
"Mine kitu jah, saad äkki number suuremad pagunid peale, kuid ma kahtlen, sest ma ise nägin, kuidas sa aednike roosipõõsa alla ühe lõunasöögist üle jäänud koogi peitsid!"
Oled Kaardiväelane # 3 ja selline näeb välja sinu argipäev – pidevate kaebamiste tähe all, sest mida rohkem Ärtu Soldatile teiste kaardiväelaste peale kaebad, seda suurem võimalus on, et sinu auaste ei ole üks hetk 3, vaid on mõni kõrgem number. Loomulikult uurib Ärtu Soldat igat kaebust personaalselt ja kui kaebus ei ole tõene, siis alandab ta valekaebaja sootuks # 2-ks, kuid pole hullu, siiani on kõik sinu kaebused väga osavalt kombineeritud olnud, ega sa muidu poleks saanud lahti #2 staatusest ja saanud #3-ks.
Enamik kaardiväelasid on normaalsed sellid, kuid igaüks on natuke imelik. Kõige nõmedam on muidugi kõige kõrgem nr 10. Sest tema ei ole mitte meeskaardiväelane, vaid on naine ja naisboss.. no hallooo.. see on sama, mis kilpkonn lendaks. Seetõttu ei armastagi te poistega oma käskijat eriti, vaid pilkate teda ja teete nalja ning teinekord saate pahasekski.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuningaemand kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Tegelikult allub Ärtu Kuninglik Kaardivägi Ärtu Kuningale ja Ärtu Kuningaemandale ning teie otseseks ülemuseks on nende poeg Ärtu Soldat. Soldat on äga viimasel ajal kogu aeg oma alamast soost pruudi Hertsoginna Köögitüdruku juures “töölähetustel” ja seetõttu käsutab teid nr 10. Mis on jõle nõme, sest 10 on naine.
Üks asi, mis on teil kaardiväelastel ühine hobi, on see, et kogu teie kaardivägi on väikest viisi ühe mõnusa aine nautlejad. Nimelt käite kahes vahetuses (kui üks vahetus töötab, siis teine puhkab) Imedemaa sahkerdaja Valge Küüliku juures teed joomas. Tee aga on üks suisa kole hea mõnuaine.. või noh, mis kole.. päris mõnus teine.. ja tekitab eksootilisi elamusi ning meeliülendavat meeleolu. Aga kuningriigis miskipärast täitsa põlu all ja sellest tuleb päris vait olla kohe, et teil säärane hobi on. Vastu viite Valgele Küülikule Kuningaemanda tagant varastatud tordikesi. Nimelt on Kuningaemand suur kokk (erinevalt õukonna Kokast, kes vaid vingub ja üldse süüa ei tee) ning tundub, et Küülikule on maiusroog mokkamööda.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järgmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Sinul aga on selle värgiga seoses üks väga suur mure. Nimelt tunnetad, et tahaksid aina rohkem ja rohkem teed saada. Raskeks teeb asja see, et niikuinii on tee joomine põlu all ja seda peab varjama, kuid oma suurt tee armastust pead varjama ka teiste kaardiväelaste eest. Sul on idee minna rääkima Valge Küülikuga, et saaksid osta endale teepuru ja teha sellest salaja ka oma valvekorra ajal teed. Veel parem oleks kui saaksid selle suure poti juurde, kust Küülik ise teed hangib, siis varastaksid Kuningaemandalt kohe mitusada tordikest ja vahetaksid need kõik mitme kilo tee vastu, et elu aeg oleks muretu. Aga kust küülik saab teed?
Üks mõte on veel sulle pähe tulnud – nimelt on Kuningaemanda aeda istutanud end üks jabur teelaudkond – Kübarsepp, Märtsijänes ja Unihiir. Nagu juba nimigi ütleb, siis aimata on, et neil seal on teed nagu muda.
Siin on jällegi mitu häirivat asjaolu – nimelt pannakse sind kui üht madalaimat numbrikaarti alati teiste töid tegema, saapaid puhastama, relvi läikima lööma, kätekõverdusi tegema, Kuningapaari valvama, Dumptyt valvama või mida iganes. Kogu aeg pead tegema midagi ja ei saa üldse uurida, kust saaks teed hankida. Pealegi kestavad küüliku teetunnid ka nõnda vähe, et.. oeh.. aga sina ju muud ei teekski kui jooksid tasside kaupa päevade läbi teed.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelane # 4 - DeathClaw
Tsitaat kaardiväelase suust: See peenike ärtu sõdur jalutab täna hommikul siit läbi. Ja ilmselt on tal plaan väga kenakene välja näha. Tal on seljas tema pimestavalt läikiv turvis ja käes tema pimestavalt läikiv mõõk ja tema pimestavalt läikiv kilp ja ta arvab, et miski selles maailmas ei suuda teda mõjutada. Ja teate mis, ma topin kõik selle läikiva kola tema kurgust alla üksinda selle pörast, et tõestada, et ta eksib.
Alati on laste hulgas olnud üks selline nagu olid sina, kui sa olid noor. Alati on selline, kes rikub teiste mängud ära, ajab liivalossid ümber või teeb mänguasjad katki. Loomulikult olid sul omad põhjused miks sa selline tüütus olid, aga teised lapsed ei hoolinud nendest põhjustest. Nad katsusid sinust ühiselt mitte välja teha, mis tähendas, et Sa pidid olema palju agressiivsem, et endale tähelepanu tõmmata. Liivalosside purustamine muutus varsti teiste kallal norimiseks ja teistele kolki andmiseks.
Kui Sa kasvasid suuremaks tekkisid sul konfliktid ka kodus. Asi lõppes sellega, et peksid oma isa sandiks ja Sind visati kodunt välja. Sihitult mööda rändamine muutus pikapeale äärmiselt tüütuks ja siis tegidki otsuse vahetada kasteet kaardiväelase mõõga vastu. Sa astusid kaardiväkke. Lapsena ei peetud Sind eriti targaks aga siis selgus ootamatult, et sul on omad anded -- planeerimine ja valmistumine, eriti mis puudutab kallaletunge.
Sa elad selleks, et võidelda räpaste vahenditega ja võita. Näha, kuidas vastase silmadesse tekkib hirm, kui ta saab aru, et tema elu on ohus.
Sulle meeldib kelkida oma väikeste sadismikalduvustega. Seda sorti jutul on komme levida, ja Sinu tulevased vastased kardavad Sind rohkem. Ja kui nad kardavad on nad kergem saak. Sinu ambitsioonid on suuremad ja ihad intensiivsemad kui teistel kaardiväelastel ning sa ei vali nende rahuldamiseks vahendeid. Ja kui Sinust selle tõttu jutud levima hakkavad, siis ongi hea. Mida rohkem kuulsust seda parem.
Sa oled rahu ajal mõttetult ohtlik ja tüütu, kuid sõja ajal omas elemendis. Sinu kireks on lõhkuda ja rikkuda, kui Sul selleks vähegi võimalus avaneb. Oma ülemuste jaoks oled Sa arulage sõjamasin, nagu kahur, mida võib vastase poole suunata. Aga Sul pole midagi selle vastu, et see nii on. Selline situatsioon sobib sulle, see võimalda Sul teha seda mis Sulle meeldib, mida Sa ihaldad.
Sinu enda arvates Sul ülemusi pole, need on vaid vahendid, et Sinu vägivallakirgi rahuldada. Sa ei vihka ülemusi või ülikuid ega üldse kedagi konkreetset. Sa vihkad kõiki enam-vähem võrdselt.
Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Alati on laste hulgas olnud üks selline nagu olid sina, kui sa olid noor. Alati on selline, kes rikub teiste mängud ära, ajab liivalossid ümber või teeb mänguasjad katki. Loomulikult olid sul omad põhjused miks sa selline tüütus olid, aga teised lapsed ei hoolinud nendest põhjustest. Nad katsusid sinust ühiselt mitte välja teha, mis tähendas, et Sa pidid olema palju agressiivsem, et endale tähelepanu tõmmata. Liivalosside purustamine muutus varsti teiste kallal norimiseks ja teistele kolki andmiseks.
Kui Sa kasvasid suuremaks tekkisid sul konfliktid ka kodus. Asi lõppes sellega, et peksid oma isa sandiks ja Sind visati kodunt välja. Sihitult mööda rändamine muutus pikapeale äärmiselt tüütuks ja siis tegidki otsuse vahetada kasteet kaardiväelase mõõga vastu. Sa astusid kaardiväkke. Lapsena ei peetud Sind eriti targaks aga siis selgus ootamatult, et sul on omad anded -- planeerimine ja valmistumine, eriti mis puudutab kallaletunge.
Sa elad selleks, et võidelda räpaste vahenditega ja võita. Näha, kuidas vastase silmadesse tekkib hirm, kui ta saab aru, et tema elu on ohus.
Sulle meeldib kelkida oma väikeste sadismikalduvustega. Seda sorti jutul on komme levida, ja Sinu tulevased vastased kardavad Sind rohkem. Ja kui nad kardavad on nad kergem saak. Sinu ambitsioonid on suuremad ja ihad intensiivsemad kui teistel kaardiväelastel ning sa ei vali nende rahuldamiseks vahendeid. Ja kui Sinust selle tõttu jutud levima hakkavad, siis ongi hea. Mida rohkem kuulsust seda parem.
Sa oled rahu ajal mõttetult ohtlik ja tüütu, kuid sõja ajal omas elemendis. Sinu kireks on lõhkuda ja rikkuda, kui Sul selleks vähegi võimalus avaneb. Oma ülemuste jaoks oled Sa arulage sõjamasin, nagu kahur, mida võib vastase poole suunata. Aga Sul pole midagi selle vastu, et see nii on. Selline situatsioon sobib sulle, see võimalda Sul teha seda mis Sulle meeldib, mida Sa ihaldad.
Sinu enda arvates Sul ülemusi pole, need on vaid vahendid, et Sinu vägivallakirgi rahuldada. Sa ei vihka ülemusi või ülikuid ega üldse kedagi konkreetset. Sa vihkad kõiki enam-vähem võrdselt.
Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Kaardiväelane # 5 - String
Oled kaardiväelane number viis. Ehkki parema meelega oleks midagi muud, midagi ilusamat, kõrgemat, suuremat… Nagu näiteks 6 või 7 või veel edasi… Sest olgem ausad, viis on võrdlemisi niru olla. Kaks või kolm või neli on muidugi veel halvem olla. Võeh, vastikud alamad kaardid. Sa vihkad kõiki nii madala seisuse esindajaid… Vastik kõnts. Kui sa ise kunagi kahekuube kandsid, tundsid nagu sa oleksid pidevalt määrdunud. Sa olid iseendale ebameeldiv. Kiirelt kõrgemale pürgimiseks kaebasid tollase viie peale, et see kirjutas endale pärast väikest uinakut selja peale “Soldat on loll” Kuna tekst oli tõesti olemas ning unesegane viis ennast ka adekvaatselt tol hetkel kaitsta ei suutnud, tuligi oodatud kõrgendus.
Sa ei kõhkle kunagi ühelegi saastkaardile halvasti ütlemast, peaasi et neil sellest hiljem kitudes mingeid tõendeid ei ole. Ülemuste ees lipitsemine on ka alati hea taktika.
Sa imetled suuri ja tugevaid kaarte. Ärtu soldat on näiteks nii ülev ja võimukas, vat see on mees. Mitte nagu need madala klassi värdjad, kellega sa iga päev koos pead olema. Rivis nihkud sa ikka alamast kaugemale ja kõrgemale lähemale. Eks tee se ju sindki pisut kõrgemaks, sest tegelikult oled sa enda arust juba küll rohkemat kui viis.
Kümme on ka lausa jumalik juht… ja mitte ainult hea juht, vaid ka ilus ja tark ja… õh… iilus… ja heaa…. Oi kui graatsiline ning samas jõuline. Sulle meeldivad jõulised naised, ning üle kõige meeldib sulle kümme. Avalikult seda loomulikult välja näidata ei saa, isegi kõik saastkaardid naeraksid sellise idée üle, et viis ja kümme… Privaatsuses oled juba korduvalt kümnele vihjanud oma tunnetest tema vastu, kuid iga kord tõmbub ta tagasi… Nojah, kui sa oleksid kümme, siis sa ka viit ei puutuks.
On vaid üks väljapääs - peab kuidagi ennast kõrgemale positsioonile saama. Hõivama ärtu soldati koha või krabama kaheksa koha… Jah, kaheksa võiks küll kuidagi oma soojalt kohalt lahti kangutada. See värdjas hakkas juba end seal liigagi soojalt tundma. Või oli see SINU kallima soojus, mida ta tundis? Ega sa loll ei ole, sa nägid küll, mis pilguga kaheksa kümet vaatab. Oi värdjas, vale mehe naise valisid enda huviobjektiks… Oma vastumeelsust kaheksa suhtes pole sa välja näidanud.
Kaardivägi on viimastel nädalatel (Või oli see kuudel, teps mitte ei mäleta enam...) saanud endale ka uue grupiviisile harrastuse. Teejoomise nimelt. Ehkki ükski kaardiväelane ei tohike sellise pahega tegeleda, teevad seda salaja kõik kaardväelased. Teed saadakse valge küüliku käest. Tema vahetab neid väikeste maitsvate tordikeste vastu. Torte omastate te aga salamisi kuningaemanda köögist. Kui emand teie tegudest teada saaks, siis... Valge Küüliku maja on teie teejoomismeka. Oikuihea on seal istuda ja rüübata. Aeg paistab aeglustuvat ning päike veelgi ilusamalt paistvat. Ehkki valge küüliku abiliste, kala- ja konnteenri selskond ei ole kõige nauditavam, (need kehkenpüksid ei oska millestki muust peale enda rääkida) ei häiri ka see head teetrippimist... Ehkki vahetuse lõppemise tõttu ei saa seal kunagi kuigi pikalt tiksuda, ei taha kunagi kaardiväelased sealt lahkuda...
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardivägi allub kuningale, tema aga paraku eelkõige kuningaemandale. Seega enamus käsklusi kaardiväele tuleb kuningaemanda suust. Ning kui käsku ei täida... kuningapaari käsutuses on ka väga teravate kääridega timukas.
Kaardiväelaste koodeks:
1. Kõrgemad numbrid saavad väiksemaid kamandada ja allumatus ja vastuvaidlemine on keelatud (kuigi viimast juhtub pidevalt).
2. Kui alam number kõrgemale ei allu, siis võib kõrgem allumatuse omakorda endast kõrgemale auastmele edasi kaevata.
3. K-väelastel on 2 vahetust - 1 teeb tööd, teine puhkab (4 ja 4)
4. Kui madalama auastmega sõduril on esitada kaebus kõrgema auastme kandja suhtes, siis selle rahuldamisel vahetatakse auastmed.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Sa ei kõhkle kunagi ühelegi saastkaardile halvasti ütlemast, peaasi et neil sellest hiljem kitudes mingeid tõendeid ei ole. Ülemuste ees lipitsemine on ka alati hea taktika.
Sa imetled suuri ja tugevaid kaarte. Ärtu soldat on näiteks nii ülev ja võimukas, vat see on mees. Mitte nagu need madala klassi värdjad, kellega sa iga päev koos pead olema. Rivis nihkud sa ikka alamast kaugemale ja kõrgemale lähemale. Eks tee se ju sindki pisut kõrgemaks, sest tegelikult oled sa enda arust juba küll rohkemat kui viis.
Kümme on ka lausa jumalik juht… ja mitte ainult hea juht, vaid ka ilus ja tark ja… õh… iilus… ja heaa…. Oi kui graatsiline ning samas jõuline. Sulle meeldivad jõulised naised, ning üle kõige meeldib sulle kümme. Avalikult seda loomulikult välja näidata ei saa, isegi kõik saastkaardid naeraksid sellise idée üle, et viis ja kümme… Privaatsuses oled juba korduvalt kümnele vihjanud oma tunnetest tema vastu, kuid iga kord tõmbub ta tagasi… Nojah, kui sa oleksid kümme, siis sa ka viit ei puutuks.
On vaid üks väljapääs - peab kuidagi ennast kõrgemale positsioonile saama. Hõivama ärtu soldati koha või krabama kaheksa koha… Jah, kaheksa võiks küll kuidagi oma soojalt kohalt lahti kangutada. See värdjas hakkas juba end seal liigagi soojalt tundma. Või oli see SINU kallima soojus, mida ta tundis? Ega sa loll ei ole, sa nägid küll, mis pilguga kaheksa kümet vaatab. Oi värdjas, vale mehe naise valisid enda huviobjektiks… Oma vastumeelsust kaheksa suhtes pole sa välja näidanud.
Kaardivägi on viimastel nädalatel (Või oli see kuudel, teps mitte ei mäleta enam...) saanud endale ka uue grupiviisile harrastuse. Teejoomise nimelt. Ehkki ükski kaardiväelane ei tohike sellise pahega tegeleda, teevad seda salaja kõik kaardväelased. Teed saadakse valge küüliku käest. Tema vahetab neid väikeste maitsvate tordikeste vastu. Torte omastate te aga salamisi kuningaemanda köögist. Kui emand teie tegudest teada saaks, siis... Valge Küüliku maja on teie teejoomismeka. Oikuihea on seal istuda ja rüübata. Aeg paistab aeglustuvat ning päike veelgi ilusamalt paistvat. Ehkki valge küüliku abiliste, kala- ja konnteenri selskond ei ole kõige nauditavam, (need kehkenpüksid ei oska millestki muust peale enda rääkida) ei häiri ka see head teetrippimist... Ehkki vahetuse lõppemise tõttu ei saa seal kunagi kuigi pikalt tiksuda, ei taha kunagi kaardiväelased sealt lahkuda...
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardivägi allub kuningale, tema aga paraku eelkõige kuningaemandale. Seega enamus käsklusi kaardiväele tuleb kuningaemanda suust. Ning kui käsku ei täida... kuningapaari käsutuses on ka väga teravate kääridega timukas.
Kaardiväelaste koodeks:
1. Kõrgemad numbrid saavad väiksemaid kamandada ja allumatus ja vastuvaidlemine on keelatud (kuigi viimast juhtub pidevalt).
2. Kui alam number kõrgemale ei allu, siis võib kõrgem allumatuse omakorda endast kõrgemale auastmele edasi kaevata.
3. K-väelastel on 2 vahetust - 1 teeb tööd, teine puhkab (4 ja 4)
4. Kui madalama auastmega sõduril on esitada kaebus kõrgema auastme kandja suhtes, siis selle rahuldamisel vahetatakse auastmed.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelane # 6 - Rene
Tsitaat Kuue suust: Ma ei tea kas see on tegelikult õige või mitte, selle pärast ei küsi ma selle eest täit hinda. Kuid kolm erinevat allikat (kõik äärmiselt usaldusväärsed) rääkisid mulle, et Tema Kõrgeausus ei ööbi täna kodus. Lööme käed ja ma muretsen Kõrgeaususe ööbimisplaanid tunni jooksul.
Sa olid koolis kõige pisem laps ja mis veel hullem, kõige taibukam. Nende kahe omaduse äärmiselt õnnetu kokkusattumise tulemusel said sa kõikjal peksa. Nii koolitoas (kui õpetaja ei vaadanud), õues, liivakastis või mänguplatsidel. Iga päev läksid sa koolist koju uute vermete ja marraskil põlvedega ja iga päev vangutas su ema pead ning ei öelnud midagi. Isa käskis sul seista enda eest ja olla "mees", kuid sa teadsid, et sellest pole abi kui on viis ühe vastu. Ainult julguse ja tahtejõuga rusikate, kingade ning küünte vastu ei saa.
Kui sa vanemaks said, siis jäi kaklusi vähemaks, kuid üleelatud alandused olid sügavalt hinge põhja sööbinud. Mängukaaslased olid valulikud ja piinavad liivakastihäbid ammu unustanud, kuid sinu mõtteis hõõgus mälestus nendest narrimistest ja peksmistest samamoodi edasi ning sa teadsid, et kunagi tuleb leida mingi vahend kuidas see kõik täies ulatuses kätte tasuda. Ühtäkki said sa aru kuidas seda saavutada. Informatsioon on võim. Sa ei julgenud veel teistele lastele peksa anda, aga sa suutsid nende väikesi räpaseid saladusi tundma õppida ning selle kaudu saavutada ihaldatud rahulduse.
Nii sai sinust pealekaebaja. Kaebupunn. Sa uurisid välja kes oma isa keldrist mõdu kaanib, ning leidsid meetodi, kuidas too isa just "valel" hetkel keldrit uurima saata. Sa teadsid neid, kes isa tagant pätsatud relvadega uhkeldamas käisid, ning hoolitsesid selle eest, et isa kaardiväest andestamatu hooletuse pärast vallandatud saaks. Vot see oli tõeline võim mida sa siiralt nautisid. Ning mis kõige parem asja juures, keegi ei saanud teada, et see olid olnud sina.
Hiljem, täiskasvanuna, leidsid sa oma värskelt avaldatud kirele uue ning kohasema väljundi. Sa astusid kaardiväkke, mis pakub ulatuslikke võimalusi pealekaebamise praktiseerimisel.
Sinu ussiks kutsumine on karjuv roomajate solvamine. Sinu hingematvaim ekstaatilisim nauding on saladuste avastamine, mida keegi nahast välja pugedes varjata on proovinud. Igasugune saladus on piisavalt huvitav, et sinu sõrmeotsi võbelema panna, aga ülimat erutus tekkib siis, kui pihk juhtub peale millelegi, mis roojab, laimab või hukutab sinu kamraade, kaardiväelasi.
Sa tajud varjatud saladusi kilomeetri kauguselt kuid räpaste peale on sul eriliselt tundlik nina. Väga hästi on toiminud võte, et kui sa kellelegi kaebama lähed, siis on kasulik omada ka tema kohta mustavaid andmeid, ettevaatus selles küsimuses garanteerib, et oma sõnu ootamatult sööma ei hakata. Sa mängid heam meelega mistahes rolli, et oma eesmärki saavutada, see kõik teenib mingit kõrbemat eesmärki. Luiskamine, petmine, varastamine on kõik lubatud vahendid ihaldatud eesmärgi saavutamisel.
(Sul on tekkinud eriline oskus saladuste tabamisel. Supernaturaalne oskus. Kaks korda mängu jooksul võid küsida kaasmängija käest, kas tema poolt hiljuti ja Sinu kuuldes öeldud väide vastab tõele või mitte.)
Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Kuninga ja kuningannaga on midagi veidrat lahti. Igal juhul on nende armusuhted mõnevõrra vussis. Kuningas tundub tähelepanu pööravat hoopis Hertsoginnale samal ajal kui Kuningaemand närviliselt köögis mässab.
Ärtu Soldatil on samamoodi kahtlustäratav huvi Hertsoginna maja vastu, aga mitte Hertsoginna pole see, kes talle huvi pakub, vaid hoopis hertsoginna köögitüdruk. Asju ajab ta salaja ja selle tõttu on ilmne, et asjas sisaldub midagi keelatut.
Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada. Selle hoolitsuse taga paistab olevat teatud ports hirmu.
Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.
Kaardiväelaste hulgas käib sulle eriliselt närvidele sinu vend, kaardiväelane #7. Juba lapsepõlves oli ta ema eriline lemmik ja siis kui teised sind kolkisid nautis tema suurt populaarsust. Sinu vend on kogu aeg olnud (ja on ka praegu) esmaklassiline huligaan, kellel on imetabane anne keerulistest olukordadest puhtalt välja tulla. Hiljuti sai ta kõrgendust Sinu peale kaebamise läbi ja ilmselt jätkab samas vaimus.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Sa olid koolis kõige pisem laps ja mis veel hullem, kõige taibukam. Nende kahe omaduse äärmiselt õnnetu kokkusattumise tulemusel said sa kõikjal peksa. Nii koolitoas (kui õpetaja ei vaadanud), õues, liivakastis või mänguplatsidel. Iga päev läksid sa koolist koju uute vermete ja marraskil põlvedega ja iga päev vangutas su ema pead ning ei öelnud midagi. Isa käskis sul seista enda eest ja olla "mees", kuid sa teadsid, et sellest pole abi kui on viis ühe vastu. Ainult julguse ja tahtejõuga rusikate, kingade ning küünte vastu ei saa.
Kui sa vanemaks said, siis jäi kaklusi vähemaks, kuid üleelatud alandused olid sügavalt hinge põhja sööbinud. Mängukaaslased olid valulikud ja piinavad liivakastihäbid ammu unustanud, kuid sinu mõtteis hõõgus mälestus nendest narrimistest ja peksmistest samamoodi edasi ning sa teadsid, et kunagi tuleb leida mingi vahend kuidas see kõik täies ulatuses kätte tasuda. Ühtäkki said sa aru kuidas seda saavutada. Informatsioon on võim. Sa ei julgenud veel teistele lastele peksa anda, aga sa suutsid nende väikesi räpaseid saladusi tundma õppida ning selle kaudu saavutada ihaldatud rahulduse.
Nii sai sinust pealekaebaja. Kaebupunn. Sa uurisid välja kes oma isa keldrist mõdu kaanib, ning leidsid meetodi, kuidas too isa just "valel" hetkel keldrit uurima saata. Sa teadsid neid, kes isa tagant pätsatud relvadega uhkeldamas käisid, ning hoolitsesid selle eest, et isa kaardiväest andestamatu hooletuse pärast vallandatud saaks. Vot see oli tõeline võim mida sa siiralt nautisid. Ning mis kõige parem asja juures, keegi ei saanud teada, et see olid olnud sina.
Hiljem, täiskasvanuna, leidsid sa oma värskelt avaldatud kirele uue ning kohasema väljundi. Sa astusid kaardiväkke, mis pakub ulatuslikke võimalusi pealekaebamise praktiseerimisel.
Sinu ussiks kutsumine on karjuv roomajate solvamine. Sinu hingematvaim ekstaatilisim nauding on saladuste avastamine, mida keegi nahast välja pugedes varjata on proovinud. Igasugune saladus on piisavalt huvitav, et sinu sõrmeotsi võbelema panna, aga ülimat erutus tekkib siis, kui pihk juhtub peale millelegi, mis roojab, laimab või hukutab sinu kamraade, kaardiväelasi.
Sa tajud varjatud saladusi kilomeetri kauguselt kuid räpaste peale on sul eriliselt tundlik nina. Väga hästi on toiminud võte, et kui sa kellelegi kaebama lähed, siis on kasulik omada ka tema kohta mustavaid andmeid, ettevaatus selles küsimuses garanteerib, et oma sõnu ootamatult sööma ei hakata. Sa mängid heam meelega mistahes rolli, et oma eesmärki saavutada, see kõik teenib mingit kõrbemat eesmärki. Luiskamine, petmine, varastamine on kõik lubatud vahendid ihaldatud eesmärgi saavutamisel.
(Sul on tekkinud eriline oskus saladuste tabamisel. Supernaturaalne oskus. Kaks korda mängu jooksul võid küsida kaasmängija käest, kas tema poolt hiljuti ja Sinu kuuldes öeldud väide vastab tõele või mitte.)
Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Kuninga ja kuningannaga on midagi veidrat lahti. Igal juhul on nende armusuhted mõnevõrra vussis. Kuningas tundub tähelepanu pööravat hoopis Hertsoginnale samal ajal kui Kuningaemand närviliselt köögis mässab.
Ärtu Soldatil on samamoodi kahtlustäratav huvi Hertsoginna maja vastu, aga mitte Hertsoginna pole see, kes talle huvi pakub, vaid hoopis hertsoginna köögitüdruk. Asju ajab ta salaja ja selle tõttu on ilmne, et asjas sisaldub midagi keelatut.
Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada. Selle hoolitsuse taga paistab olevat teatud ports hirmu.
Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.
Kaardiväelaste hulgas käib sulle eriliselt närvidele sinu vend, kaardiväelane #7. Juba lapsepõlves oli ta ema eriline lemmik ja siis kui teised sind kolkisid nautis tema suurt populaarsust. Sinu vend on kogu aeg olnud (ja on ka praegu) esmaklassiline huligaan, kellel on imetabane anne keerulistest olukordadest puhtalt välja tulla. Hiljuti sai ta kõrgendust Sinu peale kaebamise läbi ja ilmselt jätkab samas vaimus.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Kaardiväelane # 7 - Demon
Tsitaat Seitsme suust: No kuule! See on nii lõbus! Kuningaemand ei saa sellest iial teada - me oleme ammu läinud enne kui ta üldse aru saab milline aken katki. Sa ei julge või? Nohik!
Jumala eest, Sinuga kohtumine ei tähenda head. Sa oled tõeline saatan kaardi nahas. Lapsena teatsid kõik sinu naabrid millisteks jubedusteks Sa võimeline oled. Kõik peale Sinu Emme. Sa olid tema "väike inglike", tema noorim laps. Ta mitte ainult ei keeldunud uskumast naabrite lugusid Sinu vägitegudest, ta isegi ei kuulnud neid. Selektiivne mälu. Sa olid ümbruskonna laste seas valitseja, kellega kõik tahtsid hästi läbi saada aga samal ajal kartsid ka natuke.
Sa oled ülemuste jaoks äärmiselt tore, armas ja viisakas, lihtsalt kullatükk. Seda ka kõikide teiste jaoks kuni Sa ära jagad millised ahvatlused või narrimised kellegi peal mõjuvad. Siis muutud Sa deemonlikuks.
Enne kui keegi aru saadagi jõuab on nad Sinu ahvatlusel kõige riskantsemaid üritusi ette võtnud ja tõenäoliselt ka vahele jäänud. Aga Sa hoolitsed alati selle eest, et süü Sinu peale ei jääks. Sa pole tegelikult oma südames kuri, Sul lihtsalt puudub võime mõista millised valusad tagajärjed Sinu tegudel olla võivad.
Sulle meeldib ahvatleda teisi tegema asju mida nad muidu iial ei teeks. Harilikult on need asjad ohtlikud, tihti ka valgustkartvad või kriminaalsed. Sa sõbruned kõikidega kiiresti. Sinu harilik taktika on kõigepealt hakata kellegi parimaks sõbraks ja siis aegamisi proovida kui kaugele on sõber võimeline oma riskeerimistega minema.
Sind erutab vaadata, kuidas teised aegamisi Sinu tahtele järgi annavad ja vastu tahtmist pugeldes nurjatuid, siivutuid ja räpaseid tükke korda saadavad. Kiiret pole, Sa oled äärmiselt kannatlik. Lõpuks jääb Sinu tahe peale.
Sul on hämmastav anne panna lihtsalt teistega rääkides neid tegema seda mida sa soovid. Jah, loomulikult on Sul julgust ka Sulle esitatud ohtlikke kihlvedusid vastu võtta, aga milleks sellega vaeva näha? Palju lõbusam on teised lihtsalt ära rääkida, ja kui midagi valesti läheb siis jäävad nemad süüdi.
Ükskord ühel kargel hommikul eelmisel kevadel leidsid sa tolmuselt teepervelt väikese kinnikorgitud pudeli, millel oli peenikeste hoolikalt maalitud tähtedega kirjutatud "Ravim südametunnistuse piinade vastu. Kuna pudelil omanikku ei tundunud olevat, siis sa võtsid selle kaasa. Pudeli katsetamisel on ilmnenud, et üks lonks ravimit kõrvaldab kümneks minutiks igasugused südametunnistuse vaevused. (See, kuidas mängija selle mõju etendab jäetakse tema enda otsustada).
Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.
Kaardiväelaste hulgas käib Sulle eriliselt närvidele Sinu vend, kaardiväelane #6, kes oli lapsena tõeline nohik, kes igal pool peksa sai, kuid nüüd vanemana on märkimisväärselt targemaks muutunud ja tegeleb saladuste kogumisega. Tundub olevat selline hobi. Igal juhul ta teab palju ning on ohtlik. Eriti loomulikult selle tõttu, et oma viimase ülenduse said Sa tema peale kaebamise kaudu. Kindlasti peab ta salaviha ja tema suhtes tuleb iseäranis ettevaatlik olla.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Jumala eest, Sinuga kohtumine ei tähenda head. Sa oled tõeline saatan kaardi nahas. Lapsena teatsid kõik sinu naabrid millisteks jubedusteks Sa võimeline oled. Kõik peale Sinu Emme. Sa olid tema "väike inglike", tema noorim laps. Ta mitte ainult ei keeldunud uskumast naabrite lugusid Sinu vägitegudest, ta isegi ei kuulnud neid. Selektiivne mälu. Sa olid ümbruskonna laste seas valitseja, kellega kõik tahtsid hästi läbi saada aga samal ajal kartsid ka natuke.
Sa oled ülemuste jaoks äärmiselt tore, armas ja viisakas, lihtsalt kullatükk. Seda ka kõikide teiste jaoks kuni Sa ära jagad millised ahvatlused või narrimised kellegi peal mõjuvad. Siis muutud Sa deemonlikuks.
Enne kui keegi aru saadagi jõuab on nad Sinu ahvatlusel kõige riskantsemaid üritusi ette võtnud ja tõenäoliselt ka vahele jäänud. Aga Sa hoolitsed alati selle eest, et süü Sinu peale ei jääks. Sa pole tegelikult oma südames kuri, Sul lihtsalt puudub võime mõista millised valusad tagajärjed Sinu tegudel olla võivad.
Sulle meeldib ahvatleda teisi tegema asju mida nad muidu iial ei teeks. Harilikult on need asjad ohtlikud, tihti ka valgustkartvad või kriminaalsed. Sa sõbruned kõikidega kiiresti. Sinu harilik taktika on kõigepealt hakata kellegi parimaks sõbraks ja siis aegamisi proovida kui kaugele on sõber võimeline oma riskeerimistega minema.
Sind erutab vaadata, kuidas teised aegamisi Sinu tahtele järgi annavad ja vastu tahtmist pugeldes nurjatuid, siivutuid ja räpaseid tükke korda saadavad. Kiiret pole, Sa oled äärmiselt kannatlik. Lõpuks jääb Sinu tahe peale.
Sul on hämmastav anne panna lihtsalt teistega rääkides neid tegema seda mida sa soovid. Jah, loomulikult on Sul julgust ka Sulle esitatud ohtlikke kihlvedusid vastu võtta, aga milleks sellega vaeva näha? Palju lõbusam on teised lihtsalt ära rääkida, ja kui midagi valesti läheb siis jäävad nemad süüdi.
Ükskord ühel kargel hommikul eelmisel kevadel leidsid sa tolmuselt teepervelt väikese kinnikorgitud pudeli, millel oli peenikeste hoolikalt maalitud tähtedega kirjutatud "Ravim südametunnistuse piinade vastu. Kuna pudelil omanikku ei tundunud olevat, siis sa võtsid selle kaasa. Pudeli katsetamisel on ilmnenud, et üks lonks ravimit kõrvaldab kümneks minutiks igasugused südametunnistuse vaevused. (See, kuidas mängija selle mõju etendab jäetakse tema enda otsustada).
Kaardiväelased on kõik eranditult numbrikaardid. Hetkel on neid kokku kaheksa, kaks tükki on kusagile kaotsi läinud. Kaardiväes on kord läbinisti hierarhiline. See, kelle number on suurem saab käsutada seda kelle number on väiksem. Vastuvaidlemine on keelatud. Niisiis on kaardiväe esimene mees nr 10, kes kummalisel kombel on naissoost. Kümme ise allub Ärtu Soldati kaskudele. Kaardiväes on kaks vahetust, neli tükki on valves, neli puhkab.
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuninganna kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Ärtu õukonnas liigub veel kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelaste seas käib võimuvõitlus kõrgema auastme pärast. Nimelt on kombeks selline asi nagu kitumine. Kui madalama numbriga kaart kaebab kõrgema numbri peale ja süüdistus osutub põhjendatuks, siis Ärtu Soldat alandab kaebealuse auastet ja kergitab kaebaja oma (sellise tegevuse käigus vahetatakse rinna peal olevad numbrid). Ärtu Soldat kaalub enne kõik hoolega läbi ning uurib, kas kaebusel on alust. Kui kaebus osutub valeks, ootab kaebajat ennast karistus, aga harilikult pole karistus eriti karm ja auastmelangus sellega ei kaasne. Selle tõttu on üksteise taga luuramine ja kaebused kaardiväes igapäevane nähtus.
Kaardiväelaste hulgas käib Sulle eriliselt närvidele Sinu vend, kaardiväelane #6, kes oli lapsena tõeline nohik, kes igal pool peksa sai, kuid nüüd vanemana on märkimisväärselt targemaks muutunud ja tegeleb saladuste kogumisega. Tundub olevat selline hobi. Igal juhul ta teab palju ning on ohtlik. Eriti loomulikult selle tõttu, et oma viimase ülenduse said Sa tema peale kaebamise kaudu. Kindlasti peab ta salaviha ja tema suhtes tuleb iseäranis ettevaatlik olla.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardiväelased ei olegi tegelikult nii ontlikud ja kuulekad alluvad, kui arvata võiks. Nimelt on Hertsoginna allüürnik ja Imedemaa ärimees Valge Küülik Kaardiväelased oma naturaalmajanduslikesse äriskeemidesse mässinud ning pannud nad Kuningaemanda tagant viimase küpsetatud torte varastama, mida kokkulepitud ajal Hertsoginna majja tassitakse, kui viimast kodus pole. Vastutasuks pakub Valge Küülik neile meelelist lõõgastust – sedasama Teed, mis jabura teelaudkonna ajud juba pehmeks küpsetanud on. Kõik toimub muidugi totaalse saladuskatte all ja hoolega organiseeritult.
Tee on vedelik, mis teeb ääretult meeldiva tunde aga on avaliku põlu all ja selle tarbijaile vaadatakse viltu. Aga kuna kõik kaardiväelased on juba selle mõju all ja oma meeldivast harjumusest loobuda ei soovi, siis on sellest saanud avalik saladus. Paraku ei saa teeteemat kitumiseks kasutada, sest kõik on võrdselt süüdi ja asja ilmsikstulekul saaksid mitte ainult kõik korraga karistada vaid see oleks ka kaardiväelaste igapäevaste teejoomisharrastuste lõpp.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Kaardiväelane # 8 - Sorontur
“Tegelikult olen ma kõigist kõrgeim kaart. Nad on asjast valesti aru saanud. Ma ei ole kaheksa. Mina olen kaart lõputu. Number, mida ma kannan, on tegelikult lõpmatuse märk, tuleb vaid külili heita. Aga minu autoriteeti ei tunnistata?! See on teotus! See oleks sama mis trumpässa mittetunnistamine madalamate kaartide suhtes! Õiglus saab jalule seatud! Lõpmatuse kaart saab endale kuuluva võimu! Oi… oioi… nii, jälle need veidrad mõtted… ma pean rahunema, ma pean mõtlema millelegi ilusale… nii… OI, aga nad ON mu kättemaksu ära teeninud! Nad peavad kahetsema minu petmist… Ei… rahuneme nüüd… kuhu ma jäingi… midagi ilusat.. jah, õigus, ee… roheline aas… seal tantsivad kaunid tütarlapsed… nagu kümme…. AAH, KÜMME! Väike vastik plikatirts, kes mind niimoodi alandas! Tema on neist kõigist kõige hullem! Aga ei ole ju. Ma pean rahunema. Mul on midagi rahunemiseks tarvis… Mul on teed tarvis…”
Oled kaheksa, mees, kes oma papist põues peidab tohutut hingevalu. Nagu enamus häid lugusid, algas seegi tüdrukust…
See algas siis, kui olid kunagise suure ja vapra juht number kümne parim käsi ja kompanjon… jaa, olid ajad… Ta oli sinu iidol ja õpetaja. Küll tema vuntsid lehvisid uhkelt tuules, kui ta kolonni eesotsas marssis ja oma marssalikepikest vibutas… Ning sina olid tema paremal käel, rind uhkelt kummis, selg sirgu ja naeratus näol. Ta hindas sind piisavalt, et ühel päeval teha täiesti ootamatu ettepanek – ta kutsus sind enda juurde ja ütles, et sinust väärilisemat meest oma tütrele ei leiaks ta iial, või noh vähemalt imedemaal mitte, ning mis oleks kui tema imekaunis tütar ja sina leivad ühte kappi paneksite… Ehkki teade tuli ootamatult ja sa ei olnud vanamehe tütart iial näinud (vana oli alati olnud seda meelt, et sõdurite läheduses ei ole naiste koht), ei kõlanud see sugugi halvasti. Healmeelel nõustusid ning jäid õhinaga ootama teie esimest kohtumist. Aednikelt omandasid imekauni lillekimbu, mille oma mõrsjale üle anda… Õhtul ei suutnud sa uinuda, vaid kujutlesid, milline see kaunis piiga välja näeb… oh, kui õnnis saab olema teie kohtumise hetk… ning kuidas number kümnest saab sinu sugulane… Auväärsemat asja ei saa olla.
Järgmisel päeval viiski number kümme sind oma tütrega kohtuma. Jättes sind ukse taha ootama, sisenes ta oma majja, et sinu tulevasele oma printsi saabumisest teatada. Lilli selja taha peites ning kõigi kaheksa südame põksudes piilusid sa uksest sisse...
See kõik juhtus väga kiiresti. Sa mäletad häguselt ühte kaarditütarlast uksele lähenemas. Sa mäletad seda, kuidas ta tõstis oma käe, et sa saaksid seda suudelda. Sa mäletad seda, kuidas see imekaunis käsi liikus sinu näo suunas… Rusikassepigistatult ning liigagi kiiresti. Sa mäletad valu. Mitte seda valu, mille põhjustas üks vägagi asjatundlik paremsirge, vaid seda valu, mida tegid samal hetkel kõik sinu kaheksa südant. Ähmaselt mäletad sa veel, kuidas raevu trotsides ning pisaraid alla surudes jooksid metsa, kus kukkusid kõhuli samblavaibale ning andsid pisaratele ning häälekale nutujorule vaba voli.
Järgmisel päeval läks asi veelgi hullemaks. Tõenäoliselt just sinu murtud südametes torkimiseks astus seesama kaardineiu järgmisel päeval kaardiväkke. Päevast-päeva pidid sa nägema naist, kellest oleks pidanud sama sinu kaasa. Päevast-päeva pidid sa tundma südametes tuttavaid torkeid, iga kord kui su pilk juhtus tema peale sattuma. Ta ei teinud sust väljagi, ning kui olite sunnitud suhtlema, siis jäi see alati väga ametlikuks ning napisõnaliseks. Ta käitus, nagu ei oleks ta sind varem kohanudki… Vahetevahel hiilisid metsa, et oma kaotatud armastuse pärast nutta ning sellest kombest ei ole sa siiani üle saanud.
Nagu ei oleks saatusel sinu kiusamisest küllalt saanud, haigestus neiu isa, number kümme ning mõne nädala pärast kadus teie ridadest jäädavalt. Mälestamaks suurmeest, kasvatasid endalegi leina märgiks samasugused uhked vuntsid nagu olid temal. Heameelega hangiksid endale ka sarnase marssalikepikese, nagu oli Temal, kuid siiani pole sobivat leidnud. Lein kiskus sind tarvitama asju, mille tarbimine iial varem poleks pähe tulnud. Nii tutvusid sa TEEGA, veidra toimega joogiga, mis sind rahustab ning teistmoodi mõtlema paneb. Nüüd tarbid sa TEED peaaegu iga päev valge küüliku juures. Ning ega sa ainus pole… Tegelikult harrastab seda pahet terve kaardivägi. Teed saadakse valge küüliku käest. Tema vahetab neid väikeste maitsvate tordikeste vastu. Torte omastate te aga salamisi kuningaemanda köögist. Kui emand teie tegudest teada saaks, siis... Valge Küüliku maja on teie teejoomismeka. Oikuihea on seal istuda ja rüübata. Aeg paistab aeglustuvat ning päike veelgi ilusamalt paistvat. Ehkki valge küüliku abiliste, kala- ja konnteenri selskond ei ole kõige nauditavam, (need kehkenpüksid ei oska millestki muust peale enda rääkida) ei häiri ka see head teetrippimist... Ehkki vahetuse lõppemise tõttu ei saa seal kunagi kuigi pikalt tiksuda, ei taha kunagi kaardiväelased sealt lahkuda...
Oma esimese teetripi ajal said aru, et saatus mängib sinuga. Ta kiusab sind nagu oma katsejänest, vaatamaks kui palju suudad sa kannatada. Seda teooriat tõestas ka asjaolu, et sinu murtud-südame-daam suutis väga kiirelt sõjaväelist karjääri teha ning peagi kandis ise number kümne vormi teie ridade eesotsas. NII SEE EI LÄHE! Saatus ei pääse selliste seatempudega nii lihtsalt! Sa saad oma kättemaksu! Sa saad oma õiglase positsiooni kaardiväe eesotsas! Vana number kümme oleks seda tahtnud! “KEEGI PEAB MAKSMA! TULE VÄLJA SAATUS; JA MA VÕITLEN SINUGA! Ei, tegelikult pead sa rahunema. Pead teed jooma et rahuneda. Keegi ei lähe kellelegi kallale. Keegi ei tee mingit riigipööret. See kõik toimub sinu peas. Ürita asja kontrolli all hoida…”
Oma mõttekäike pole sa teistele välja näidanud. Nagunii kasutavad nad seda selleks, et sinu peale keelt kanda. Siin tegelevad sellega kõik. Nimelt saab keelekandja tõese süüdistuse korral süüdistatava auastme endale. Mida kõrgem auaste, seda rohkem sinu taga luuratakse. Seda ei tohi kindlasti lubada juhtuda. Tõenäoliselt on nii ebasõdurlikud tegevused nagu metsas nutmine ja hullumeelsushood piisav põhjus, et sind kuhugi paki põhja tagandada. Teised ei tea juhtunust midagi, ning parem ongi.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardivägi allub kuningale, tema aga paraku eelkõige kuningaemandale. Seega enamus käsklusi kaardiväele tuleb kuningaemanda suust. Ning kui käsku ei täida... kuningapaari käsutuses on ka väga teravate kääridega timukas.
Kaardiväelaste koodeks:
1. Kõrgemad numbrid saavad väiksemaid kamandada ja allumatus ja vastuvaidlemine on keelatud (kuigi viimast juhtub pidevalt).
2. Kui alam number kõrgemale ei allu, siis võib kõrgem allumatuse omakorda endast kõrgemale auastmele edasi kaevata.
3. K-väelastel on 2 vahetust - 1 teeb tööd, teine puhkab (4 ja 4)
4. Kui madalama auastmega sõduril on esitada kaebus kõrgema auastme kandja suhtes, siis selle rahuldamisel vahetatakse auastmed.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Oled kaheksa, mees, kes oma papist põues peidab tohutut hingevalu. Nagu enamus häid lugusid, algas seegi tüdrukust…
See algas siis, kui olid kunagise suure ja vapra juht number kümne parim käsi ja kompanjon… jaa, olid ajad… Ta oli sinu iidol ja õpetaja. Küll tema vuntsid lehvisid uhkelt tuules, kui ta kolonni eesotsas marssis ja oma marssalikepikest vibutas… Ning sina olid tema paremal käel, rind uhkelt kummis, selg sirgu ja naeratus näol. Ta hindas sind piisavalt, et ühel päeval teha täiesti ootamatu ettepanek – ta kutsus sind enda juurde ja ütles, et sinust väärilisemat meest oma tütrele ei leiaks ta iial, või noh vähemalt imedemaal mitte, ning mis oleks kui tema imekaunis tütar ja sina leivad ühte kappi paneksite… Ehkki teade tuli ootamatult ja sa ei olnud vanamehe tütart iial näinud (vana oli alati olnud seda meelt, et sõdurite läheduses ei ole naiste koht), ei kõlanud see sugugi halvasti. Healmeelel nõustusid ning jäid õhinaga ootama teie esimest kohtumist. Aednikelt omandasid imekauni lillekimbu, mille oma mõrsjale üle anda… Õhtul ei suutnud sa uinuda, vaid kujutlesid, milline see kaunis piiga välja näeb… oh, kui õnnis saab olema teie kohtumise hetk… ning kuidas number kümnest saab sinu sugulane… Auväärsemat asja ei saa olla.
Järgmisel päeval viiski number kümme sind oma tütrega kohtuma. Jättes sind ukse taha ootama, sisenes ta oma majja, et sinu tulevasele oma printsi saabumisest teatada. Lilli selja taha peites ning kõigi kaheksa südame põksudes piilusid sa uksest sisse...
See kõik juhtus väga kiiresti. Sa mäletad häguselt ühte kaarditütarlast uksele lähenemas. Sa mäletad seda, kuidas ta tõstis oma käe, et sa saaksid seda suudelda. Sa mäletad seda, kuidas see imekaunis käsi liikus sinu näo suunas… Rusikassepigistatult ning liigagi kiiresti. Sa mäletad valu. Mitte seda valu, mille põhjustas üks vägagi asjatundlik paremsirge, vaid seda valu, mida tegid samal hetkel kõik sinu kaheksa südant. Ähmaselt mäletad sa veel, kuidas raevu trotsides ning pisaraid alla surudes jooksid metsa, kus kukkusid kõhuli samblavaibale ning andsid pisaratele ning häälekale nutujorule vaba voli.
Järgmisel päeval läks asi veelgi hullemaks. Tõenäoliselt just sinu murtud südametes torkimiseks astus seesama kaardineiu järgmisel päeval kaardiväkke. Päevast-päeva pidid sa nägema naist, kellest oleks pidanud sama sinu kaasa. Päevast-päeva pidid sa tundma südametes tuttavaid torkeid, iga kord kui su pilk juhtus tema peale sattuma. Ta ei teinud sust väljagi, ning kui olite sunnitud suhtlema, siis jäi see alati väga ametlikuks ning napisõnaliseks. Ta käitus, nagu ei oleks ta sind varem kohanudki… Vahetevahel hiilisid metsa, et oma kaotatud armastuse pärast nutta ning sellest kombest ei ole sa siiani üle saanud.
Nagu ei oleks saatusel sinu kiusamisest küllalt saanud, haigestus neiu isa, number kümme ning mõne nädala pärast kadus teie ridadest jäädavalt. Mälestamaks suurmeest, kasvatasid endalegi leina märgiks samasugused uhked vuntsid nagu olid temal. Heameelega hangiksid endale ka sarnase marssalikepikese, nagu oli Temal, kuid siiani pole sobivat leidnud. Lein kiskus sind tarvitama asju, mille tarbimine iial varem poleks pähe tulnud. Nii tutvusid sa TEEGA, veidra toimega joogiga, mis sind rahustab ning teistmoodi mõtlema paneb. Nüüd tarbid sa TEED peaaegu iga päev valge küüliku juures. Ning ega sa ainus pole… Tegelikult harrastab seda pahet terve kaardivägi. Teed saadakse valge küüliku käest. Tema vahetab neid väikeste maitsvate tordikeste vastu. Torte omastate te aga salamisi kuningaemanda köögist. Kui emand teie tegudest teada saaks, siis... Valge Küüliku maja on teie teejoomismeka. Oikuihea on seal istuda ja rüübata. Aeg paistab aeglustuvat ning päike veelgi ilusamalt paistvat. Ehkki valge küüliku abiliste, kala- ja konnteenri selskond ei ole kõige nauditavam, (need kehkenpüksid ei oska millestki muust peale enda rääkida) ei häiri ka see head teetrippimist... Ehkki vahetuse lõppemise tõttu ei saa seal kunagi kuigi pikalt tiksuda, ei taha kunagi kaardiväelased sealt lahkuda...
Oma esimese teetripi ajal said aru, et saatus mängib sinuga. Ta kiusab sind nagu oma katsejänest, vaatamaks kui palju suudad sa kannatada. Seda teooriat tõestas ka asjaolu, et sinu murtud-südame-daam suutis väga kiirelt sõjaväelist karjääri teha ning peagi kandis ise number kümne vormi teie ridade eesotsas. NII SEE EI LÄHE! Saatus ei pääse selliste seatempudega nii lihtsalt! Sa saad oma kättemaksu! Sa saad oma õiglase positsiooni kaardiväe eesotsas! Vana number kümme oleks seda tahtnud! “KEEGI PEAB MAKSMA! TULE VÄLJA SAATUS; JA MA VÕITLEN SINUGA! Ei, tegelikult pead sa rahunema. Pead teed jooma et rahuneda. Keegi ei lähe kellelegi kallale. Keegi ei tee mingit riigipööret. See kõik toimub sinu peas. Ürita asja kontrolli all hoida…”
Oma mõttekäike pole sa teistele välja näidanud. Nagunii kasutavad nad seda selleks, et sinu peale keelt kanda. Siin tegelevad sellega kõik. Nimelt saab keelekandja tõese süüdistuse korral süüdistatava auastme endale. Mida kõrgem auaste, seda rohkem sinu taga luuratakse. Seda ei tohi kindlasti lubada juhtuda. Tõenäoliselt on nii ebasõdurlikud tegevused nagu metsas nutmine ja hullumeelsushood piisav põhjus, et sind kuhugi paki põhja tagandada. Teised ei tea juhtunust midagi, ning parem ongi.
Õukonnas on veel aednikud Kaks ja Viis, kes olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Kaardivägi allub kuningale, tema aga paraku eelkõige kuningaemandale. Seega enamus käsklusi kaardiväele tuleb kuningaemanda suust. Ning kui käsku ei täida... kuningapaari käsutuses on ka väga teravate kääridega timukas.
Kaardiväelaste koodeks:
1. Kõrgemad numbrid saavad väiksemaid kamandada ja allumatus ja vastuvaidlemine on keelatud (kuigi viimast juhtub pidevalt).
2. Kui alam number kõrgemale ei allu, siis võib kõrgem allumatuse omakorda endast kõrgemale auastmele edasi kaevata.
3. K-väelastel on 2 vahetust - 1 teeb tööd, teine puhkab (4 ja 4)
4. Kui madalama auastmega sõduril on esitada kaebus kõrgema auastme kandja suhtes, siis selle rahuldamisel vahetatakse auastmed.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Kaardiväelane # 10 - Liisi
"Kuule, ma kuulsin, et Kuningaemand tahtis sult pea maha võtta!"
"Kuule mine Jaburasse Teelaudkonda! Mina kuulsin just, kuidas Kuningaemand ütles timukale, et nad hoopis sinult pea maha võtaksid"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja Valekilpkonna tiigi juures käisid!"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja teed jõid!"
"Aga mina see-eest nägin, kuidas te mõlemad eile salaja aia tagant Hertsoginna Köögitüdrukut piilusite ja lähen kitun kohe Ärtu Soldatile kõik ära!"
"Mine kitu jah, saad äkki number suuremad pagunid peale, kuid ma kahtlen, sest ma ise nägin, kuidas sa aednike roosipõõsa alla ühe lõunasöögist üle jäänud koogi peitsid!"
Oled Kaardiväelane # 10 ja selline näeb välja sinu argipäev – pidevate kaebamiste tähe all, eriti valusalt lasub see kaebamise värk just sinu õlgadele, sest oled kaardiväelastest kõige kõrgemal auastmel, oled nr 10. Oled Ärtu Soldati (kuningaperekonna poeg), teie bossi, enda parem käsi. Seetõttu üritavad kõik kaardiväelased just sinu peale alusetuid kaebusi esitada, et saaks auastet endale. Nimelt, kui kaebus osutub tõeseks, siis ülendab Ärtu Soldat alama kaebaja ülemaks numbriks ja see kõrgem number, kelle kohta kaebus esitati langeb jällegi alamaks.
Seetõttu üritad ise võimalikult hästi käituda ja leida võimalikult palju tõeseid kaebusi alamate kaartide kohta.
Sinu suurim probleem kaardiväes on see, et sa ei ole mitte meessoost vaid naissoost. Tundub, et see niivõrd sinu probleem ei olegi, kuivõrd alamate kaardiväelaste mure, sest neile ei paista pähe mahtuvat, kuidas saab üks naine sõjaväeliselt nõnda kõrget karjääri teha, et suisa ülemaks sai. Seetõttu on õhkkond kaardiväes suht-koht pingeline.
Aga kuidas sinust üldse sai kaardiväelane. Kõik algas sellest, et nukud pole sind kunagi köitnud, poiste mänguasjad nagu kada ja mõõk on ikka erutavamad olnud. Kesse neid pissilappe ikka määrida viitsib. Ronisid poiste seltskonnas mööda puid ja ehitasid konstruktsioone ning eelistasid, et sulle ei öeldud “väike tüdruk”. Pigem kõlas see fraas solvavana.
Võimalik, et oma osa oli ka selles, et sinu isa oli suur väejuht, kes kandis Ärtu Kuninglikus Kaardiväes - justnagu sina praegu – numbrit 10.
Sinu lugu teel Ärtu Kuninglikku Kaardiväkke algas ajast, mil sinu kuulus isa sama ametit pidas. Isa kasvatas sind õrna tütarlapse vaimus, mis sulle sugugi mokkamööda polnud ning sootuks vastupidi, suurt protesti tekitas.
Niipea kui said täisealiseks, hakkas range isa sind kohe abiellutama, kuid see ei sobinud kohe mitte sinu plaadiga. Ilmselt just trotsliku meele tõttu mõtleski isa välja kavala plaani sind peiuga kokku viia otse su enda kodus. Olid just söögilauast tõusmas kui isa tegi majaukse lahti ja hüüdis sangarlikul häälel - siin on sinu tulevane peig. Tundsid, kuidas sinus formuleerus viha isa vastu kui ka alandus oma „tulevase“ ees ning must jutt käis sinu silmadest läbi. Vaatamatagi, kellega oli tegu, andsid peiule paremsirge vastu vahtimist ja jooksid toast välja. Mõtlesid omaette, mis saaks olla veel suurem alandus kui abiellumine ning otsustasid sellest allaheitlikkusest kindlalt pääseda. Juba järgmisel päeval teatasidki isale, et kavatsed astuda kaardiväkke.
Tundus, et plaan töötas, sest isa ei olnud selle uudise üle mitte õnnelik. Ometi ei näinud sa ette asjaolu, et isa selle teo tagajärge niivõrd üle elab, et vaid mõni päev hiljem hinge heitis.
Selleks ajaks oli Ärtu Soldat sind juba kaardiväkke võtnud ja parasjagu oligi number viie koht vaba. Kuid miski ei rõõmustanud sind enam, sest olid ju otseselt oma isa mõrvanud. See ongi sinu suur saladus, ainus, mis võiks sind 10 koha pealt lahti kangutada kui keegi seda teada saaks.
Oma isa nimel oled alati olnud tubli kaardiväelane – teed kõige rohkem kätekõverdusi, kõige rohkem rividrilli ja sul on parim oskus kõikidele ülesandeid jagada nii, et sind kuulatakse ja muidugi - suur oskus oma kaasväelaste nõrku kohti leida ning nende kohta soldatile kaevata, jäämata kunagi ise millegi halvaga vahele.
Viimasel ajal on Ärtu Soldat aga kogu aeg oma pruudi (Hertsoginna Köögitüdruku) juures "lähetustel" ja delegeerib kõik oma ülesanded sulle, kes sa siis kamandad seda meestekarja. Kadalipp, alandus, degradeerimine ja kuningaemandale ette kandmine - kõik on sinu pädevuses.
Lisaks sellele, et ükski poistest ei paista sind tolereerivat, lööb üks siiski sulle külge - kaardiväelane number 5, üks nirumatest sõjarditest, selline nõrk ja nigel noormees, väga tüütu lugu, nagu sul oleks mingi huvi meessoo vastu üldse selles plaanis.
Kuid ometi jätkad kõigest hoolimata oma unistuse poole rühkimist - saada poisiks ja teenida ära teiste kaardiväelaste austus, kuigi see ülesanne on paras pähkel. Sest näha on, et suhtumine on šovinistlik ainult seetõttu, et oled naine.
Üks asi, mis on sul siiski teistega vägagi ühine hobi, on see, et kogu teie kaardivägi on väikest viisi nautlejad. Nimelt käite kahes vahetuses (kui üks vahetus töötab, siis teine puhkab) Imedemaa sahkerdaja Valge Küüliku juures teed joomas. Tee aga on üks suisa kole hea mõnuaine.. või noh, mis kole.. päris mõnus teine.. aga kuningriigis miskipärast täitsa põlu all ja sellest tuleb päris vait olla kohe, et teil säärane hobi on.
Vastu viite Valgele Küülikule Kuningaemanda tagant varastatud tordikesi. Nimelt on Kuningaemand suur kokk (erinevalt õukonna Kokast, kes vaid vingub ja üldse süüa ei tee) ning tundub, et Küülikule on maiusroog mokkamööda.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuningaemand kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Aednikud Kaks ja Viis olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
"Kuule mine Jaburasse Teelaudkonda! Mina kuulsin just, kuidas Kuningaemand ütles timukale, et nad hoopis sinult pea maha võtaksid"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja Valekilpkonna tiigi juures käisid!"
"Aga mina nägin, kuidas sa eile salaja teed jõid!"
"Aga mina see-eest nägin, kuidas te mõlemad eile salaja aia tagant Hertsoginna Köögitüdrukut piilusite ja lähen kitun kohe Ärtu Soldatile kõik ära!"
"Mine kitu jah, saad äkki number suuremad pagunid peale, kuid ma kahtlen, sest ma ise nägin, kuidas sa aednike roosipõõsa alla ühe lõunasöögist üle jäänud koogi peitsid!"
Oled Kaardiväelane # 10 ja selline näeb välja sinu argipäev – pidevate kaebamiste tähe all, eriti valusalt lasub see kaebamise värk just sinu õlgadele, sest oled kaardiväelastest kõige kõrgemal auastmel, oled nr 10. Oled Ärtu Soldati (kuningaperekonna poeg), teie bossi, enda parem käsi. Seetõttu üritavad kõik kaardiväelased just sinu peale alusetuid kaebusi esitada, et saaks auastet endale. Nimelt, kui kaebus osutub tõeseks, siis ülendab Ärtu Soldat alama kaebaja ülemaks numbriks ja see kõrgem number, kelle kohta kaebus esitati langeb jällegi alamaks.
Seetõttu üritad ise võimalikult hästi käituda ja leida võimalikult palju tõeseid kaebusi alamate kaartide kohta.
Sinu suurim probleem kaardiväes on see, et sa ei ole mitte meessoost vaid naissoost. Tundub, et see niivõrd sinu probleem ei olegi, kuivõrd alamate kaardiväelaste mure, sest neile ei paista pähe mahtuvat, kuidas saab üks naine sõjaväeliselt nõnda kõrget karjääri teha, et suisa ülemaks sai. Seetõttu on õhkkond kaardiväes suht-koht pingeline.
Aga kuidas sinust üldse sai kaardiväelane. Kõik algas sellest, et nukud pole sind kunagi köitnud, poiste mänguasjad nagu kada ja mõõk on ikka erutavamad olnud. Kesse neid pissilappe ikka määrida viitsib. Ronisid poiste seltskonnas mööda puid ja ehitasid konstruktsioone ning eelistasid, et sulle ei öeldud “väike tüdruk”. Pigem kõlas see fraas solvavana.
Võimalik, et oma osa oli ka selles, et sinu isa oli suur väejuht, kes kandis Ärtu Kuninglikus Kaardiväes - justnagu sina praegu – numbrit 10.
Sinu lugu teel Ärtu Kuninglikku Kaardiväkke algas ajast, mil sinu kuulus isa sama ametit pidas. Isa kasvatas sind õrna tütarlapse vaimus, mis sulle sugugi mokkamööda polnud ning sootuks vastupidi, suurt protesti tekitas.
Niipea kui said täisealiseks, hakkas range isa sind kohe abiellutama, kuid see ei sobinud kohe mitte sinu plaadiga. Ilmselt just trotsliku meele tõttu mõtleski isa välja kavala plaani sind peiuga kokku viia otse su enda kodus. Olid just söögilauast tõusmas kui isa tegi majaukse lahti ja hüüdis sangarlikul häälel - siin on sinu tulevane peig. Tundsid, kuidas sinus formuleerus viha isa vastu kui ka alandus oma „tulevase“ ees ning must jutt käis sinu silmadest läbi. Vaatamatagi, kellega oli tegu, andsid peiule paremsirge vastu vahtimist ja jooksid toast välja. Mõtlesid omaette, mis saaks olla veel suurem alandus kui abiellumine ning otsustasid sellest allaheitlikkusest kindlalt pääseda. Juba järgmisel päeval teatasidki isale, et kavatsed astuda kaardiväkke.
Tundus, et plaan töötas, sest isa ei olnud selle uudise üle mitte õnnelik. Ometi ei näinud sa ette asjaolu, et isa selle teo tagajärge niivõrd üle elab, et vaid mõni päev hiljem hinge heitis.
Selleks ajaks oli Ärtu Soldat sind juba kaardiväkke võtnud ja parasjagu oligi number viie koht vaba. Kuid miski ei rõõmustanud sind enam, sest olid ju otseselt oma isa mõrvanud. See ongi sinu suur saladus, ainus, mis võiks sind 10 koha pealt lahti kangutada kui keegi seda teada saaks.
Oma isa nimel oled alati olnud tubli kaardiväelane – teed kõige rohkem kätekõverdusi, kõige rohkem rividrilli ja sul on parim oskus kõikidele ülesandeid jagada nii, et sind kuulatakse ja muidugi - suur oskus oma kaasväelaste nõrku kohti leida ning nende kohta soldatile kaevata, jäämata kunagi ise millegi halvaga vahele.
Viimasel ajal on Ärtu Soldat aga kogu aeg oma pruudi (Hertsoginna Köögitüdruku) juures "lähetustel" ja delegeerib kõik oma ülesanded sulle, kes sa siis kamandad seda meestekarja. Kadalipp, alandus, degradeerimine ja kuningaemandale ette kandmine - kõik on sinu pädevuses.
Lisaks sellele, et ükski poistest ei paista sind tolereerivat, lööb üks siiski sulle külge - kaardiväelane number 5, üks nirumatest sõjarditest, selline nõrk ja nigel noormees, väga tüütu lugu, nagu sul oleks mingi huvi meessoo vastu üldse selles plaanis.
Kuid ometi jätkad kõigest hoolimata oma unistuse poole rühkimist - saada poisiks ja teenida ära teiste kaardiväelaste austus, kuigi see ülesanne on paras pähkel. Sest näha on, et suhtumine on šovinistlik ainult seetõttu, et oled naine.
Üks asi, mis on sul siiski teistega vägagi ühine hobi, on see, et kogu teie kaardivägi on väikest viisi nautlejad. Nimelt käite kahes vahetuses (kui üks vahetus töötab, siis teine puhkab) Imedemaa sahkerdaja Valge Küüliku juures teed joomas. Tee aga on üks suisa kole hea mõnuaine.. või noh, mis kole.. päris mõnus teine.. aga kuningriigis miskipärast täitsa põlu all ja sellest tuleb päris vait olla kohe, et teil säärane hobi on.
Vastu viite Valgele Küülikule Kuningaemanda tagant varastatud tordikesi. Nimelt on Kuningaemand suur kokk (erinevalt õukonna Kokast, kes vaid vingub ja üldse süüa ei tee) ning tundub, et Küülikule on maiusroog mokkamööda.
Küülik peab teejoomisüritusi saladuses ja teed enda käest ära ei anna. Selle tõttu tuleb Küülik nõusse saada, kui on tahtmine järmine teepidu korraldada. (Keeruline asi, küülikul on kogu aeg kiire.)
Ärtu kuningriiki valitsevad Kuningas ja Kuningaemand kellele allumine on loomulikult kõikidele kaartidele kohustuslikud. Kunigaemand on äärmisekt tujukas ja teinud peade maha võtta laskmisest endale eluviisi. Õnneks ei viida käskusid peaaegu kunagi ellu, sest Kuningas tühistab need ääremselt tihti ja õukonna timukal on piiratud tööaeg, mida ta rangelt jälgib.
Aednikud Kaks ja Viis olid ka kunagi kaardiväelased, kuid neil õnnestus mingi nipiga aednikeks saada ja nüüd arvavad, et on kõige kõvemad mehed kogu lossis, no mingu aga puu taha. Teie, kaardiväelased peate endid siiski paremaiks kui mingid ülejooksikud.
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda, ning pannud kaardiväelaste peale karmi kohustuse tema tervisliku seisundi eest vastutada.
Aednik # 5 - Necro
Oled Ärtu Kuningriigi kuningliku õukonna aednik.
Sul on parim sõber ja truu kompanjon Aednik Kaks, kellega olete täiesti lahutamatud! Kunagi teenisite aega kuninglikus kaardiväes, ning kandsite uhkeid numbreid viis ja kaks nagu ka kõik teised kaardiväelased, kes kandsid erinevaid numbreid ja kannavad siiani. Hähää.. paras, teie neid enam kandma ei pea!
Kuigi numbrid on siiani alles teie POTI masti tähistava kuue peal, sest nii on lahe näidata nendele kaardiväelastele-jobudele, et te olete nende seast välja kasvanud ja n-ö “kõrgemal auastmel”.
Sõjaväelisest karjäärist ei tulnud teil igatahes midagi välja. Teilt nõuti kogu aeg maru palju. Kogu aeg pidi kusagil käima ja mingeid asju tegema, ette kandma ja luurama. No pagan, kas nad ei võiks natuke rahulikumalt asja võtta. Teile meeldis hoopis taevas pilvekujundeid jälgida või TEED juua. TEE on äärmiselt salajane narkootiline aine Imedemaal, mille joomine on totaalselt taunitud, kuid ometigi joovad seda enamik ja mitet just väga salaja. Näiteks Jabura Teelaudkonna tüübid joovad seda ikka päris avalikult, kuigi kõik teevad näo, et põlgavad neid seepärast, k.a. teie. TEEga tutvusite Kuninglikus kaardiväes, sest mis on äärmiselt salajane ja mida teavad ainult kaardiväelased (Ärtu Soldat ei tea!) ja Valge Küülik, on see, et kaardiväelased käivad salaja Valge Küüliku juures TEEtunde pidamas. Teie väga ei käi, kunagi näppasite Küüliku tagant suurema teevaru, ilma et ta ise seda oleks tähele pannud ja nüüd mekite seda salamisi (TEEd küsige mängu alguses GM-i käest). Suur probleem on praegu sellega, et Valge Küülik avalikult TEE diilimisega ei taha tegeleda ja müüb seda vist ainult väga valitud tüüpidele, kuid teie teevarud on otsakorral!!! Jube! Te ei kujuta ette, mis siis saaks kui TEE otsa lõppeks, see oleks katastroof! Ühtki aseainet pole te ka suutnud teele oma aias kasvatada. On küll erineivaid maarohtusid, mis tekitavad TEEga analoogse mõnutunde (koerapöörirohi, ussikikas, vanavarese jalajälg ja unihiire vanaema, viimane on eriti laheda mõjuga ja tekitab mõnusa armumise tunde kui see ära keeta ja siis sisse juua, ainult et selle tõelise mõju välja toomiseks on vaja leemele lisada unihiire karvu, aga õnneks ta peamiselt magab Teelaudkonna taga ja karvu näpata pole väga raske). Ühesõnaga, eelnimetatud ained on TEEga võrreldes ikkagi sama, mis anda lapsele kommi asemel hapuoblikat ja öelda, et see on ju ka lahe nosimine. Ei-ei... TEE on parim!
Aga õukonnast.. Käskude mitte-just-kõige-kiiremini-täitmise pärast kuulsite tihti Kuningaemanda suust hirmutavat lauset “pead maha neil kahel!”, veelgi tihemini aga lauset “pea maha neil kõigil!” Seetõttu viskas Ärtu Soldat teid kaardiväest välja ning pani kuninglikeks aednikeks. Aga ega soldat ise seda vist mäleta, sest tal on pea nii sassis sellest unihiire vanaemast, mis armumist tekitab, et too on sootumaks Hertsoginna Köögitüdrukusse ära armunud. Kuigi jah, see läks tegelt natuke nadisti, et ta just temasse ära armus, eesmärk oli ikka ta panna vanasse ja koledasse Hertsoginnasse endasse armuma. Aga noh, mis seal ikka.. lihtsalt köögitüdruk on selline kenake, et võtaksite ta meeleldi omale. Tema siis laulaks laulu, teeks süüa ja rohiks peenraid. Kas keegi üldse teab kui raske on peenraid rohida! Võibolla tuleks Köögitüdruk endale armurohu abil näpata.. hm, see on idee. Peab aednik Kahega seda arutama kui päikesepaistel vedelemisest aega üle jääb.
Ega te iseenesest ei kurda. Taimed kasvavad suuresti ise, teil jääb rohkem aega TEED juua ja päikesepaistet nautida. Vahel meeldib teile ka Seene peal elavat Suurt Sinist Tõuku külastada ning arutleda maailma asjade üle, kuigi vanamees on jõle tõredaks muutunud. Ei paista enam kedagi ära tundvat ja ajab mingit segast suust välja. Tegelikult aitaks selle vastu üks korralik kogus ussikikast! See teeks tal meele muhedamaks ja miskine probleem näiks tal kah olema. Võib ju pakkuda probleemile lahendust – kasvatada mõni uus ja hea taim. Võibolla hakkab ta seen vanaks jääma. Suure seene kasvatamine ei tohiks küll raske olla. Ühtlasi on ussikikkal mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu. Hea mitmekülge rohi ikka!
Peast ilmajäämise hirm on muidugi endiselt olemas. Näiteks mõni aeg tagasi istutasite Kuningaemanda soovil punase roosipõõsa. Kui need aga õitsema hakkasid, avastasite, et eksikombel oli tegemist valgete roosidega. Joo veel enne istutamist TEEd. Kui Kuningaemand seda nägi, oli tema raev tohutu, oma peade säästmiseks pidite kiirelt asuma roose punaseks võõpama. Välja tulid aga roosad. Roosade peale vihastas emand veelgi rohkem, niisiis pidite tänaseks need veel korra üle värvima. Emand lubas hommikul vaatama tulla. Juhtus aga nii, et õhtul sai hoopis TEED jooma asutud ning värvimiseni te ei jõudnudki. Nüüd tuleb küll kiiresti tegutseda. Vastasel korral… teadagi mis.
Teie tegutsemispaigaks on õukonnaaed, kuid hoolitsete tegelikult kogu Imedemaa taimestiku eest. Ega nad siin väga hoolitsust vajagi, kasvavad ise ilusti. Rohkem hoolitsust vajavad salajased maitsetaimed, mida silma alt ära kasvatate. Nendega varustate Tõuku ja Kuningaemanda kokka. Silma alt ära peavad nad seepärast olema, et kui end superkokaks pidav kuningaemand avastaks, et te konkurenti varustate… Noh, teadagi mida ta siis teiega teha käsiks.
Tõugule olete jaganud mõnusate TEEtundide eest maitsetaimi. Ja jah, tal on ka teed, peaks uurima, äkki müüb kah. Ja seeneeoseid peaks talt kah küsima. Maitsetaimede tarbeks oleks head väetist tarvis, tuvisitt oleks täiuslik. See Tuvi, kes loomade saarel elab, on küll imelik, aga äkki saaks kuidagi jutule… Jabural Teelaudkonnalt vist ei maksa küsida, need on ikka LIIGA jaburad tüübid.. ajavad juhtme kiirelt kokku, seega te seal kuigi tihti ei käi. Äkki annaks kusagilt hoopis TEE seemneid saada? Imedemaal teda taimena ei tunta.
Aednikena teate, et mida külvad, seda lõikad. Sellest, millised asjad kasvama lähevad ja millised mitte, te veel päris hästi aru pole saanud. Kui Kuningaemanda köögist sissevehitud pipratoosi maa sisse kaevasite, siis seal kasvasid peagi ilusad maitsetaimed. Kuningaemanda koogid aga ei kippunud üldse pärast maa sisse kaevamist idanema. Koogipuu oleks muidu päris lahe olnud. Huvitav, kas tõugu seent annaks kuidagi hoopis paljundada? Peaks talt tüki küsima… Võib-olla ei lähe asjad aga kasvama nigela pinnase tõttu, äkki annaks tuvilt natuke khmm… tuviväljutisi väetamiseks küsida..
Ühest Kuningaemanda köögist näpatud maiusest tuli aga sootuks naljakas puu välja – kommipuu! Oi see on üks igavesti vahva asi, otsustasite kohe, et sellest enne kellelegi ei räägigi kui alles Kuningaemanda aiapeol palute endale natuke lavapinda, et kõikidele oma uut produkti presenteerida. Oi, see saab alles vahva olema ja äkki siis ei taha Kuningaemand teil enam pead ka maha võtta, sest ta on selline suur magusalemb!
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.
Maarohud, mille mõju on kindel ja mida ka Tõugule diilite.
Värske niidukimuru (dooside arv 4) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.
Pruun tõeleht (dooside arv 3) (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.
Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv 2) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.
Unihiire vanaema (dooside arv 5), (emuleeritakse magusate mahladega) Tekitab manustanul armumise tunde esimese objekti vastu, keda ta 5 minutit pärast joomist näeb, olenemata soost.
Ussikikas (dooside arv 10), (emuleeritakse saialille salvi või piimaga). Välispidiseks määrimiseks, mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu.
Sul on parim sõber ja truu kompanjon Aednik Kaks, kellega olete täiesti lahutamatud! Kunagi teenisite aega kuninglikus kaardiväes, ning kandsite uhkeid numbreid viis ja kaks nagu ka kõik teised kaardiväelased, kes kandsid erinevaid numbreid ja kannavad siiani. Hähää.. paras, teie neid enam kandma ei pea!
Kuigi numbrid on siiani alles teie POTI masti tähistava kuue peal, sest nii on lahe näidata nendele kaardiväelastele-jobudele, et te olete nende seast välja kasvanud ja n-ö “kõrgemal auastmel”.
Sõjaväelisest karjäärist ei tulnud teil igatahes midagi välja. Teilt nõuti kogu aeg maru palju. Kogu aeg pidi kusagil käima ja mingeid asju tegema, ette kandma ja luurama. No pagan, kas nad ei võiks natuke rahulikumalt asja võtta. Teile meeldis hoopis taevas pilvekujundeid jälgida või TEED juua. TEE on äärmiselt salajane narkootiline aine Imedemaal, mille joomine on totaalselt taunitud, kuid ometigi joovad seda enamik ja mitet just väga salaja. Näiteks Jabura Teelaudkonna tüübid joovad seda ikka päris avalikult, kuigi kõik teevad näo, et põlgavad neid seepärast, k.a. teie. TEEga tutvusite Kuninglikus kaardiväes, sest mis on äärmiselt salajane ja mida teavad ainult kaardiväelased (Ärtu Soldat ei tea!) ja Valge Küülik, on see, et kaardiväelased käivad salaja Valge Küüliku juures TEEtunde pidamas. Teie väga ei käi, kunagi näppasite Küüliku tagant suurema teevaru, ilma et ta ise seda oleks tähele pannud ja nüüd mekite seda salamisi (TEEd küsige mängu alguses GM-i käest). Suur probleem on praegu sellega, et Valge Küülik avalikult TEE diilimisega ei taha tegeleda ja müüb seda vist ainult väga valitud tüüpidele, kuid teie teevarud on otsakorral!!! Jube! Te ei kujuta ette, mis siis saaks kui TEE otsa lõppeks, see oleks katastroof! Ühtki aseainet pole te ka suutnud teele oma aias kasvatada. On küll erineivaid maarohtusid, mis tekitavad TEEga analoogse mõnutunde (koerapöörirohi, ussikikas, vanavarese jalajälg ja unihiire vanaema, viimane on eriti laheda mõjuga ja tekitab mõnusa armumise tunde kui see ära keeta ja siis sisse juua, ainult et selle tõelise mõju välja toomiseks on vaja leemele lisada unihiire karvu, aga õnneks ta peamiselt magab Teelaudkonna taga ja karvu näpata pole väga raske). Ühesõnaga, eelnimetatud ained on TEEga võrreldes ikkagi sama, mis anda lapsele kommi asemel hapuoblikat ja öelda, et see on ju ka lahe nosimine. Ei-ei... TEE on parim!
Aga õukonnast.. Käskude mitte-just-kõige-kiiremini-täitmise pärast kuulsite tihti Kuningaemanda suust hirmutavat lauset “pead maha neil kahel!”, veelgi tihemini aga lauset “pea maha neil kõigil!” Seetõttu viskas Ärtu Soldat teid kaardiväest välja ning pani kuninglikeks aednikeks. Aga ega soldat ise seda vist mäleta, sest tal on pea nii sassis sellest unihiire vanaemast, mis armumist tekitab, et too on sootumaks Hertsoginna Köögitüdrukusse ära armunud. Kuigi jah, see läks tegelt natuke nadisti, et ta just temasse ära armus, eesmärk oli ikka ta panna vanasse ja koledasse Hertsoginnasse endasse armuma. Aga noh, mis seal ikka.. lihtsalt köögitüdruk on selline kenake, et võtaksite ta meeleldi omale. Tema siis laulaks laulu, teeks süüa ja rohiks peenraid. Kas keegi üldse teab kui raske on peenraid rohida! Võibolla tuleks Köögitüdruk endale armurohu abil näpata.. hm, see on idee. Peab aednik Kahega seda arutama kui päikesepaistel vedelemisest aega üle jääb.
Ega te iseenesest ei kurda. Taimed kasvavad suuresti ise, teil jääb rohkem aega TEED juua ja päikesepaistet nautida. Vahel meeldib teile ka Seene peal elavat Suurt Sinist Tõuku külastada ning arutleda maailma asjade üle, kuigi vanamees on jõle tõredaks muutunud. Ei paista enam kedagi ära tundvat ja ajab mingit segast suust välja. Tegelikult aitaks selle vastu üks korralik kogus ussikikast! See teeks tal meele muhedamaks ja miskine probleem näiks tal kah olema. Võib ju pakkuda probleemile lahendust – kasvatada mõni uus ja hea taim. Võibolla hakkab ta seen vanaks jääma. Suure seene kasvatamine ei tohiks küll raske olla. Ühtlasi on ussikikkal mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu. Hea mitmekülge rohi ikka!
Peast ilmajäämise hirm on muidugi endiselt olemas. Näiteks mõni aeg tagasi istutasite Kuningaemanda soovil punase roosipõõsa. Kui need aga õitsema hakkasid, avastasite, et eksikombel oli tegemist valgete roosidega. Joo veel enne istutamist TEEd. Kui Kuningaemand seda nägi, oli tema raev tohutu, oma peade säästmiseks pidite kiirelt asuma roose punaseks võõpama. Välja tulid aga roosad. Roosade peale vihastas emand veelgi rohkem, niisiis pidite tänaseks need veel korra üle värvima. Emand lubas hommikul vaatama tulla. Juhtus aga nii, et õhtul sai hoopis TEED jooma asutud ning värvimiseni te ei jõudnudki. Nüüd tuleb küll kiiresti tegutseda. Vastasel korral… teadagi mis.
Teie tegutsemispaigaks on õukonnaaed, kuid hoolitsete tegelikult kogu Imedemaa taimestiku eest. Ega nad siin väga hoolitsust vajagi, kasvavad ise ilusti. Rohkem hoolitsust vajavad salajased maitsetaimed, mida silma alt ära kasvatate. Nendega varustate Tõuku ja Kuningaemanda kokka. Silma alt ära peavad nad seepärast olema, et kui end superkokaks pidav kuningaemand avastaks, et te konkurenti varustate… Noh, teadagi mida ta siis teiega teha käsiks.
Tõugule olete jaganud mõnusate TEEtundide eest maitsetaimi. Ja jah, tal on ka teed, peaks uurima, äkki müüb kah. Ja seeneeoseid peaks talt kah küsima. Maitsetaimede tarbeks oleks head väetist tarvis, tuvisitt oleks täiuslik. See Tuvi, kes loomade saarel elab, on küll imelik, aga äkki saaks kuidagi jutule… Jabural Teelaudkonnalt vist ei maksa küsida, need on ikka LIIGA jaburad tüübid.. ajavad juhtme kiirelt kokku, seega te seal kuigi tihti ei käi. Äkki annaks kusagilt hoopis TEE seemneid saada? Imedemaal teda taimena ei tunta.
Aednikena teate, et mida külvad, seda lõikad. Sellest, millised asjad kasvama lähevad ja millised mitte, te veel päris hästi aru pole saanud. Kui Kuningaemanda köögist sissevehitud pipratoosi maa sisse kaevasite, siis seal kasvasid peagi ilusad maitsetaimed. Kuningaemanda koogid aga ei kippunud üldse pärast maa sisse kaevamist idanema. Koogipuu oleks muidu päris lahe olnud. Huvitav, kas tõugu seent annaks kuidagi hoopis paljundada? Peaks talt tüki küsima… Võib-olla ei lähe asjad aga kasvama nigela pinnase tõttu, äkki annaks tuvilt natuke khmm… tuviväljutisi väetamiseks küsida..
Ühest Kuningaemanda köögist näpatud maiusest tuli aga sootuks naljakas puu välja – kommipuu! Oi see on üks igavesti vahva asi, otsustasite kohe, et sellest enne kellelegi ei räägigi kui alles Kuningaemanda aiapeol palute endale natuke lavapinda, et kõikidele oma uut produkti presenteerida. Oi, see saab alles vahva olema ja äkki siis ei taha Kuningaemand teil enam pead ka maha võtta, sest ta on selline suur magusalemb!
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.
Maarohud, mille mõju on kindel ja mida ka Tõugule diilite.
Värske niidukimuru (dooside arv 4) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.
Pruun tõeleht (dooside arv 3) (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.
Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv 2) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.
Unihiire vanaema (dooside arv 5), (emuleeritakse magusate mahladega) Tekitab manustanul armumise tunde esimese objekti vastu, keda ta 5 minutit pärast joomist näeb, olenemata soost.
Ussikikas (dooside arv 10), (emuleeritakse saialille salvi või piimaga). Välispidiseks määrimiseks, mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu.
Aednik # 2 - Oliver
Oled Ärtu Kuningriigi kuningliku õukonna aednik.
Sul on parim sõber ja truu kompanjon Aednik Viis, kellega olete täiesti lahutamatud! Kunagi teenisite aega kuninglikus kaardiväes, ning kandsite uhkeid numbreid viis ja kaks nagu ka kõik teised kaardiväelased, kes kandsid erinevaid numbreid ja kannavad siiani. Hähää.. paras, teie neid enam kandma ei pea!
Kuigi numbrid on siiani alles teie POTI masti tähistava kuue peal, sest nii on lahe näidata nendele kaardiväelastele-jobudele, et te olete nende seast välja kasvanud ja n-ö “kõrgemal auastmel”.
Sõjaväelisest karjäärist ei tulnud teil igatahes midagi välja. Teilt nõuti kogu aeg maru palju. Kogu aeg pidi kusagil käima ja mingeid asju tegema, ette kandma ja luurama. No pagan, kas nad ei võiks natuke rahulikumalt asja võtta. Teile meeldis hoopis taevas pilvekujundeid jälgida või TEED juua. TEE on äärmiselt salajane narkootiline aine Imedemaal, mille joomine on totaalselt taunitud, kuid ometigi joovad seda enamik ja mitet just väga salaja. Näiteks Jabura Teelaudkonna tüübid joovad seda ikka päris avalikult, kuigi kõik teevad näo, et põlgavad neid seepärast, k.a. teie. TEEga tutvusite Kuninglikus kaardiväes, sest mis on äärmiselt salajane ja mida teavad ainult kaardiväelased (Ärtu Soldat ei tea!) ja Valge Küülik, on see, et kaardiväelased käivad salaja Valge Küüliku juures TEEtunde pidamas. Teie väga ei käi, kunagi näppasite Küüliku tagant suurema teevaru, ilma et ta ise seda oleks tähele pannud ja nüüd mekite seda salamisi (TEEd küsige mängu alguses GM-i käest). Suur probleem on praegu sellega, et Valge Küülik avalikult TEE diilimisega ei taha tegeleda ja müüb seda vist ainult väga valitud tüüpidele, kuid teie teevarud on otsakorral!!! Jube! Te ei kujuta ette, mis siis saaks kui TEE otsa lõppeks, see oleks katastroof! Ühtki aseainet pole te ka suutnud teele oma aias kasvatada. On küll erinevaid maarohtusid, mis tekitavad TEEga analoogse mõnutunde (koerapöörirohi, ussikikas, vanavarese jalajälg ja unihiire vanaema, viimane on eriti laheda mõjuga ja tekitab mõnusa armumise tunde kui see ära keeta ja siis sisse juua, ainult et selle tõelise mõju välja toomiseks on vaja leemele lisada unihiire karvu, aga õnneks ta peamiselt magab Teelaudkonna taga ja karvu näpata pole väga raske). Ühesõnaga, eelnimetatud ained on TEEga võrreldes ikkagi sama, mis anda lapsele kommi asemel hapuoblikat ja öelda, et see on ju ka lahe nosimine. Ei-ei... TEE on parim!
Aga õukonnast.. Käskude mitte-just-kõige-kiiremini-täitmise pärast kuulsite tihti Kuningaemanda suust hirmutavat lauset “pead maha neil kahel!”, veelgi tihemini aga lauset “pea maha neil kõigil!” Seetõttu viskas Ärtu Soldat teid kaardiväest välja ning pani kuninglikeks aednikeks. Aga ega soldat ise seda vist mäleta, sest tal on pea nii sassis sellest unihiire vanaemast, mis armumist tekitab, et too on sootumaks Hertsoginna Köögitüdrukusse ära armunud. Kuigi jah, see läks tegelt ikka VÄGA nadisti, et ta just temasse ära armus, eesmärk oli ikka ta panna vanasse ja koledasse Hertsoginnasse endasse armuma. Köögitüdruk on selline kenake ja nii nunnu, et võtaksid ta meeleldi omale. Tema siis laulaks laulu, teeks süüa ja rohiks peenraid ning hellitaks sind kõrrekesega ninaotsa sügades. Võibolla tuleks Köögitüdruk endale armurohu abil näpata.. hm, see on idee. Peab aednik Viiega seda arutama kui päikesepaistel vedelemisest aega üle jääb, kuigi sulle tundub, et Aednik Viis ei soosiks seda kui sa Köögitüdruku täitsa endale võtaksid.. võibolla peaks kavalama skeemi välja mõtlema, kuidas Köögitüdruk soldatilt üle lüüa ja siis temaga kahekesi metsa elama minna. Näiteks Merisigade Pati ja Paterssoni onni varjule kolida. Armurohul on siin kindlasti oma osa!
Ega te iseenesest ei kurda. Taimed kasvavad suuresti ise, teil jääb rohkem aega TEED juua ja päikesepaistet nautida. Vahel meeldib teile ka Seene peal elavat Suurt Sinist Tõuku külastada ning arutleda maailma asjade üle, kuigi vanamees on jõle tõredaks muutunud. Ei paista enam kedagi ära tundvat ja ajab mingit segast suust välja. Tegelikult aitaks selle vastu üks korralik kogus ussikikast! See teeks tal meele muhedamaks ja miskine probleem näikse tal kah olema. Võib ju pakkuda probleemile lahendust – kasvatada mõni uus ja hea taim. Võibolla hakkab ta seen vanaks jääma. Suure seene kasvatamine ei tohiks küll raske olla. Ühtlasi on ussikikkal mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu. Hea mitmekülge rohi ikka!
Peast ilmajäämise hirm on muidugi endiselt olemas. Näiteks mõni aeg tagasi istutasite Kuningaemanda soovil punase roosipõõsa. Kui need aga õitsema hakkasid, avastasite, et eksikombel oli tegemist valgete roosidega. Joo veel enne istutamist TEEd. Kui Kuningaemand seda nägi, oli tema raev tohutu, oma peade säästmiseks pidite kiirelt asuma roose punaseks võõpama. Välja tulid aga roosad. Roosade peale vihastas emand veelgi rohkem, niisiis pidite tänaseks need veel korra üle värvima. Emand lubas hommikul vaatama tulla. Juhtus aga nii, et õhtul sai hoopis TEED jooma asutud ning värvimiseni te ei jõudnudki. Nüüd tuleb küll kiiresti tegutseda. Vastasel korral… teadagi mis.
Teie tegutsemispaigaks on õukonnaaed, kuid hoolitsete tegelikult kogu Imedemaa taimestiku eest. Ega nad siin väga hoolitsust vajagi, kasvavad ise ilusti. Rohkem hoolitsust vajavad salajased maitsetaimed, mida silma alt ära kasvatate. Nendega varustate Tõuku ja Kuningaemanda kokka. Silma alt ära peavad nad seepärast olema, et kui end superkokaks pidav kuningaemand avastaks, et te konkurenti varustate… Noh, teadagi mida ta siis teiega teha käsiks.
Tõugule olete jaganud mõnusate TEEtundide eest maitsetaimi. Ja jah, tal on ka teed, peaks uurima, äkki müüb kah. Ja seeneeoseid peaks talt kah küsima. Maitsetaimede tarbeks oleks head väetist tarvis, tuvisitt oleks täiuslik. See Tuvi, kes loomade saarel elab, on küll imelik, aga äkki saaks kuidagi jutule… Jabural Teelaudkonnalt vist ei maksa küsida, need on ikka LIIGA jaburad tüübid.. ajavad juhtme kiirelt kokku, seega te seal kuigi tihti ei käi. Äkki annaks kusagilt hoopis TEE seemneid saada? Imedemaal teda taimena ei tunta.
Aednikena teate, et mida külvad, seda lõikad. Sellest, millised asjad kasvama lähevad ja millised mitte, te veel päris hästi aru pole saanud. Kui Kuningaemanda köögist sissevehitud pipratoosi maa sisse kaevasite, siis seal kasvasid peagi ilusad maitsetaimed. Kuningaemanda koogid aga ei kippunud üldse pärast maa sisse kaevamist idanema. Koogipuu oleks muidu päris lahe olnud. Huvitav, kas tõugu seent annaks kuidagi hoopis paljundada? Peaks talt tüki küsima… Võib-olla ei lähe asjad aga kasvama nigela pinnase tõttu, äkki annaks tuvilt natuke khmm… tuviväljutisi väetamiseks küsida..
Ühest Kuningaemanda köögist näpatud maiusest tuli aga sootuks naljakas puu välja – kommipuu! Oi see on üks igavesti vahva asi, otsustasite kohe, et sellest enne kellelegi ei räägigi kui alles Kuningaemanda aiapeol palute endale natuke lavapinda, et kõikidele oma uut produkti presenteerida. Oi, see saab alles vahva olema ja äkki siis ei taha Kuningaemand teil enam pead ka maha võtta, sest ta on selline suur magusalemb!
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.
Maarohud, mille mõju on kindel ja mida ka Tõugule diilite.
Värske niidukimuru (dooside arv 4) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.
Pruun tõeleht (dooside arv 3) (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.
Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv 2) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.
Unihiire vanaema (dooside arv 5), (emuleeritakse magusate mahladega) Tekitab manustanul armumise tunde esimese objekti vastu, keda ta 5 minutit pärast joomist näeb, olenemata soost.
Ussikikas (dooside arv 10), (emuleeritakse saialille salvi või piimaga). Välispidiseks määrimiseks, mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu.
Sul on parim sõber ja truu kompanjon Aednik Viis, kellega olete täiesti lahutamatud! Kunagi teenisite aega kuninglikus kaardiväes, ning kandsite uhkeid numbreid viis ja kaks nagu ka kõik teised kaardiväelased, kes kandsid erinevaid numbreid ja kannavad siiani. Hähää.. paras, teie neid enam kandma ei pea!
Kuigi numbrid on siiani alles teie POTI masti tähistava kuue peal, sest nii on lahe näidata nendele kaardiväelastele-jobudele, et te olete nende seast välja kasvanud ja n-ö “kõrgemal auastmel”.
Sõjaväelisest karjäärist ei tulnud teil igatahes midagi välja. Teilt nõuti kogu aeg maru palju. Kogu aeg pidi kusagil käima ja mingeid asju tegema, ette kandma ja luurama. No pagan, kas nad ei võiks natuke rahulikumalt asja võtta. Teile meeldis hoopis taevas pilvekujundeid jälgida või TEED juua. TEE on äärmiselt salajane narkootiline aine Imedemaal, mille joomine on totaalselt taunitud, kuid ometigi joovad seda enamik ja mitet just väga salaja. Näiteks Jabura Teelaudkonna tüübid joovad seda ikka päris avalikult, kuigi kõik teevad näo, et põlgavad neid seepärast, k.a. teie. TEEga tutvusite Kuninglikus kaardiväes, sest mis on äärmiselt salajane ja mida teavad ainult kaardiväelased (Ärtu Soldat ei tea!) ja Valge Küülik, on see, et kaardiväelased käivad salaja Valge Küüliku juures TEEtunde pidamas. Teie väga ei käi, kunagi näppasite Küüliku tagant suurema teevaru, ilma et ta ise seda oleks tähele pannud ja nüüd mekite seda salamisi (TEEd küsige mängu alguses GM-i käest). Suur probleem on praegu sellega, et Valge Küülik avalikult TEE diilimisega ei taha tegeleda ja müüb seda vist ainult väga valitud tüüpidele, kuid teie teevarud on otsakorral!!! Jube! Te ei kujuta ette, mis siis saaks kui TEE otsa lõppeks, see oleks katastroof! Ühtki aseainet pole te ka suutnud teele oma aias kasvatada. On küll erinevaid maarohtusid, mis tekitavad TEEga analoogse mõnutunde (koerapöörirohi, ussikikas, vanavarese jalajälg ja unihiire vanaema, viimane on eriti laheda mõjuga ja tekitab mõnusa armumise tunde kui see ära keeta ja siis sisse juua, ainult et selle tõelise mõju välja toomiseks on vaja leemele lisada unihiire karvu, aga õnneks ta peamiselt magab Teelaudkonna taga ja karvu näpata pole väga raske). Ühesõnaga, eelnimetatud ained on TEEga võrreldes ikkagi sama, mis anda lapsele kommi asemel hapuoblikat ja öelda, et see on ju ka lahe nosimine. Ei-ei... TEE on parim!
Aga õukonnast.. Käskude mitte-just-kõige-kiiremini-täitmise pärast kuulsite tihti Kuningaemanda suust hirmutavat lauset “pead maha neil kahel!”, veelgi tihemini aga lauset “pea maha neil kõigil!” Seetõttu viskas Ärtu Soldat teid kaardiväest välja ning pani kuninglikeks aednikeks. Aga ega soldat ise seda vist mäleta, sest tal on pea nii sassis sellest unihiire vanaemast, mis armumist tekitab, et too on sootumaks Hertsoginna Köögitüdrukusse ära armunud. Kuigi jah, see läks tegelt ikka VÄGA nadisti, et ta just temasse ära armus, eesmärk oli ikka ta panna vanasse ja koledasse Hertsoginnasse endasse armuma. Köögitüdruk on selline kenake ja nii nunnu, et võtaksid ta meeleldi omale. Tema siis laulaks laulu, teeks süüa ja rohiks peenraid ning hellitaks sind kõrrekesega ninaotsa sügades. Võibolla tuleks Köögitüdruk endale armurohu abil näpata.. hm, see on idee. Peab aednik Viiega seda arutama kui päikesepaistel vedelemisest aega üle jääb, kuigi sulle tundub, et Aednik Viis ei soosiks seda kui sa Köögitüdruku täitsa endale võtaksid.. võibolla peaks kavalama skeemi välja mõtlema, kuidas Köögitüdruk soldatilt üle lüüa ja siis temaga kahekesi metsa elama minna. Näiteks Merisigade Pati ja Paterssoni onni varjule kolida. Armurohul on siin kindlasti oma osa!
Ega te iseenesest ei kurda. Taimed kasvavad suuresti ise, teil jääb rohkem aega TEED juua ja päikesepaistet nautida. Vahel meeldib teile ka Seene peal elavat Suurt Sinist Tõuku külastada ning arutleda maailma asjade üle, kuigi vanamees on jõle tõredaks muutunud. Ei paista enam kedagi ära tundvat ja ajab mingit segast suust välja. Tegelikult aitaks selle vastu üks korralik kogus ussikikast! See teeks tal meele muhedamaks ja miskine probleem näikse tal kah olema. Võib ju pakkuda probleemile lahendust – kasvatada mõni uus ja hea taim. Võibolla hakkab ta seen vanaks jääma. Suure seene kasvatamine ei tohiks küll raske olla. Ühtlasi on ussikikkal mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu. Hea mitmekülge rohi ikka!
Peast ilmajäämise hirm on muidugi endiselt olemas. Näiteks mõni aeg tagasi istutasite Kuningaemanda soovil punase roosipõõsa. Kui need aga õitsema hakkasid, avastasite, et eksikombel oli tegemist valgete roosidega. Joo veel enne istutamist TEEd. Kui Kuningaemand seda nägi, oli tema raev tohutu, oma peade säästmiseks pidite kiirelt asuma roose punaseks võõpama. Välja tulid aga roosad. Roosade peale vihastas emand veelgi rohkem, niisiis pidite tänaseks need veel korra üle värvima. Emand lubas hommikul vaatama tulla. Juhtus aga nii, et õhtul sai hoopis TEED jooma asutud ning värvimiseni te ei jõudnudki. Nüüd tuleb küll kiiresti tegutseda. Vastasel korral… teadagi mis.
Teie tegutsemispaigaks on õukonnaaed, kuid hoolitsete tegelikult kogu Imedemaa taimestiku eest. Ega nad siin väga hoolitsust vajagi, kasvavad ise ilusti. Rohkem hoolitsust vajavad salajased maitsetaimed, mida silma alt ära kasvatate. Nendega varustate Tõuku ja Kuningaemanda kokka. Silma alt ära peavad nad seepärast olema, et kui end superkokaks pidav kuningaemand avastaks, et te konkurenti varustate… Noh, teadagi mida ta siis teiega teha käsiks.
Tõugule olete jaganud mõnusate TEEtundide eest maitsetaimi. Ja jah, tal on ka teed, peaks uurima, äkki müüb kah. Ja seeneeoseid peaks talt kah küsima. Maitsetaimede tarbeks oleks head väetist tarvis, tuvisitt oleks täiuslik. See Tuvi, kes loomade saarel elab, on küll imelik, aga äkki saaks kuidagi jutule… Jabural Teelaudkonnalt vist ei maksa küsida, need on ikka LIIGA jaburad tüübid.. ajavad juhtme kiirelt kokku, seega te seal kuigi tihti ei käi. Äkki annaks kusagilt hoopis TEE seemneid saada? Imedemaal teda taimena ei tunta.
Aednikena teate, et mida külvad, seda lõikad. Sellest, millised asjad kasvama lähevad ja millised mitte, te veel päris hästi aru pole saanud. Kui Kuningaemanda köögist sissevehitud pipratoosi maa sisse kaevasite, siis seal kasvasid peagi ilusad maitsetaimed. Kuningaemanda koogid aga ei kippunud üldse pärast maa sisse kaevamist idanema. Koogipuu oleks muidu päris lahe olnud. Huvitav, kas tõugu seent annaks kuidagi hoopis paljundada? Peaks talt tüki küsima… Võib-olla ei lähe asjad aga kasvama nigela pinnase tõttu, äkki annaks tuvilt natuke khmm… tuviväljutisi väetamiseks küsida..
Ühest Kuningaemanda köögist näpatud maiusest tuli aga sootuks naljakas puu välja – kommipuu! Oi see on üks igavesti vahva asi, otsustasite kohe, et sellest enne kellelegi ei räägigi kui alles Kuningaemanda aiapeol palute endale natuke lavapinda, et kõikidele oma uut produkti presenteerida. Oi, see saab alles vahva olema ja äkki siis ei taha Kuningaemand teil enam pead ka maha võtta, sest ta on selline suur magusalemb!
Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.
Maarohud, mille mõju on kindel ja mida ka Tõugule diilite.
Värske niidukimuru (dooside arv 4) (emuleeritakse värske murulauguga)
Manustatakse oraalselt. Värske niidukimuru kõrvaldab patsiendi mälust viimased 5 minutit mis eelnesid muru söömisele.
Pruun tõeleht (dooside arv 3) (emuleeritakse sigarilloga)
Pruuni tõelehe suitsetamine paneb suitsetaja rääkima ainult puhast tõtt, aga samal ajal ei tekita see mingisugust rääkimise kohustust.
Kuivatatud harilik laksuõis (dooside arv 2) (emuleeritakse kuivatatud paprikaga)
Manustatakse oraalselt. Patsient kaotab kolmeks minutiks kontakti maailmaga ja elab läbi veiraid elamusi, mis on iga kord erinevad. Maailmaga kontakti kaotanu püsib samas asendis ning ei näe ega kuule midagi. Elamuste iseloom jääb tarvitanu enda otsustada.
Unihiire vanaema (dooside arv 5), (emuleeritakse magusate mahladega) Tekitab manustanul armumise tunde esimese objekti vastu, keda ta 5 minutit pärast joomist näeb, olenemata soost.
Ussikikas (dooside arv 10), (emuleeritakse saialille salvi või piimaga). Välispidiseks määrimiseks, mõju ravida katkiseid kohti ja neid kinni kasvatada, samuti peatada verejooksu.
Valge Küülik - Aweron
“Oh mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks!!”
Oled Valge Küülik, korralik uurikellaga härrasmees, kes ei unusta enamasti ka kindaid kanda ja jääb väljapeetuks igas olukorras, vähemalt enda arvates. Mis siin salata – oled ainus asjalik elukas Imedemaal!
Kogu oma teadliku elu oled tegelenud suuremat sorti äritegevusega, sest äri, see on elu! Seetõttu oled arendanud terve võrgustiku naturaalmajanduses äritegevuse Imedemaa ja Inimestemaa vahele.
Mida enamik Imedemaalasi ei tea, ega ilmselt mitte ükski Inimestemaalane, et neid kahte maad ühendab portaal, mille nimetasid kohe pärast avastamist enda järgi Küülikuuruks. Loomulikult käib portaal võtmega lahti ja kinni ja kellel võtit pole, see sealt teise maailma ei saa ja üldse on parem kui keegi jaole ei saa, kus su pesa on! Pealegi, on sul komme hoida seal oma ülimalt vajalikke asju!
Inimestemaailmas nimetatakse su suurepärast portaali “räpaseks jänese auguks, mis tuleks juba ammu kinni toppida”. Vähemal sellist juttu kuulsid ükskord selle aia aednikku rääkimas, kelle aias su urg asub. Üldiselt võib aednik Valekilpkonna tiiki minna!, pealegi, on sul liiga kiire sellisteks mõteteks!
Urg asub sul Liddellide aias, kus elavad 2 väikest tüdrukut oma isa Henry Liddelli ja kassiga. Isa on normaalne, kass aga tundub jabur. Vanema tüdruku nimi on Alice Pleasance Liddell. Aga sellest hiljem, sest just praegu hakkad sa hiljaks jääma Kuningaemanda aiapeole ja selle jama eest võidakse sul kergesti pea maha võtta, sest Kuningaemand hilinemist ei salli!
Kogu oma äritegevuse oled üles seadnud ajast kui avastasid Küülikuuru – tassid sealtkaudu Inimestemaailmast asju Imedemaale ja vastupidi – vahetuskaubandus, vat see on elu! Api.. vist jääd jälle hiljaks, sest Hertsoginna, kelle majas sa juhtumisi Imedemaal tuba üürid, tahtis ju sult näokreemi ja puudrit saada?! Aga kust saada näokreemi, ah? Äkki saab neid kuidagi teha Valekilpkonna pisarates, mida see õnnetu elukas oma kurba lugu jutustades valama hakkab. Oeh, kuna sul on alati nii kiire, siis on see üpris tüütu, et pead iga kord kui tahad pisaraid, Valekilpkonna jubepikka ja halavat lugu kuulama. Oih! Karvad ja kõrvad, jälle jääd hiljaks!
Igatahes, olid just Küülikuuru avastanud kui juhtus kohutav lugu, nimelt oli sul 3 võtit! 3 !!! Aga järele on jäänud üks! Kadunud! Kas sa kujutad pilti! Kübarsepa nimel! See on üks igavesti niru lugu, sest kui keegi jaole saab, kus ülejäänud võtmed on, siis on väga niru lugu, sest siis ta võtab sult ju elatusallika ära – sa ei saa enam üksi importida ja eksportida, igast muud asjapulgad teevad seda ju ka!
Näiteks ükspäev tegi Loomade kunn Hiir sulle ettepaneku hakata talle relvasid transportima - "mul on vaja kääre", ütles Hiir. Sina kui puhastverd ärimees tegid kiire kalkulatsiooni ja ütlesid DIIL!, juhul kui Hiir toob sulle vastu neid suurepäraseid orgaanilisi maheporgandeid, mida Pattersonid metsas kasvatavad: „26 orgaaniseliselt kasvatatud porgandit!:“ oligi sinu diil, aga Hiir näed, hakkas pirisema, et tal ei ole ja kas muud moodi ei saa! No ei saa ja kõik. Võibolla ainult siis kui Hiir sulle mõnu muu asja välja mõtleb, mida näiteks Inimestemaailmas vaja läheb, Valekilpkonna pisarad on seal näiteks väga kuum kaup! Neid pannakse kreemide sisse, et siis naised olevat nooremad. Üldiselt, tundub, et see Hiir pakub sulle Loomariigis ülemvarustaja kohta ja püsitöökohta, aga siis peaksid ju oma kõikidest diilidest loobuma. Loobuma oma elust! Ja Api! Mis kell on!
Oh, mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks! Ja siis muidugi see Suur Sinine Tõuk! Arumaisaa, kuhu ta topib viimasel ajal kogu selle Tee, mis ma talle Inimestemaailmast kohale vean! Okei, tal on paar klienti, kellega ta koos tripib, aga SELLINE KOGUS! Sa sinine sitikas, selline kogus teed tapab isegi hobuse! Ja siis veel need tordid ja koogid...Millal ma need veel Kuningaemanda kaardiväelaste käest ära toon, kui ma koguaeg pead teed vedama?
Ühesõnaga, lugu on selline, et see Tõuk – noh, olgu, ta on siin Imedemaal nagu boss või nii – tarbib meeletus koguses TEED, mida sa Inimestemaailmast talle tood. Igatahes millekski tal seda vaja läheb, noh, ilmselt trippimiseks.
Kaardiväelased on omaette teema, neile on sul eridiilid. Neid sa nagu aitad rohkem, sest need Kuningaemanda koogid, mida nad sulle toovad (mis on tõesti Inimestemaailmas populaarsed), ei ole tegelikult kogu seda Teehulka ja Aega väärt, mis sa nende peale kulutad! Oled neile iga päev teinud oma, ptui, Hertsoginna kodus TEEAJA- siis nad käivad seda seal su juures mekkimas, pärast lähevad täitsa pilves peaga Kuningaemanda aeda tagasi, sest ega nad muidu selle naise karjumist üle ei elaks! Mõnes mõttes mõistetav, oih, jäädki jälle hiljaks!
Oh Hertsoginna, Hertsoginna! ta on kindlasti väga vihane!
Kui nii edasi läheb, siis ma pean hakkama mingit kangemat kraami tooma, sest nii suuri koguseid ma ei jaksa lihtsalt üksi vedada! Hm, võtaks partneri? Eih, see ei ole hea idee... See on äärmuslik lahendus. Oot, ma kuulsin midagi kohvist... See pidi kangem olema. Hea küll, järgmine kord proovin seda hankida.
Tegelikult on Tõuk kasulik, sest tal on SEENT. Seen on miskipärast Inimestemaailmas jube populaarne, teagi, mis nad seal sellega teevad. Tõuk on viimasel ajal muidugi jube ahneks läinud, sest lisaks teele on ta sul endale lasknud igast nodi tassida. Viimati pidid talle tooma mingit ainet, mis aitaks muundumiste vastu. Noh, võtsid siis Liddellide majast mini purgi, polnud vist suurem asi, sest kui Tõuk seda jõi, hakkas ta rõvedat häält tegema ja karjuma ja lubas sul pea maha raiuda! Täitsa ära keeras ühesõnaga!! Nagu Kuningaemand juba!
Siis käskis ta endale mingit nahka tuua, et see endale peale tõmmata. Noh, tõmbasid, ühelt kassiraipelt, kes aias vedeles naha maha ja tassisid Tõugule, aga see vist talle ka ei meeldinud, igatahes oli ta pärast hirmus tõre ja lubas sinuga „tõsiselt rääkida“ ning haises kah imelikult! Rohkem kahju kui kasu! Kes selle rännakute vahe kõik kinni maksab! Seen või?!
Oh Hertsoginna, Hertsoginna! Kuhu see niimoodi välja viib! Kui ma neile kangemat teekraami hakkan tooma, siis nad jäävad ju täitsa konksu otsa ja viskavad varsti kõik kambaviisi saba. Ma jään oma klientidest ilma!!!
Oh, et Aeg neid võtaks! Okei,okei, pole hullu! Kui Imedemaal kliendid otsa lõppevad - ahh, ükskõik, nad on niikuinii puhta jaburad! - siis hakkan Inimeste Maailmas porgandite ja kapsastega kauplema. Nujah, arvata on, et turg on juba ära jagatud, aga see pole esimene kord äri nullist üles ehitada...
Aga pagan küll, kellele Sinine Tõuk seda sodi siis diilib? Oh, kui Hertsoginna teada saab..... ta teeb mul kõrvad tuliseks! Oh mu vaesed kõrvad ja karvad!
Igatahes, tuli sul ühel kenal päeval ühe teatava Unihiire tellimusel siia meelitada Alice, noh, see tüdruk, kelle aias su urg on, sest Unihiirel oli teda millekski vaja. Keksisid siis tüdruku ees piisavalt palju ringi, et ta sind märkas ja roniski lupsti! Küülikuurust alla.. hea, et kukkudes viga ei saanud, aga nüüd on ta siin ja sinu töö tehtud. Vastu lubas Unihiir sulle Aega, näis, kas annab ka! Igatahes lubas! Nüüd passib see plika koos oma kassiga sinu urus, kus on väga palju vajalikku kraami ja ära ei lähe, pead ta sealt välja viskama, varastab veel midagi ära ja kus siis selle kahju ots!
Inimestel on mingid keemilised sodid ka... Mingi Coca-Cola, ja Sprite, ja Fanta .. või oli see Bamboocha? Ja veel mingi eriti karm stuff - Punane Pull ja Tume Koer...
Üldiselt on see Aja värk päris karm! Hea, et sul Uur on, muidu on oleks jama majas ja üldse ei teaks, mis kell on ja kuhu õigel ajal jõuda.
Näiteks eile tuli see tolvanist Kübarsepp sinu juurde ja tegi sulle selgeks, et tal on vaja osta suurem kogus TEED! Halloooo?!? Sina küll nii väikste meestega ei diili, ainult parimatega. Andsid talle siis näpuotsaga ja käskisid vait olla ja küüntest kübar vastu tuua ning mitte end enam tülitada nii väikeste asjadega. Jabur selline! Pealegi ta pole ei loom ega kaart! Mingi jabur on.. Loom peab olema! Kui sa loom olla ei oska, ole kaart või inimene, aga mitte mingi siuke nagu Kübarsepp... aga Märtsijänes sulle meeldib - selline nunnuke - istub seal lauas ja meenutab sulle iseennast, peakski minema temaga sõprust tegema..
Ühel kenal päevad tuled Hertsoginna majja – ja missa näed! Laua peal on just selline punane pliiats nagu sõber Elton John sult oma moekunstnikust peika jaoks Inimestemaailmast tellinud on?! Toppisid selle taskusse ja otsustasid, et esimesel võimalusel viid Inimestemaailma. See oli justkui või teetassi! Nii täiuslik leid. Peaasi, et keegi seda nüüd käest jälle ära ei võtaks, muidu on ilge jama majas.
Igasusgust jampsi pakuvad mulle söögiks! Küll keedukapsast, küll väetises leotatud porgandeid! Sitika saba nimel! Ma ei söö seda jaburdust, millal nad aru saavad? Ma söön a-i-nu-lt orgaaniliselt kasvatatud puhtas mullas ja loomasita peal kasvanud kor-rra-likk-ke porgandeid. Vähe sellest! Ma mitte ainult ei söö neid, ma naudid neid! Ma väärtustan neid! Ma võiks öelda, et suisa armastan! Ja ausalt öeldes – ma ei armasta just paljusid asju, kui üldse midagi.. aga see sodi, mis nad mulle pakuvad, ptui!
Hertsoginna majas elavad koos sinuga veel Köögitüdruk ja Konn Teener ja Kala Teener, viimased on ühed edevad vennikesed, kes Hiire hirmuvalitsuse alt ära pagesid. Nii sokutasidki nad 26 soomuse eest Hertsoginna majja teenriteks.
Päevakava:
1. Part Dodo ja Papagoi Loori käest tuua hunnik sulgi - Dodo omad Inimestemaailma patjade jaoks, Loori omad daamide kübaratele.
2. Inimeste maailmast kindad, näokreem ja puuder ning lokirullid Hertsoginnale, üüri asemel.
3. Sisalik Bill – teda tuleb ehmatada, et saada sisaliku sabasid. Vastu anda taskulambi patareisid. Sisaliku sabad viia Inimedemaailma soolapuhujatele maarohudesse.
4. Tuvi käest diilida tuvisitta, sest see toob Inimestemaailmas õnne. Vastu tuua Tuvile okastraati Inimestemaailmast.
5. Köögitüdruku ja Ärtu Soldati vahel vahendada armastuskirju, vastuteene on alles olemata, peab uurima, mis neil on vastua anda.
6. Väga on vaja saada Valekilpkonna pisaraid, mis on noorendava mõjuga. Aga arvestada sellega, et teatavasti saab pisaraid alles siis kui suur jutuvestja Valekilpkonn on jõudnud oma jutuga sinnamaani, et ta nutma hakkab. See omakorda röövib Aega.
7. Suurele Sinisele Tõugule viia igapäevane teelaadung. Vastu saab seent, mis tuleb viia Inimestemaailma seenesööjarahvale – hoida end nende eest, ohtlikud, aga maksavad hästi!
8. Kaardiväelaste teetund, vastu saab Kuningaemanda koogikesi, mis on inimestemaailmas väga kuulus maiusroog, samuti armastab neid süüa Hiir, kellelt saab omakorda vastu .. noh, eks ole näha mida..
9. Hunnik punaste rooside seemned Inimestemaalt – peaks Kuningaemanda aednikele pakkuma.
10. Uurida, kes kasvatab Inimedemaal orgaanilisi porgandeid ja mis ta nende eest saada tahab.
11. Saada lahti Küülikuurus vedelevast piiga Alicest ja toimetada ta kellegi muu, näiteks vana ja tüütu Irvikkassi manu.
Oled Valge Küülik, korralik uurikellaga härrasmees, kes ei unusta enamasti ka kindaid kanda ja jääb väljapeetuks igas olukorras, vähemalt enda arvates. Mis siin salata – oled ainus asjalik elukas Imedemaal!
Kogu oma teadliku elu oled tegelenud suuremat sorti äritegevusega, sest äri, see on elu! Seetõttu oled arendanud terve võrgustiku naturaalmajanduses äritegevuse Imedemaa ja Inimestemaa vahele.
Mida enamik Imedemaalasi ei tea, ega ilmselt mitte ükski Inimestemaalane, et neid kahte maad ühendab portaal, mille nimetasid kohe pärast avastamist enda järgi Küülikuuruks. Loomulikult käib portaal võtmega lahti ja kinni ja kellel võtit pole, see sealt teise maailma ei saa ja üldse on parem kui keegi jaole ei saa, kus su pesa on! Pealegi, on sul komme hoida seal oma ülimalt vajalikke asju!
Inimestemaailmas nimetatakse su suurepärast portaali “räpaseks jänese auguks, mis tuleks juba ammu kinni toppida”. Vähemal sellist juttu kuulsid ükskord selle aia aednikku rääkimas, kelle aias su urg asub. Üldiselt võib aednik Valekilpkonna tiiki minna!, pealegi, on sul liiga kiire sellisteks mõteteks!
Urg asub sul Liddellide aias, kus elavad 2 väikest tüdrukut oma isa Henry Liddelli ja kassiga. Isa on normaalne, kass aga tundub jabur. Vanema tüdruku nimi on Alice Pleasance Liddell. Aga sellest hiljem, sest just praegu hakkad sa hiljaks jääma Kuningaemanda aiapeole ja selle jama eest võidakse sul kergesti pea maha võtta, sest Kuningaemand hilinemist ei salli!
Kogu oma äritegevuse oled üles seadnud ajast kui avastasid Küülikuuru – tassid sealtkaudu Inimestemaailmast asju Imedemaale ja vastupidi – vahetuskaubandus, vat see on elu! Api.. vist jääd jälle hiljaks, sest Hertsoginna, kelle majas sa juhtumisi Imedemaal tuba üürid, tahtis ju sult näokreemi ja puudrit saada?! Aga kust saada näokreemi, ah? Äkki saab neid kuidagi teha Valekilpkonna pisarates, mida see õnnetu elukas oma kurba lugu jutustades valama hakkab. Oeh, kuna sul on alati nii kiire, siis on see üpris tüütu, et pead iga kord kui tahad pisaraid, Valekilpkonna jubepikka ja halavat lugu kuulama. Oih! Karvad ja kõrvad, jälle jääd hiljaks!
Igatahes, olid just Küülikuuru avastanud kui juhtus kohutav lugu, nimelt oli sul 3 võtit! 3 !!! Aga järele on jäänud üks! Kadunud! Kas sa kujutad pilti! Kübarsepa nimel! See on üks igavesti niru lugu, sest kui keegi jaole saab, kus ülejäänud võtmed on, siis on väga niru lugu, sest siis ta võtab sult ju elatusallika ära – sa ei saa enam üksi importida ja eksportida, igast muud asjapulgad teevad seda ju ka!
Näiteks ükspäev tegi Loomade kunn Hiir sulle ettepaneku hakata talle relvasid transportima - "mul on vaja kääre", ütles Hiir. Sina kui puhastverd ärimees tegid kiire kalkulatsiooni ja ütlesid DIIL!, juhul kui Hiir toob sulle vastu neid suurepäraseid orgaanilisi maheporgandeid, mida Pattersonid metsas kasvatavad: „26 orgaaniseliselt kasvatatud porgandit!:“ oligi sinu diil, aga Hiir näed, hakkas pirisema, et tal ei ole ja kas muud moodi ei saa! No ei saa ja kõik. Võibolla ainult siis kui Hiir sulle mõnu muu asja välja mõtleb, mida näiteks Inimestemaailmas vaja läheb, Valekilpkonna pisarad on seal näiteks väga kuum kaup! Neid pannakse kreemide sisse, et siis naised olevat nooremad. Üldiselt, tundub, et see Hiir pakub sulle Loomariigis ülemvarustaja kohta ja püsitöökohta, aga siis peaksid ju oma kõikidest diilidest loobuma. Loobuma oma elust! Ja Api! Mis kell on!
Oh, mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks! Ja siis muidugi see Suur Sinine Tõuk! Arumaisaa, kuhu ta topib viimasel ajal kogu selle Tee, mis ma talle Inimestemaailmast kohale vean! Okei, tal on paar klienti, kellega ta koos tripib, aga SELLINE KOGUS! Sa sinine sitikas, selline kogus teed tapab isegi hobuse! Ja siis veel need tordid ja koogid...Millal ma need veel Kuningaemanda kaardiväelaste käest ära toon, kui ma koguaeg pead teed vedama?
Ühesõnaga, lugu on selline, et see Tõuk – noh, olgu, ta on siin Imedemaal nagu boss või nii – tarbib meeletus koguses TEED, mida sa Inimestemaailmast talle tood. Igatahes millekski tal seda vaja läheb, noh, ilmselt trippimiseks.
Kaardiväelased on omaette teema, neile on sul eridiilid. Neid sa nagu aitad rohkem, sest need Kuningaemanda koogid, mida nad sulle toovad (mis on tõesti Inimestemaailmas populaarsed), ei ole tegelikult kogu seda Teehulka ja Aega väärt, mis sa nende peale kulutad! Oled neile iga päev teinud oma, ptui, Hertsoginna kodus TEEAJA- siis nad käivad seda seal su juures mekkimas, pärast lähevad täitsa pilves peaga Kuningaemanda aeda tagasi, sest ega nad muidu selle naise karjumist üle ei elaks! Mõnes mõttes mõistetav, oih, jäädki jälle hiljaks!
Oh Hertsoginna, Hertsoginna! ta on kindlasti väga vihane!
Kui nii edasi läheb, siis ma pean hakkama mingit kangemat kraami tooma, sest nii suuri koguseid ma ei jaksa lihtsalt üksi vedada! Hm, võtaks partneri? Eih, see ei ole hea idee... See on äärmuslik lahendus. Oot, ma kuulsin midagi kohvist... See pidi kangem olema. Hea küll, järgmine kord proovin seda hankida.
Tegelikult on Tõuk kasulik, sest tal on SEENT. Seen on miskipärast Inimestemaailmas jube populaarne, teagi, mis nad seal sellega teevad. Tõuk on viimasel ajal muidugi jube ahneks läinud, sest lisaks teele on ta sul endale lasknud igast nodi tassida. Viimati pidid talle tooma mingit ainet, mis aitaks muundumiste vastu. Noh, võtsid siis Liddellide majast mini purgi, polnud vist suurem asi, sest kui Tõuk seda jõi, hakkas ta rõvedat häält tegema ja karjuma ja lubas sul pea maha raiuda! Täitsa ära keeras ühesõnaga!! Nagu Kuningaemand juba!
Siis käskis ta endale mingit nahka tuua, et see endale peale tõmmata. Noh, tõmbasid, ühelt kassiraipelt, kes aias vedeles naha maha ja tassisid Tõugule, aga see vist talle ka ei meeldinud, igatahes oli ta pärast hirmus tõre ja lubas sinuga „tõsiselt rääkida“ ning haises kah imelikult! Rohkem kahju kui kasu! Kes selle rännakute vahe kõik kinni maksab! Seen või?!
Oh Hertsoginna, Hertsoginna! Kuhu see niimoodi välja viib! Kui ma neile kangemat teekraami hakkan tooma, siis nad jäävad ju täitsa konksu otsa ja viskavad varsti kõik kambaviisi saba. Ma jään oma klientidest ilma!!!
Oh, et Aeg neid võtaks! Okei,okei, pole hullu! Kui Imedemaal kliendid otsa lõppevad - ahh, ükskõik, nad on niikuinii puhta jaburad! - siis hakkan Inimeste Maailmas porgandite ja kapsastega kauplema. Nujah, arvata on, et turg on juba ära jagatud, aga see pole esimene kord äri nullist üles ehitada...
Aga pagan küll, kellele Sinine Tõuk seda sodi siis diilib? Oh, kui Hertsoginna teada saab..... ta teeb mul kõrvad tuliseks! Oh mu vaesed kõrvad ja karvad!
Igatahes, tuli sul ühel kenal päeval ühe teatava Unihiire tellimusel siia meelitada Alice, noh, see tüdruk, kelle aias su urg on, sest Unihiirel oli teda millekski vaja. Keksisid siis tüdruku ees piisavalt palju ringi, et ta sind märkas ja roniski lupsti! Küülikuurust alla.. hea, et kukkudes viga ei saanud, aga nüüd on ta siin ja sinu töö tehtud. Vastu lubas Unihiir sulle Aega, näis, kas annab ka! Igatahes lubas! Nüüd passib see plika koos oma kassiga sinu urus, kus on väga palju vajalikku kraami ja ära ei lähe, pead ta sealt välja viskama, varastab veel midagi ära ja kus siis selle kahju ots!
Inimestel on mingid keemilised sodid ka... Mingi Coca-Cola, ja Sprite, ja Fanta .. või oli see Bamboocha? Ja veel mingi eriti karm stuff - Punane Pull ja Tume Koer...
Üldiselt on see Aja värk päris karm! Hea, et sul Uur on, muidu on oleks jama majas ja üldse ei teaks, mis kell on ja kuhu õigel ajal jõuda.
Näiteks eile tuli see tolvanist Kübarsepp sinu juurde ja tegi sulle selgeks, et tal on vaja osta suurem kogus TEED! Halloooo?!? Sina küll nii väikste meestega ei diili, ainult parimatega. Andsid talle siis näpuotsaga ja käskisid vait olla ja küüntest kübar vastu tuua ning mitte end enam tülitada nii väikeste asjadega. Jabur selline! Pealegi ta pole ei loom ega kaart! Mingi jabur on.. Loom peab olema! Kui sa loom olla ei oska, ole kaart või inimene, aga mitte mingi siuke nagu Kübarsepp... aga Märtsijänes sulle meeldib - selline nunnuke - istub seal lauas ja meenutab sulle iseennast, peakski minema temaga sõprust tegema..
Ühel kenal päevad tuled Hertsoginna majja – ja missa näed! Laua peal on just selline punane pliiats nagu sõber Elton John sult oma moekunstnikust peika jaoks Inimestemaailmast tellinud on?! Toppisid selle taskusse ja otsustasid, et esimesel võimalusel viid Inimestemaailma. See oli justkui või teetassi! Nii täiuslik leid. Peaasi, et keegi seda nüüd käest jälle ära ei võtaks, muidu on ilge jama majas.
Igasusgust jampsi pakuvad mulle söögiks! Küll keedukapsast, küll väetises leotatud porgandeid! Sitika saba nimel! Ma ei söö seda jaburdust, millal nad aru saavad? Ma söön a-i-nu-lt orgaaniliselt kasvatatud puhtas mullas ja loomasita peal kasvanud kor-rra-likk-ke porgandeid. Vähe sellest! Ma mitte ainult ei söö neid, ma naudid neid! Ma väärtustan neid! Ma võiks öelda, et suisa armastan! Ja ausalt öeldes – ma ei armasta just paljusid asju, kui üldse midagi.. aga see sodi, mis nad mulle pakuvad, ptui!
Hertsoginna majas elavad koos sinuga veel Köögitüdruk ja Konn Teener ja Kala Teener, viimased on ühed edevad vennikesed, kes Hiire hirmuvalitsuse alt ära pagesid. Nii sokutasidki nad 26 soomuse eest Hertsoginna majja teenriteks.
Päevakava:
1. Part Dodo ja Papagoi Loori käest tuua hunnik sulgi - Dodo omad Inimestemaailma patjade jaoks, Loori omad daamide kübaratele.
2. Inimeste maailmast kindad, näokreem ja puuder ning lokirullid Hertsoginnale, üüri asemel.
3. Sisalik Bill – teda tuleb ehmatada, et saada sisaliku sabasid. Vastu anda taskulambi patareisid. Sisaliku sabad viia Inimedemaailma soolapuhujatele maarohudesse.
4. Tuvi käest diilida tuvisitta, sest see toob Inimestemaailmas õnne. Vastu tuua Tuvile okastraati Inimestemaailmast.
5. Köögitüdruku ja Ärtu Soldati vahel vahendada armastuskirju, vastuteene on alles olemata, peab uurima, mis neil on vastua anda.
6. Väga on vaja saada Valekilpkonna pisaraid, mis on noorendava mõjuga. Aga arvestada sellega, et teatavasti saab pisaraid alles siis kui suur jutuvestja Valekilpkonn on jõudnud oma jutuga sinnamaani, et ta nutma hakkab. See omakorda röövib Aega.
7. Suurele Sinisele Tõugule viia igapäevane teelaadung. Vastu saab seent, mis tuleb viia Inimestemaailma seenesööjarahvale – hoida end nende eest, ohtlikud, aga maksavad hästi!
8. Kaardiväelaste teetund, vastu saab Kuningaemanda koogikesi, mis on inimestemaailmas väga kuulus maiusroog, samuti armastab neid süüa Hiir, kellelt saab omakorda vastu .. noh, eks ole näha mida..
9. Hunnik punaste rooside seemned Inimestemaalt – peaks Kuningaemanda aednikele pakkuma.
10. Uurida, kes kasvatab Inimedemaal orgaanilisi porgandeid ja mis ta nende eest saada tahab.
11. Saada lahti Küülikuurus vedelevast piiga Alicest ja toimetada ta kellegi muu, näiteks vana ja tüütu Irvikkassi manu.
Kass Dinah - Ave
Tsitaat Dinah' suust: Hihihi! Sa tahad minuga mängida, onju? Noh? Tule, silita mind. Armasta mind. Mul ei ole kodu, ega kedagi kes minu eest hoolitseks, ma tohin ju sinu juurde jääda, eksole? Kas sa tohid mind endale jätta? Ma ei söö palju.
Dinah alustas oma elu korralikus perekonnas, kus oli kolm last ja tema nimi oli alguses Lindy. Lapsed armastasid teda väga ja Lindy oli õnnelik. Aga ühel päeval ei tulnud keegi millegipärast koju ja maja jäi tühjaks. Mõnda aega elas murelik Lindy samas majas edasi ja käis naabruses asuvatest prügikastidest toitu otsimas. Siis aga ilmusid majja kurjad inimesed ja Lindy oli sunnitud välja kolima. Tänavale.
Aasta otsa elas Lindy naabermaja trepi all. Elu oli julm. Tänavakoerad jälitasid teda pidevalt, toitu oli vähe, jõnglased loopisid kividega ja üritasid teda kinni püüda. Lindy näugus haledalt ja unistas ilusast elust.
Ühel päeval vaatas ühe suitsulõhnalise mehe nägu Lindy salajasse peidukohta trepi all. Mees pistis Lindy põue ja viis kuskile pilkases pimeduses. Kui mees põue avas nägi Lindy, et on toas! Ta polnud kunagi toas olnud ning talle vaatas vastu noore ja ilusa tüdruku nägu ja võttis Lindy endale sülle. Ta oli nii õrn. Ta paitas Lindyt ja rääkis tasasel ning rahustaval häälel. Tema nimi oli Alice.
Lindy sai endale uue nime, Alice kutsus teda Dinah'ks. Dinah oli pööraselt õnnelik oma uue elu üle. Alice hoolitses tema eest hästi, lubas tal kuhuiganes kaasa tulla ja mängis temaga kogu aeg. Ja mis kõige tähtsam, Alice armastas Dinah't.
Dinah on aru saanud, et tema õnn on kiindumuses. Heatahtlik ja armastav kodu on võtnud ta enda juurde ja kasvatab teda nagu päris oma kassi. See on kõik mida Dinah'l on tarvis. Pole ühtegi asja, mida Dinah poleks nõus oma uue perenaise heaks tegema. Tema lojaalsusel pole piire. Dinah saab aru, et iseseisva kassi elu polnud tema jaoks aga lemmikloomana on tal kõik mis tal varem puudu oli. Lemmikloomaelu ongi see tõeline elu.
Dinah teab, et Alice on ennekõike uhke tema suurepärase hiirepüüdmise oskuse pärast. Alice on seda korduvalt öelnud ja Dinah on selle üle õnnelik olnud. Oi kui õnnelik oleks Alice, kui ta mõne ilusa hiire või ehk mõne linnu kinni püüaks ning Alice’i juurde viiks. Siis annaks ehk Alice talle midagi head või teeks pai.
Uues elupaigas on Dinah endale loonud ka uue hobi – gurmaanlus. Oikuipalju maitsvaid asju on maailmas. Nii palju erinevaid maitsebukette ja hõrke elamusi. Väga harva keeldub Dinah mõnest uuest tundmatust maiuspalast, kui see või selle pakkuja just otseselt kahtlust ei ärata. Eriti häid maitseelamusi pakuvad erinevad munad. Inimesed ei paista mõistvat kõiki maitsenüansse, mida pakub üks hea muna. Oikuihea.
Dinah otsib võrdlemisi kergesti sõprust kõigiga, kes näivad piisavalt ohutud, et nende hoole alla end usaldada. Eriti kui midagi head pakutakse.
Dinah on viimasel ajal hakanud tundma üht väga kummalist, kuid siiski äärmiselt kassilikku tunnet – sellist kassilikku kevadepistet südames ja sügavat igatsust mõne isaskassi järgi, küll oleks tore hullata ja aasadel mängida koos.. ning natuke kuupaistel miilustadagi, kuid kust leida üks mehine ja tore isaskass…
Dinah järgneb oma uuele sõbrale igale poole ja Alice harilikult lubab. Dinah on nii õnnelik, et see on lausa füüsiliselt valus. Ta saab küll aru, et tema elu on paras pettus ja et tema nimigi pole päriselt tema enda oma, aga see uus elu on parem. Silitused ja sõbralik jutt tähendavad tema jaoks nii palju, eriti vist selle tõttu, et ta vahepeal sellest kohutavat puudust tundis. Elu on ilus.
Ühel päeval rääkis Alice Dinah'le oma unenäost (ilmselt mitte väga lootes, et Dinah tema jutust aru saab). Unenägu oli mingist kummalisest ja võõrapärasest maailmast (kuhu Alice sattus valgele taskuuuriga küülikut jälitades), elusatest ja rääkivatest mängukaartidest ning sellest, kuidas Alice kaardid kokku korjama peab, et omandada õnnetoov kaardipakk.
Vaid mõned päevad hiljem, kui Alice ja Dinah oma kodumurul mängisid, ilmus unenäos esinenud taskukellaküülik päriselt välja. Karjus “Oh mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks!” ning putkas minema. Alice, kummalisel kombel, järgnes talle, täpselt nii, nagu unenäos oli juhtunud. Sisenesite madalasse küükikuurgu, roomasite, kuid järsku kadus põhi alt. Dinah kukkus, kukkus ja kukkus mööda pikka pimedust ning riiulite vahel, mis olid täis kõige kummalisemaid asju. Maandudes maapinnale ei tundnud Dinah valu – muidugi, sest kass maandub alati käppadele. Alice tõusis püsti, kloppis riideid, Dinah lakkus kasuka puhtaks ja ütles Alicele selges inimkeeles “Tere” ning vaatas, kuidas üks suur vestiga valge küülik urust välja lipsab..
Dinah alustas oma elu korralikus perekonnas, kus oli kolm last ja tema nimi oli alguses Lindy. Lapsed armastasid teda väga ja Lindy oli õnnelik. Aga ühel päeval ei tulnud keegi millegipärast koju ja maja jäi tühjaks. Mõnda aega elas murelik Lindy samas majas edasi ja käis naabruses asuvatest prügikastidest toitu otsimas. Siis aga ilmusid majja kurjad inimesed ja Lindy oli sunnitud välja kolima. Tänavale.
Aasta otsa elas Lindy naabermaja trepi all. Elu oli julm. Tänavakoerad jälitasid teda pidevalt, toitu oli vähe, jõnglased loopisid kividega ja üritasid teda kinni püüda. Lindy näugus haledalt ja unistas ilusast elust.
Ühel päeval vaatas ühe suitsulõhnalise mehe nägu Lindy salajasse peidukohta trepi all. Mees pistis Lindy põue ja viis kuskile pilkases pimeduses. Kui mees põue avas nägi Lindy, et on toas! Ta polnud kunagi toas olnud ning talle vaatas vastu noore ja ilusa tüdruku nägu ja võttis Lindy endale sülle. Ta oli nii õrn. Ta paitas Lindyt ja rääkis tasasel ning rahustaval häälel. Tema nimi oli Alice.
Lindy sai endale uue nime, Alice kutsus teda Dinah'ks. Dinah oli pööraselt õnnelik oma uue elu üle. Alice hoolitses tema eest hästi, lubas tal kuhuiganes kaasa tulla ja mängis temaga kogu aeg. Ja mis kõige tähtsam, Alice armastas Dinah't.
Dinah on aru saanud, et tema õnn on kiindumuses. Heatahtlik ja armastav kodu on võtnud ta enda juurde ja kasvatab teda nagu päris oma kassi. See on kõik mida Dinah'l on tarvis. Pole ühtegi asja, mida Dinah poleks nõus oma uue perenaise heaks tegema. Tema lojaalsusel pole piire. Dinah saab aru, et iseseisva kassi elu polnud tema jaoks aga lemmikloomana on tal kõik mis tal varem puudu oli. Lemmikloomaelu ongi see tõeline elu.
Dinah teab, et Alice on ennekõike uhke tema suurepärase hiirepüüdmise oskuse pärast. Alice on seda korduvalt öelnud ja Dinah on selle üle õnnelik olnud. Oi kui õnnelik oleks Alice, kui ta mõne ilusa hiire või ehk mõne linnu kinni püüaks ning Alice’i juurde viiks. Siis annaks ehk Alice talle midagi head või teeks pai.
Uues elupaigas on Dinah endale loonud ka uue hobi – gurmaanlus. Oikuipalju maitsvaid asju on maailmas. Nii palju erinevaid maitsebukette ja hõrke elamusi. Väga harva keeldub Dinah mõnest uuest tundmatust maiuspalast, kui see või selle pakkuja just otseselt kahtlust ei ärata. Eriti häid maitseelamusi pakuvad erinevad munad. Inimesed ei paista mõistvat kõiki maitsenüansse, mida pakub üks hea muna. Oikuihea.
Dinah otsib võrdlemisi kergesti sõprust kõigiga, kes näivad piisavalt ohutud, et nende hoole alla end usaldada. Eriti kui midagi head pakutakse.
Dinah on viimasel ajal hakanud tundma üht väga kummalist, kuid siiski äärmiselt kassilikku tunnet – sellist kassilikku kevadepistet südames ja sügavat igatsust mõne isaskassi järgi, küll oleks tore hullata ja aasadel mängida koos.. ning natuke kuupaistel miilustadagi, kuid kust leida üks mehine ja tore isaskass…
Dinah järgneb oma uuele sõbrale igale poole ja Alice harilikult lubab. Dinah on nii õnnelik, et see on lausa füüsiliselt valus. Ta saab küll aru, et tema elu on paras pettus ja et tema nimigi pole päriselt tema enda oma, aga see uus elu on parem. Silitused ja sõbralik jutt tähendavad tema jaoks nii palju, eriti vist selle tõttu, et ta vahepeal sellest kohutavat puudust tundis. Elu on ilus.
Ühel päeval rääkis Alice Dinah'le oma unenäost (ilmselt mitte väga lootes, et Dinah tema jutust aru saab). Unenägu oli mingist kummalisest ja võõrapärasest maailmast (kuhu Alice sattus valgele taskuuuriga küülikut jälitades), elusatest ja rääkivatest mängukaartidest ning sellest, kuidas Alice kaardid kokku korjama peab, et omandada õnnetoov kaardipakk.
Vaid mõned päevad hiljem, kui Alice ja Dinah oma kodumurul mängisid, ilmus unenäos esinenud taskukellaküülik päriselt välja. Karjus “Oh mu kõrvad ja karvad, ma jään hiljaks!” ning putkas minema. Alice, kummalisel kombel, järgnes talle, täpselt nii, nagu unenäos oli juhtunud. Sisenesite madalasse küükikuurgu, roomasite, kuid järsku kadus põhi alt. Dinah kukkus, kukkus ja kukkus mööda pikka pimedust ning riiulite vahel, mis olid täis kõige kummalisemaid asju. Maandudes maapinnale ei tundnud Dinah valu – muidugi, sest kass maandub alati käppadele. Alice tõusis püsti, kloppis riideid, Dinah lakkus kasuka puhtaks ja ütles Alicele selges inimkeeles “Tere” ning vaatas, kuidas üks suur vestiga valge küülik urust välja lipsab..
Alice - Ivika
"Aga ma ei taha jaburate juurde minna," sõnas Alice
"Me oleme siin kõik jaburad. Mina olen jabur. Sina oled jabur."
"Kust sa tead, et mina jabur olen?" küsis Alice.
"Sa pead olema, muidu sa poleks siia tulnud."
Oled Alice Liddell, 10 aastane noor neiu. Lihtsalt Alice nagu sõbrad ja isa sind kutsuvad. Sündisid Oxfordis Henry Liddelli ja Lorina Hanna tütrena, kuid kahjuks su ema suri mõni aasta tagasi ning sest ajast peale on sind ja su nooremat õde – ema järgi nimega Lorina - kasvatanud isa üksinda.
Sinu lapsepõlv oli päikeseline ja muretu suured Liddellide aias, mis peitis endas põnevaid soppe ja sopikesi ning huvitavat ja mitmekülgset maastikku ja taimkatet. Sinu elus on olnud alati palju päikest, naeru ja muinasjutte, mida isa teile õhtuti ette armastas lugeda.
Probleemid algasid ajal kui ema suri ja isa kaotas töö. Leina tõttu ei suutnud isa end mitu kuud toast välja vedada ning jõi meeletult. Lõpuks kui teil juba päris vilets seis oli, hakkas isa käima turuväravas end juhutöödele pakkumas. Kuid päike oleks justkui pilve taha läinud ja mure seisis teie maja kohal.
Isa hakkas juhutöödelt järjest hiljem ja hiljem koju tulema, kuni vahel jäi öödekski ära. Lõpuks ei pidanud sa enam vastu ja läksid uurisid isalt, et miks ta nii kaua ära on ja nii vähe aega sinu ja Lorinaga veedab? Isa vastas, et teenib teile raha, et käib tööl ja vabal ajal tööst mängib kasiinodes kaartide peale pokkerit, et ühel ilusal päeval suur summa võita – et siis saaks maja korda teha ning oma tütred lõbustuse parki viia, kus saaks neile jäätist osta.
Olid õnnelik, et isa teist nii väga hoolib. Kuid sellest hoolimisest hoolimata ei muutunud midagi, maja lagunes ja toidulaud oli kesine. Isa aga tuli hiljem ja hiljem ning ette ei lugenud üldse enam.
Ühel päeval tuli isa sinu juurde väikse kassipojaga, kelle andis sulle ja ütles – näed Alice, tõin sulle kingituse. Olid väga õnnelik ja ristisid kassipoja Dinah’iks. “Kuid mul on sulle üks tõsine jutt ka, kallis Alice.” Kuulasid isa väga tähelepanelikult ja ta teatas, et tal on suur võlg kaelas ja ta pole kasiinos kordagi võitnud ning teie maja on minemas maha müümisele, koos sinu armastatud aiaga. Olid meeletult kurb, kuid ei osanud kuidagi isa aidata ka, muudkui kallistasid.
Järgmisel ööl nägid unes, kuidas olid mingil kummalisel maal, kus oli palju kaarte ja mida valitses Ärtu mast – kuninga ja kuningaemandaga. Seal oli kõiksuguseid kummalisi elukaid - loomi ja linde ning naljakaid olevusi, kellele sa nimegi ei osanud anda ning sinu Dinah rääkis sinuga inimkeeli. Veel pärast ärkamist olid tükk aega segaduses, kas see kõik oli juhtunud unes või ilmsi? Kuid üks asi oli selgelt sulle kõrvu kõlama jäänud, lause – Järgne valge küülikule! – mida unenäos korrati sulle mitmeid ja mitmeid kordi..
Elasid terve päeva kummalises lummuses, mis oli kantud unenäost kuni järgmise ööni, kus toimus unes veelgi kummalisemaid sündmusi. Nägid, kuidas olid taas kaartide maailmas ning tundsid end seal justkui oma inimesena, vahepeal kummitati sind jälle lausega – järgne valgele küülikule, kuid hoopis primaarseks sai see, et vahetult enne ärkamist, pakkisid kõik kaardid end kokku sinu pihku, ning üks suur daam muutus hoopiski kaardipakiks, kelle sisse kõik enne elus olnud kaardid end ladustasid.
Veel ärgateski tundsid, kuidas sul on peos pakk kaarte, kuid pihu oli tühi.. tundsid pettumust.
Nii hakkasidki unenäod kummalisest kaartide maast korduma. Iga öö said vihje miskisest valgest küülikust, keda jälitada ja ärkasid üles teades, et sul oli just pihu kaarte täis. Kuni ühel päeval sulle koitis, et tegu on õnnekaardipakiga! Sest miks muidu see pakk end sulle igal ööl ilmutab?! See peab olema võlukaardipakk! Pakk, mis toob su isale kasiinos kaua oodatud võidu, mistõttu saate jälle hästi elada ja teie maja ei lähegi haamri alla!
Piinas veel vaid üks mure, kust ja kuidas see kaardipakk kätte saada? Kuid ka sellele leidus unedes vastus. Nimelt nägid ühel järjekordsetest öödest küülikute ja kuningannade ja kaartide vahele, kuidas otsisid mööda seda kummalist maad taga kaduma läinud luuletuse salme. Iga salm oli peidetud eri kohta ja need kõik tuli kokku saada, ning lõpuks kui sul luuletus koos oli ja VIIS SALMI kõik õiges järjekorras reas, lugesid sa selle kõva ja särava häälega ühel peol ette ning kaardid ja loomad pakkisid end sulle võluväel paki sisse pihku.
Ärgates teadsid, et see oli valem, kuidas saada see pakk endale! Olid selles veendunud, et võluväe murdmiseks on vaja lausuda võlusõnad, mis on peidetud kaardimaailma enda sisse. Aga kuidas saada maailma, seda ei osanud sa ilmaski aimata.
Korduvate unenägude ja kaardipakkimiste peale jätkasid oma elu nagu oleksid ise juba ühes suures unenäos. Nii sa väga ei imestanudki kui ühel kaunil päeval kalatiigi juures mängides nägid suurt valget punaste silmadega küülikut, kes kandis vesti. Vestitaskust võttis küülik järsku suure uurikella, vaatas seda ning kiljatas – “Oh mu karvad ja kõrvad, ma jään hiljaks!” ning pistis haake tehes plagama!
Sa ei mõelnud kaks korda, kas järgneda sellele ajaga väga pahuksis olevale küülikule või mitte ning pistsid ta järel punuma nagu oleks see sulle elu ja surma küsimus. Ühel hetkel kadus küülik künka sisse mingisse urgu. Kummardusid ning piilusid sinna sisse – tundus, et küülik on läinud kuskile tahapoole, sest näha teda küll ei olnud. Surusid end vastu maad ja hakkasid küülikuurust sisse roomama – ja imede ime! Mahtusidki!
Sa ei tea, kaua roomamine kestis, kuid igatahes kestis see märksa vähem kui kukkumine, mis järgnes roomamisele. Kukkusid ja kukkusid. Kukkusid ja Kukkusid ning sulle tundus, et vahepeal isegi tukkusid natuke, sest kukkumine võttis määratult palju aega. Kukkumise ajal haarasid vahepeal mõne seina sees oleval riiulil vedeleva raamatu, purgi moosi, ühe võtme, ühe porgandi ning kukkusid edasi. Päris huvitavat nodi leidus sel kukkumise teekonnal – teetasse, võtmeid, lehvikuid, kindaid, leiba, suures koguses teepakke, sisalikusabasid, sulgi, palju väikseid purke ja pudeleid kirjaga “joo mind”, hunnik koogikesi kirjaga “söö mind” ja veel kõiksugu kummalisi asju, näiteks üks suur lumelabidas ja lokirullid.
Kukkudes, või peaks ütlema “maandudes” ei saanud sa üldse haiget. Kui aus olla, siis polnud sa seda arvanudki, et võiksid haiget saada. Kukkusid justkui mingisse pentsikusse kohta, kus vedeles meeletult palju nodi. Ajasid end püsti, kloppisid kleidi kukkumisest puhtaks ja nägid, et su kõrval oli sinu kassipoeg Dinah ning lakkus käppasid. Küllap ta oli kukkunud sinust niipalju tagapool, et sa polnud osanud teda tähele panna.
Maandumiskohas ringi vaadates tundus see üks veider kolikamber olevat, mis ühtlasi oli piisavalt madal, et olla mõnele väiksemale elukale, näiteks küülikule koduks. Natuke ringi tammudes nägid enda ees ust ning sulle meenus võti, mille olid tee pealt haaranud, kuid võtit lukus keerates tundus, et sellest ainuüksi ei piisa…
"Me oleme siin kõik jaburad. Mina olen jabur. Sina oled jabur."
"Kust sa tead, et mina jabur olen?" küsis Alice.
"Sa pead olema, muidu sa poleks siia tulnud."
Oled Alice Liddell, 10 aastane noor neiu. Lihtsalt Alice nagu sõbrad ja isa sind kutsuvad. Sündisid Oxfordis Henry Liddelli ja Lorina Hanna tütrena, kuid kahjuks su ema suri mõni aasta tagasi ning sest ajast peale on sind ja su nooremat õde – ema järgi nimega Lorina - kasvatanud isa üksinda.
Sinu lapsepõlv oli päikeseline ja muretu suured Liddellide aias, mis peitis endas põnevaid soppe ja sopikesi ning huvitavat ja mitmekülgset maastikku ja taimkatet. Sinu elus on olnud alati palju päikest, naeru ja muinasjutte, mida isa teile õhtuti ette armastas lugeda.
Probleemid algasid ajal kui ema suri ja isa kaotas töö. Leina tõttu ei suutnud isa end mitu kuud toast välja vedada ning jõi meeletult. Lõpuks kui teil juba päris vilets seis oli, hakkas isa käima turuväravas end juhutöödele pakkumas. Kuid päike oleks justkui pilve taha läinud ja mure seisis teie maja kohal.
Isa hakkas juhutöödelt järjest hiljem ja hiljem koju tulema, kuni vahel jäi öödekski ära. Lõpuks ei pidanud sa enam vastu ja läksid uurisid isalt, et miks ta nii kaua ära on ja nii vähe aega sinu ja Lorinaga veedab? Isa vastas, et teenib teile raha, et käib tööl ja vabal ajal tööst mängib kasiinodes kaartide peale pokkerit, et ühel ilusal päeval suur summa võita – et siis saaks maja korda teha ning oma tütred lõbustuse parki viia, kus saaks neile jäätist osta.
Olid õnnelik, et isa teist nii väga hoolib. Kuid sellest hoolimisest hoolimata ei muutunud midagi, maja lagunes ja toidulaud oli kesine. Isa aga tuli hiljem ja hiljem ning ette ei lugenud üldse enam.
Ühel päeval tuli isa sinu juurde väikse kassipojaga, kelle andis sulle ja ütles – näed Alice, tõin sulle kingituse. Olid väga õnnelik ja ristisid kassipoja Dinah’iks. “Kuid mul on sulle üks tõsine jutt ka, kallis Alice.” Kuulasid isa väga tähelepanelikult ja ta teatas, et tal on suur võlg kaelas ja ta pole kasiinos kordagi võitnud ning teie maja on minemas maha müümisele, koos sinu armastatud aiaga. Olid meeletult kurb, kuid ei osanud kuidagi isa aidata ka, muudkui kallistasid.
Järgmisel ööl nägid unes, kuidas olid mingil kummalisel maal, kus oli palju kaarte ja mida valitses Ärtu mast – kuninga ja kuningaemandaga. Seal oli kõiksuguseid kummalisi elukaid - loomi ja linde ning naljakaid olevusi, kellele sa nimegi ei osanud anda ning sinu Dinah rääkis sinuga inimkeeli. Veel pärast ärkamist olid tükk aega segaduses, kas see kõik oli juhtunud unes või ilmsi? Kuid üks asi oli selgelt sulle kõrvu kõlama jäänud, lause – Järgne valge küülikule! – mida unenäos korrati sulle mitmeid ja mitmeid kordi..
Elasid terve päeva kummalises lummuses, mis oli kantud unenäost kuni järgmise ööni, kus toimus unes veelgi kummalisemaid sündmusi. Nägid, kuidas olid taas kaartide maailmas ning tundsid end seal justkui oma inimesena, vahepeal kummitati sind jälle lausega – järgne valgele küülikule, kuid hoopis primaarseks sai see, et vahetult enne ärkamist, pakkisid kõik kaardid end kokku sinu pihku, ning üks suur daam muutus hoopiski kaardipakiks, kelle sisse kõik enne elus olnud kaardid end ladustasid.
Veel ärgateski tundsid, kuidas sul on peos pakk kaarte, kuid pihu oli tühi.. tundsid pettumust.
Nii hakkasidki unenäod kummalisest kaartide maast korduma. Iga öö said vihje miskisest valgest küülikust, keda jälitada ja ärkasid üles teades, et sul oli just pihu kaarte täis. Kuni ühel päeval sulle koitis, et tegu on õnnekaardipakiga! Sest miks muidu see pakk end sulle igal ööl ilmutab?! See peab olema võlukaardipakk! Pakk, mis toob su isale kasiinos kaua oodatud võidu, mistõttu saate jälle hästi elada ja teie maja ei lähegi haamri alla!
Piinas veel vaid üks mure, kust ja kuidas see kaardipakk kätte saada? Kuid ka sellele leidus unedes vastus. Nimelt nägid ühel järjekordsetest öödest küülikute ja kuningannade ja kaartide vahele, kuidas otsisid mööda seda kummalist maad taga kaduma läinud luuletuse salme. Iga salm oli peidetud eri kohta ja need kõik tuli kokku saada, ning lõpuks kui sul luuletus koos oli ja VIIS SALMI kõik õiges järjekorras reas, lugesid sa selle kõva ja särava häälega ühel peol ette ning kaardid ja loomad pakkisid end sulle võluväel paki sisse pihku.
Ärgates teadsid, et see oli valem, kuidas saada see pakk endale! Olid selles veendunud, et võluväe murdmiseks on vaja lausuda võlusõnad, mis on peidetud kaardimaailma enda sisse. Aga kuidas saada maailma, seda ei osanud sa ilmaski aimata.
Korduvate unenägude ja kaardipakkimiste peale jätkasid oma elu nagu oleksid ise juba ühes suures unenäos. Nii sa väga ei imestanudki kui ühel kaunil päeval kalatiigi juures mängides nägid suurt valget punaste silmadega küülikut, kes kandis vesti. Vestitaskust võttis küülik järsku suure uurikella, vaatas seda ning kiljatas – “Oh mu karvad ja kõrvad, ma jään hiljaks!” ning pistis haake tehes plagama!
Sa ei mõelnud kaks korda, kas järgneda sellele ajaga väga pahuksis olevale küülikule või mitte ning pistsid ta järel punuma nagu oleks see sulle elu ja surma küsimus. Ühel hetkel kadus küülik künka sisse mingisse urgu. Kummardusid ning piilusid sinna sisse – tundus, et küülik on läinud kuskile tahapoole, sest näha teda küll ei olnud. Surusid end vastu maad ja hakkasid küülikuurust sisse roomama – ja imede ime! Mahtusidki!
Sa ei tea, kaua roomamine kestis, kuid igatahes kestis see märksa vähem kui kukkumine, mis järgnes roomamisele. Kukkusid ja kukkusid. Kukkusid ja Kukkusid ning sulle tundus, et vahepeal isegi tukkusid natuke, sest kukkumine võttis määratult palju aega. Kukkumise ajal haarasid vahepeal mõne seina sees oleval riiulil vedeleva raamatu, purgi moosi, ühe võtme, ühe porgandi ning kukkusid edasi. Päris huvitavat nodi leidus sel kukkumise teekonnal – teetasse, võtmeid, lehvikuid, kindaid, leiba, suures koguses teepakke, sisalikusabasid, sulgi, palju väikseid purke ja pudeleid kirjaga “joo mind”, hunnik koogikesi kirjaga “söö mind” ja veel kõiksugu kummalisi asju, näiteks üks suur lumelabidas ja lokirullid.
Kukkudes, või peaks ütlema “maandudes” ei saanud sa üldse haiget. Kui aus olla, siis polnud sa seda arvanudki, et võiksid haiget saada. Kukkusid justkui mingisse pentsikusse kohta, kus vedeles meeletult palju nodi. Ajasid end püsti, kloppisid kleidi kukkumisest puhtaks ja nägid, et su kõrval oli sinu kassipoeg Dinah ning lakkus käppasid. Küllap ta oli kukkunud sinust niipalju tagapool, et sa polnud osanud teda tähele panna.
Maandumiskohas ringi vaadates tundus see üks veider kolikamber olevat, mis ühtlasi oli piisavalt madal, et olla mõnele väiksemale elukale, näiteks küülikule koduks. Natuke ringi tammudes nägid enda ees ust ning sulle meenus võti, mille olid tee pealt haaranud, kuid võtit lukus keerates tundus, et sellest ainuüksi ei piisa…
Gagarin - Uuk
Lennä, Juri Gagarin, lennä!
Lennä, Juri Gagarin!
Tule elävänä takaisin...
Sa tajud ühepikkuste ajavahemike järel vappumist ja hetkeks ei saa sa aru, kas see toimub sinus või sinu ümber. Seejärel hakkas su pea huugama ja kõik sinu ümber muutus – jõgi, kõrkjad, taevas pea kohal – see kõik taandus kuhugi ja sa avastad ennast kitsast kabiinist, mis lahutab sind ülejäänud maailmast. Pea kohale tekib taeva asemel lagi, süttib tuhm elektrivalgus ja maailma rütmiline vappumine muundub selleks, mis ta oli algusest peale olnud – telefonihelinaks.
Sa istud tähelaeva kitsas kabiinis, seljas kosmonaudi kombinesoon. Helises põranda külge kruvitud raadio roheline karp.
Sa võtad toru.
„Kuule, sina raipenahk, sitane pederast!” plahvatab su kõrvus viimase piirini viidud koletu bass. „Mis sa teed seal, peksad pihku või?”
„Kes seal on?”, pärid sa minevikuulmast ikka veel segaduses.
„Lennujuhtimiskeskuse ülem, polkovnik Halmuradov. Noh, ärkasid üles?”
„Möh?”
„Munn jätta! Minutine valmisolek!”
„Just nii, minutine valmisolek” hüüad sa automaatselt, hammustad õudusest endal huule verele ja klammerdud pilguga vilkuvatele tulukestele juhtimispuldil.
Kuigi ega sul endal pole siin eriti midagi juhtida. Kõik on sinu eest ära otsustatud ja sa oled täiesti juhtimikeskuse kontrolli all. Sina, Nõukogude Liidu esimene kosmonaut, Juri Gagarin, alustamas ülisalajast lendu Kuule. Tegelikult ei tea sellest rohkem keegi kui vaid kitsas ringkond asjapulkasid. Ausalt öelda ei ole sa isegi kindel, kas valitsus teab. Rääkimata ameeriklastest. Nemad ei tohi midagi teada. Veel minut ja algab Nõukogude Liidu seni kõige ambitsioonikam, salajasem ning ohtlikem eksperiment. Kui see õnneks läheb, saab sinust esimene inimene, kes astub Kuu pinnale. KUI kõik hästi läheb...
See oli juba ammu teada, et ameeriklased valmistuvad selleks lennuks Ja siis läks teil kiireks – Nõukogude Liit lihtsalt PEAB esimesena Kuule jõudma! Seda au ei saa ameeriklastele jätta! Nagu külmast sõjast veel vähe oleks... Kurat seda värki võtaks! Sa tead väga hästi, et see niinimetatud tähelaev ei vasta kaugeltki mitte kõigile ohutusnõutele ja ausalt öelda on sulle üsna otse vihjatud, et Kuu peale sa tõenäoliselt küll jõuad, aga Maale tagasi... Tegelikult öeldi sulle üsna otse välja, et see laevuke ei ole ilmselt võimeline Kuu pinnalt startima. Halmuradov isiklikult poetas sulle selle väikse saladuse. Vaatasid talle seekord arusaamatuses otsa – mis? Nad saadavad sind teadlikult kindlasse surma?
„Vaata, Juri, on vaja. Ameeriklased hingavad meile kuklasse. Me ei saa lubada, et Kuu vallutamise au neile läheb. Meil ei ole rohkem aega ja ressursse paremat laeva ehitada ja keegi peab ennast ohverdama – Nõukogude Liidu nimel! Me oleme kõik saavutanud tänu kangelastele, kes on saavutuste nimel jätnud oma elu. Juri, mõtle selle peale, kus sa ilma meieta oleksid? Hale, läbikukkunud joodikust katselendur! Kurat! Ja nüüd sa vingud nagu mingi lalisev kloun! Mis tähendab üks elu võrreldes sellega, millist kuulsust sa meile oma kangelasteoga tood? Mõtle natuke – sinu karjäär oleks nii kui nii läbi, kui sa praegu keelduksid. Sa ju ei taha, et sinuga läheks nii nagu Mitjaga, ega ju?”
Halmuradov vaatas sulle küsivalt tungiva pilguga otsa. Ta teadis väga hästi, et sul ei ole valikut. Kuradi sitapead ikka! Niimoodi sind orki tõmmata! Ise viskab viina nagu tarakan, raisk! Peale ka ei hammusta.
Ei, sa ei tahtnud, et sinuga läheks nii nagu Mitjaga. Kuigi sa isegi ei tea, mis Mitjaga tegelikult juhtus, aga ühel päeval ei tulnud ta enam omal jalal polügoonilt tagasi. Veeretati kanderaamil, musta kile all minema. Matustele ei lastud isegi omakseid. Öeldi, et õnnetus. „Persevest!” röögatas raadiotelefon. „Mida kuradit sa jukerdad! Kuradi hoorapoeg, sa ju tead, et meil ei ole aega seda andurit välja vahetada! Küll see vastu peab!” kostus läbi sahina. Ilmselt sõimas Halmuradov mõnda tehnikut. Üks andur ees või taga, vahet pole...
„Viiskümmend üheksa...viiskümmend kaheksa..!
Hakkab pihta...
„Jura, Jura.... kas sa kuuled mind?”
See oli Sjoma, sinu lapsepõlvesõber ja treeningukaaslane, kes lõpuks kunagi lendama ei pääsenudki. Istub nüüd lennujuhtimiskeskuses.
„Jura, tead, millest ma mõtlen?”
”Millest?”
„Lapsepõlv tuli miskipärast meelde. Mäletad, kuidas me tuvisid püüdsime? Me võtsime, tead, säärase väiksema puukasti, noh, nagu bulgaaria tomatitel oli, poetasime leivapuru maha ja panime ta kummuli seisma, ühe külje all...”
„Türa, te lobisete seal!” kärgatas Halmuradovi hääl. „Sinu asi on sekundeid lugeda, persevest! Jura, pane hapnikumask pähe!”
„Kolmkümmend kolm...” kostus Sjoma monotoonne hääl.
Äkki märkasid, kuidas teadvus kaob. See tähendab, sa ei märganud mitte seda, et ta kaob, vaid seda, kuidas sa teadvusele tulid. Sa nägid unes Kuud...
„Jura...” sosistas Sjoma hääl sinu kõrvaklappides. „Kas sinuga on kõik korras? Ma ei näe sinu tervisliku seisundi andurite näitu...Jura?”
„Just nii, süda lööb, enesetunne on normaalne.”
„Kuusteist...”
Vastu su vasakut puus rõhub hapnikuballoon kirjaga „Tuleohtlik”. Heh, muidugi...
„Üheksa.....Kaheksa...”
„Stardieelsete sekundite lugemine,” meenusid sulle seltsimees Urtšagini sõnad, „see pole midagi muud kui miljoni televiisoriga korrutatud ajaloo hääl.”
Jah, televiisor... Keegi ei teagi, kuhu sa lendad. Ja et sa üldse lendad. Ema...mis temast saab? Tuuakse talle mingi aja pärast teade – Hukkus Nõukogude Liidu kangelasena katselennul...
„Kolm...kaks....üks....SÜÜDE!”
Kuskilt kaugelt alt kostis kõminat ja mürinat, see muutus iga sekundiga valjemaks ja ületas varsti kõik mõeldavad piirid – otsekui taoksid vastu raketi raudkorpust sajad haamrid korraga...nagu pühapäeva hommikuti, kui ainuke refleks, mis töötas, oli koperdada käsikaudu kööki, kiskuda lahti külmutuskapi uks ja haarata hapukurgupurgi järele...
Siis algas rappumine ja sa põrkasid mitu korda peaga vastu seina sinu ees.
Järgmisel hetkel kõlas torus kauge hääl:
„Jura! Sa lendad! Ja kurat, et sa kõik nii teed nagu ma ütlesin!”
Pigistasid alateadlikult väikest brauningut, mille Halmuradov sulle enne starti pihku pistnud oli.
Aitäh, „sõber”!
„Jura! On sinuga kõik korras?”
See oli Sjoma murelik hääl.
„Kombes!”
„Me arvasime, et start jäetakse ära, sa magasid nii kõvasti. Moment on ju täpselt välja arvutatud. Sellest sõltub trajektoor. Saadeti koguni soldat masti otsa, ta tagus vastu voolundit saapaga, et sa üles ärkaksid. Raadiotelefoniga kutsuti sind vahetpidamata välja.”
„Ahah.”
Siis saabus vaikus. Pikaks ajaks. Raadiotelefon lakkas töötamast.
No tore. Ihuüksi pilkases tühjuses. Raisk! Ah, mis seal vahet on. Perses oled omadega niikuinii.
Sa ei teadnud, kui kaua vaikus kestnus oli, kui korraga ärkasid Sjoma hääle peale:
”JURA! JURA! Vasta ometi!”
„Mis on?” küsisid sa loiult.
„Jura... oh, meil oli üks raske moment, telemeetria ütles üles. Ta ei öelnud just otse üles, saad aru, vaid paralleelselt lülitati sisse teine süsteem ja telemeetria ei läinud lihtsalt käima. Isegi kontroll jäeti mõneks minutiks ära.”
”Ah, mul pohhui!”
Vaikus...
„Jura, „Majak” saadab muusikat. Ma lasen sulle. Lülita raadio sisse.”
Sinu kõrvu hakkas kostma süntesaatori ja kitarride painavalt voogavaid helisid, Programm oli juba lõppemas ja mõne sekundi pärast saabus jälle vaikus.
„Kas kuulsid? See oli Pink Floyd! „One of these days”.
„Mul on nad kõik olemas. Neil on säärane plaat, lehm on veel ümbrisel...”
„Atom Heart Mother.” lausus Sjoma vaikselt.
„See mulle meeldib. Ja ühte mäletan veel, see on topelt, nad istuvad hoovis ja seinal on pilt sellesama hooviga, kus nad istuvad...”
„Ummagumma.”
„Sitt, aga mitte muusika!” röögatas torus Halmuradovi hääl. „Kuradi biitnikud! Pidage lõuad ja vabastage kanal! Mida perset te lennuväkke ronisite, sitapead! Kasvatanud siis juukseid edasi ja jätnud meheteod meeste teha! Nahhui teid siia vaja oli üldse! Nii, Juri, varsti hakkame sind maandama. Tähelepanu! Kui loen kolmeni, lülitada pidurdusmootor sisse vastavalt raadiomõõtja käskudele!”
„Just nii!”
Mootor lülitus sisse. Ta töötas vahedega, kuid umbes kahekümne minuti pärast lendasid sa korraga õlaga vastu seina, siis seljaga vastu lage ja kõik ümberringi põrus talumatust mürinast.
„Jura, Jura.... kas sa...” ragises raadiosaatja.
Kurat, midagi on valesti...
„...ei ole kontakti...ma kaotasin...raisk! see relee ei tööta!....” kuuled sa katkendlikke hääli läbi meeletu mürina ja turbulentsi, mis tundub raketti tükkideks kiskuvat.
Nii, nüüd on siis kõik...
Nii palju siis Kuust ja kangelasteost. Oh, raisk! Kuradi emanikkujad! Saite oma kangelasteo ja kuulsuse! Paras teile raiskadele!
Tunned läbi skafandri kasvavat kuumust, mis pikkamisi täiesti talumatuks muutub. Ah, persse see hapnikumask! Vahet pole enam ju. Kõik on niikuinii läbi!
Kisud väsinult hapnikumaski eest ja viimane, mida mäletad, on portreefoto sinust endast, valge tuvi, armastuse ja rahu sümbol sul õlal istumas...
Siis kaob kõik...
Pikkamisi, kuid kindlalt imbub su silmalaugude alla valgust. Valgus... No räägitakse jah, et enne surma pidi valgust nägema. Tähendab, sulle sattus ükskord kätte salaja tõlgitud ja paljundatud artikkel surmajärgsetest kogemustest. Mingi ameeriklase kirjutatud. Päris huvitav oli. Oot, mis seal veel oligi...
Järgmiseks hakkad kuulma helisid...
Mingi vaikne sahin kuskil pea kohal...
Ja lõhnad...
Oh, täpselt nagu maal vanaema juures!
Kas surm ongi siis selline, ilus, nagu ameeriklased kirjutavad? Ja meile kogu aeg räägitakse, et vastikud kapitalistid. Tuleb välja, et neil on õigus!
Ja korraga tunned, et sul on väga hea meel, et nüüd just ameeriklased esimesena Kuu peale jõuavad!
Huvitav, kuidas SEE KOHT pärast elu välja näeb?
Proovid ettevaatlikult silmi avad. Heh, õnnestubki!
Sinu kohal on tükk kõige sinisemat pilvitut taevast ja silmanurgast näed rohelisi puudelatvu.
See ei ole küll päris see, mis sa ootasid, aga... Oh, äkki sa tegid uue olulise avastuse, mida ameeriklased ei veel kogenud ja kirja pannud!
Hea küll, aga huvitav, kui sa oled võimeline silmi avama, kuidas siis muu kehaga on?
Nii, sõrmed liiguvad, varbad ka...
Ajad end ettevaatlikult istukile...
Oh saaaaa! Nii ilusat metsa pole isegi su vanaema juures!
Taevas – sini-sinine! Rohi ja puud – rohe-rohelised!
Eh, nagu lapsepõlves...
Kahju, et Sjomat siin pole...
Korraga tunned, et midagi häirib sind. Väga suurel määral. Sa ei saa kohe aru, mis see on, kuid siis taipad – su süda lööb, pulss tuksleb täiesti normaalselt...
Mida kuradit?!
Elus?
Oot, aga kui sul süda lööb, siis ei saa sa ju surnud olla?!
Ja kui sa pole surnud vaid elus, siis kus kurat sa oled?!
Vaatad ümberringi – ei, raketist pole mingit jälge, nagu ka sellest, et siin oleks mingi lennukatastroof toimunud.
Kas sa hakkad hulluks minema?
Kurat võtaks, viina kah pole...Praegu võtaks ühe klõmaka küll...
Kus sa küll oled?
Kuu peal?
Ja siis kuuled sa korraga kedagi rääkimas. Kõige veidram on see, et vene keel see küll ei ole, aga sa saad sellest aru...
„No on kaardid, ma ütlen! Küll me neile veel teeme! Teie aeg saab varsti ümber. Vot kui tuleme täna õhtul koos hiire ja teiste loomadega ja siis hakkab alles hakkab nalja saama! Asi on naljast kaugel!”
Endalegi üllatuseks märkad, et olid esimeste sõnade peale end põõsasse peitnud. Sealt ettevaatlikult välja kõõritades püüad silmadega kõnelejat leida, aga ühtegi inimest ei paista.
Hm, mis ähvarus see „hiir ja teised loomad” küll olema pidi? Ja mis kaardid?
Siis kostub rohust sahinat ja sa märkad hiiglasuurt krabi. Krabi... metsas?
„Peaks Billi jutule minema... ta on küll täitsa hull, aga ehk ta leiutab mingi salarelva, teadlane nagu ta meil on.” kuuled jälle häält ja ja endiselt krabi silmitsedes saad aru, et ...
MIDA?!?!?! Loomad ju ei räägi?!?!?!
Sa püha müristus! Nüüd on see siis ametlik – sa oled hull!
Vajud ahastuses põõsa alla ja käega maha toetudes tunned selle all midagi väikest ja külma. Hm, pudel ja sellel silt „Joo mind!”
Mõttelageda pilguga korgid pudelikese lahti ja jood selle kurvameelselt tühjaks.
Ui bljääääääd!
Mamotška radnaja! Gdje ja?
Domoi hatšu!
Seejärel vajud sügavasse kosutavasse unne.
Sa ei tea, kui kaua sa magasid, õigemini oli see rohkem teadvuskaotuse moodi.
Siis meenub sulle rääkiv krabi. Uuuuh!
Piilud põõsast välja – tühjus.
Hingad kergendatult – ju see oli mingi hallutsinatsioon ja hakkad astuma suunas, kus mets tundub hõrenevat. Iga mets lõppeb ju kuskil ära. Kõigepealt pead sa siit välja saama...
Lennä, Juri Gagarin!
Tule elävänä takaisin...
Sa tajud ühepikkuste ajavahemike järel vappumist ja hetkeks ei saa sa aru, kas see toimub sinus või sinu ümber. Seejärel hakkas su pea huugama ja kõik sinu ümber muutus – jõgi, kõrkjad, taevas pea kohal – see kõik taandus kuhugi ja sa avastad ennast kitsast kabiinist, mis lahutab sind ülejäänud maailmast. Pea kohale tekib taeva asemel lagi, süttib tuhm elektrivalgus ja maailma rütmiline vappumine muundub selleks, mis ta oli algusest peale olnud – telefonihelinaks.
Sa istud tähelaeva kitsas kabiinis, seljas kosmonaudi kombinesoon. Helises põranda külge kruvitud raadio roheline karp.
Sa võtad toru.
„Kuule, sina raipenahk, sitane pederast!” plahvatab su kõrvus viimase piirini viidud koletu bass. „Mis sa teed seal, peksad pihku või?”
„Kes seal on?”, pärid sa minevikuulmast ikka veel segaduses.
„Lennujuhtimiskeskuse ülem, polkovnik Halmuradov. Noh, ärkasid üles?”
„Möh?”
„Munn jätta! Minutine valmisolek!”
„Just nii, minutine valmisolek” hüüad sa automaatselt, hammustad õudusest endal huule verele ja klammerdud pilguga vilkuvatele tulukestele juhtimispuldil.
Kuigi ega sul endal pole siin eriti midagi juhtida. Kõik on sinu eest ära otsustatud ja sa oled täiesti juhtimikeskuse kontrolli all. Sina, Nõukogude Liidu esimene kosmonaut, Juri Gagarin, alustamas ülisalajast lendu Kuule. Tegelikult ei tea sellest rohkem keegi kui vaid kitsas ringkond asjapulkasid. Ausalt öelda ei ole sa isegi kindel, kas valitsus teab. Rääkimata ameeriklastest. Nemad ei tohi midagi teada. Veel minut ja algab Nõukogude Liidu seni kõige ambitsioonikam, salajasem ning ohtlikem eksperiment. Kui see õnneks läheb, saab sinust esimene inimene, kes astub Kuu pinnale. KUI kõik hästi läheb...
See oli juba ammu teada, et ameeriklased valmistuvad selleks lennuks Ja siis läks teil kiireks – Nõukogude Liit lihtsalt PEAB esimesena Kuule jõudma! Seda au ei saa ameeriklastele jätta! Nagu külmast sõjast veel vähe oleks... Kurat seda värki võtaks! Sa tead väga hästi, et see niinimetatud tähelaev ei vasta kaugeltki mitte kõigile ohutusnõutele ja ausalt öelda on sulle üsna otse vihjatud, et Kuu peale sa tõenäoliselt küll jõuad, aga Maale tagasi... Tegelikult öeldi sulle üsna otse välja, et see laevuke ei ole ilmselt võimeline Kuu pinnalt startima. Halmuradov isiklikult poetas sulle selle väikse saladuse. Vaatasid talle seekord arusaamatuses otsa – mis? Nad saadavad sind teadlikult kindlasse surma?
„Vaata, Juri, on vaja. Ameeriklased hingavad meile kuklasse. Me ei saa lubada, et Kuu vallutamise au neile läheb. Meil ei ole rohkem aega ja ressursse paremat laeva ehitada ja keegi peab ennast ohverdama – Nõukogude Liidu nimel! Me oleme kõik saavutanud tänu kangelastele, kes on saavutuste nimel jätnud oma elu. Juri, mõtle selle peale, kus sa ilma meieta oleksid? Hale, läbikukkunud joodikust katselendur! Kurat! Ja nüüd sa vingud nagu mingi lalisev kloun! Mis tähendab üks elu võrreldes sellega, millist kuulsust sa meile oma kangelasteoga tood? Mõtle natuke – sinu karjäär oleks nii kui nii läbi, kui sa praegu keelduksid. Sa ju ei taha, et sinuga läheks nii nagu Mitjaga, ega ju?”
Halmuradov vaatas sulle küsivalt tungiva pilguga otsa. Ta teadis väga hästi, et sul ei ole valikut. Kuradi sitapead ikka! Niimoodi sind orki tõmmata! Ise viskab viina nagu tarakan, raisk! Peale ka ei hammusta.
Ei, sa ei tahtnud, et sinuga läheks nii nagu Mitjaga. Kuigi sa isegi ei tea, mis Mitjaga tegelikult juhtus, aga ühel päeval ei tulnud ta enam omal jalal polügoonilt tagasi. Veeretati kanderaamil, musta kile all minema. Matustele ei lastud isegi omakseid. Öeldi, et õnnetus. „Persevest!” röögatas raadiotelefon. „Mida kuradit sa jukerdad! Kuradi hoorapoeg, sa ju tead, et meil ei ole aega seda andurit välja vahetada! Küll see vastu peab!” kostus läbi sahina. Ilmselt sõimas Halmuradov mõnda tehnikut. Üks andur ees või taga, vahet pole...
„Viiskümmend üheksa...viiskümmend kaheksa..!
Hakkab pihta...
„Jura, Jura.... kas sa kuuled mind?”
See oli Sjoma, sinu lapsepõlvesõber ja treeningukaaslane, kes lõpuks kunagi lendama ei pääsenudki. Istub nüüd lennujuhtimiskeskuses.
„Jura, tead, millest ma mõtlen?”
”Millest?”
„Lapsepõlv tuli miskipärast meelde. Mäletad, kuidas me tuvisid püüdsime? Me võtsime, tead, säärase väiksema puukasti, noh, nagu bulgaaria tomatitel oli, poetasime leivapuru maha ja panime ta kummuli seisma, ühe külje all...”
„Türa, te lobisete seal!” kärgatas Halmuradovi hääl. „Sinu asi on sekundeid lugeda, persevest! Jura, pane hapnikumask pähe!”
„Kolmkümmend kolm...” kostus Sjoma monotoonne hääl.
Äkki märkasid, kuidas teadvus kaob. See tähendab, sa ei märganud mitte seda, et ta kaob, vaid seda, kuidas sa teadvusele tulid. Sa nägid unes Kuud...
„Jura...” sosistas Sjoma hääl sinu kõrvaklappides. „Kas sinuga on kõik korras? Ma ei näe sinu tervisliku seisundi andurite näitu...Jura?”
„Just nii, süda lööb, enesetunne on normaalne.”
„Kuusteist...”
Vastu su vasakut puus rõhub hapnikuballoon kirjaga „Tuleohtlik”. Heh, muidugi...
„Üheksa.....Kaheksa...”
„Stardieelsete sekundite lugemine,” meenusid sulle seltsimees Urtšagini sõnad, „see pole midagi muud kui miljoni televiisoriga korrutatud ajaloo hääl.”
Jah, televiisor... Keegi ei teagi, kuhu sa lendad. Ja et sa üldse lendad. Ema...mis temast saab? Tuuakse talle mingi aja pärast teade – Hukkus Nõukogude Liidu kangelasena katselennul...
„Kolm...kaks....üks....SÜÜDE!”
Kuskilt kaugelt alt kostis kõminat ja mürinat, see muutus iga sekundiga valjemaks ja ületas varsti kõik mõeldavad piirid – otsekui taoksid vastu raketi raudkorpust sajad haamrid korraga...nagu pühapäeva hommikuti, kui ainuke refleks, mis töötas, oli koperdada käsikaudu kööki, kiskuda lahti külmutuskapi uks ja haarata hapukurgupurgi järele...
Siis algas rappumine ja sa põrkasid mitu korda peaga vastu seina sinu ees.
Järgmisel hetkel kõlas torus kauge hääl:
„Jura! Sa lendad! Ja kurat, et sa kõik nii teed nagu ma ütlesin!”
Pigistasid alateadlikult väikest brauningut, mille Halmuradov sulle enne starti pihku pistnud oli.
Aitäh, „sõber”!
„Jura! On sinuga kõik korras?”
See oli Sjoma murelik hääl.
„Kombes!”
„Me arvasime, et start jäetakse ära, sa magasid nii kõvasti. Moment on ju täpselt välja arvutatud. Sellest sõltub trajektoor. Saadeti koguni soldat masti otsa, ta tagus vastu voolundit saapaga, et sa üles ärkaksid. Raadiotelefoniga kutsuti sind vahetpidamata välja.”
„Ahah.”
Siis saabus vaikus. Pikaks ajaks. Raadiotelefon lakkas töötamast.
No tore. Ihuüksi pilkases tühjuses. Raisk! Ah, mis seal vahet on. Perses oled omadega niikuinii.
Sa ei teadnud, kui kaua vaikus kestnus oli, kui korraga ärkasid Sjoma hääle peale:
”JURA! JURA! Vasta ometi!”
„Mis on?” küsisid sa loiult.
„Jura... oh, meil oli üks raske moment, telemeetria ütles üles. Ta ei öelnud just otse üles, saad aru, vaid paralleelselt lülitati sisse teine süsteem ja telemeetria ei läinud lihtsalt käima. Isegi kontroll jäeti mõneks minutiks ära.”
”Ah, mul pohhui!”
Vaikus...
„Jura, „Majak” saadab muusikat. Ma lasen sulle. Lülita raadio sisse.”
Sinu kõrvu hakkas kostma süntesaatori ja kitarride painavalt voogavaid helisid, Programm oli juba lõppemas ja mõne sekundi pärast saabus jälle vaikus.
„Kas kuulsid? See oli Pink Floyd! „One of these days”.
„Mul on nad kõik olemas. Neil on säärane plaat, lehm on veel ümbrisel...”
„Atom Heart Mother.” lausus Sjoma vaikselt.
„See mulle meeldib. Ja ühte mäletan veel, see on topelt, nad istuvad hoovis ja seinal on pilt sellesama hooviga, kus nad istuvad...”
„Ummagumma.”
„Sitt, aga mitte muusika!” röögatas torus Halmuradovi hääl. „Kuradi biitnikud! Pidage lõuad ja vabastage kanal! Mida perset te lennuväkke ronisite, sitapead! Kasvatanud siis juukseid edasi ja jätnud meheteod meeste teha! Nahhui teid siia vaja oli üldse! Nii, Juri, varsti hakkame sind maandama. Tähelepanu! Kui loen kolmeni, lülitada pidurdusmootor sisse vastavalt raadiomõõtja käskudele!”
„Just nii!”
Mootor lülitus sisse. Ta töötas vahedega, kuid umbes kahekümne minuti pärast lendasid sa korraga õlaga vastu seina, siis seljaga vastu lage ja kõik ümberringi põrus talumatust mürinast.
„Jura, Jura.... kas sa...” ragises raadiosaatja.
Kurat, midagi on valesti...
„...ei ole kontakti...ma kaotasin...raisk! see relee ei tööta!....” kuuled sa katkendlikke hääli läbi meeletu mürina ja turbulentsi, mis tundub raketti tükkideks kiskuvat.
Nii, nüüd on siis kõik...
Nii palju siis Kuust ja kangelasteost. Oh, raisk! Kuradi emanikkujad! Saite oma kangelasteo ja kuulsuse! Paras teile raiskadele!
Tunned läbi skafandri kasvavat kuumust, mis pikkamisi täiesti talumatuks muutub. Ah, persse see hapnikumask! Vahet pole enam ju. Kõik on niikuinii läbi!
Kisud väsinult hapnikumaski eest ja viimane, mida mäletad, on portreefoto sinust endast, valge tuvi, armastuse ja rahu sümbol sul õlal istumas...
Siis kaob kõik...
Pikkamisi, kuid kindlalt imbub su silmalaugude alla valgust. Valgus... No räägitakse jah, et enne surma pidi valgust nägema. Tähendab, sulle sattus ükskord kätte salaja tõlgitud ja paljundatud artikkel surmajärgsetest kogemustest. Mingi ameeriklase kirjutatud. Päris huvitav oli. Oot, mis seal veel oligi...
Järgmiseks hakkad kuulma helisid...
Mingi vaikne sahin kuskil pea kohal...
Ja lõhnad...
Oh, täpselt nagu maal vanaema juures!
Kas surm ongi siis selline, ilus, nagu ameeriklased kirjutavad? Ja meile kogu aeg räägitakse, et vastikud kapitalistid. Tuleb välja, et neil on õigus!
Ja korraga tunned, et sul on väga hea meel, et nüüd just ameeriklased esimesena Kuu peale jõuavad!
Huvitav, kuidas SEE KOHT pärast elu välja näeb?
Proovid ettevaatlikult silmi avad. Heh, õnnestubki!
Sinu kohal on tükk kõige sinisemat pilvitut taevast ja silmanurgast näed rohelisi puudelatvu.
See ei ole küll päris see, mis sa ootasid, aga... Oh, äkki sa tegid uue olulise avastuse, mida ameeriklased ei veel kogenud ja kirja pannud!
Hea küll, aga huvitav, kui sa oled võimeline silmi avama, kuidas siis muu kehaga on?
Nii, sõrmed liiguvad, varbad ka...
Ajad end ettevaatlikult istukile...
Oh saaaaa! Nii ilusat metsa pole isegi su vanaema juures!
Taevas – sini-sinine! Rohi ja puud – rohe-rohelised!
Eh, nagu lapsepõlves...
Kahju, et Sjomat siin pole...
Korraga tunned, et midagi häirib sind. Väga suurel määral. Sa ei saa kohe aru, mis see on, kuid siis taipad – su süda lööb, pulss tuksleb täiesti normaalselt...
Mida kuradit?!
Elus?
Oot, aga kui sul süda lööb, siis ei saa sa ju surnud olla?!
Ja kui sa pole surnud vaid elus, siis kus kurat sa oled?!
Vaatad ümberringi – ei, raketist pole mingit jälge, nagu ka sellest, et siin oleks mingi lennukatastroof toimunud.
Kas sa hakkad hulluks minema?
Kurat võtaks, viina kah pole...Praegu võtaks ühe klõmaka küll...
Kus sa küll oled?
Kuu peal?
Ja siis kuuled sa korraga kedagi rääkimas. Kõige veidram on see, et vene keel see küll ei ole, aga sa saad sellest aru...
„No on kaardid, ma ütlen! Küll me neile veel teeme! Teie aeg saab varsti ümber. Vot kui tuleme täna õhtul koos hiire ja teiste loomadega ja siis hakkab alles hakkab nalja saama! Asi on naljast kaugel!”
Endalegi üllatuseks märkad, et olid esimeste sõnade peale end põõsasse peitnud. Sealt ettevaatlikult välja kõõritades püüad silmadega kõnelejat leida, aga ühtegi inimest ei paista.
Hm, mis ähvarus see „hiir ja teised loomad” küll olema pidi? Ja mis kaardid?
Siis kostub rohust sahinat ja sa märkad hiiglasuurt krabi. Krabi... metsas?
„Peaks Billi jutule minema... ta on küll täitsa hull, aga ehk ta leiutab mingi salarelva, teadlane nagu ta meil on.” kuuled jälle häält ja ja endiselt krabi silmitsedes saad aru, et ...
MIDA?!?!?! Loomad ju ei räägi?!?!?!
Sa püha müristus! Nüüd on see siis ametlik – sa oled hull!
Vajud ahastuses põõsa alla ja käega maha toetudes tunned selle all midagi väikest ja külma. Hm, pudel ja sellel silt „Joo mind!”
Mõttelageda pilguga korgid pudelikese lahti ja jood selle kurvameelselt tühjaks.
Ui bljääääääd!
Mamotška radnaja! Gdje ja?
Domoi hatšu!
Seejärel vajud sügavasse kosutavasse unne.
Sa ei tea, kui kaua sa magasid, õigemini oli see rohkem teadvuskaotuse moodi.
Siis meenub sulle rääkiv krabi. Uuuuh!
Piilud põõsast välja – tühjus.
Hingad kergendatult – ju see oli mingi hallutsinatsioon ja hakkad astuma suunas, kus mets tundub hõrenevat. Iga mets lõppeb ju kuskil ära. Kõigepealt pead sa siit välja saama...
Subscribe to:
Comments (Atom)