Papagoi Loori - Acrata

Jutulinnul on märkimisväärne mõistus ja taiplikkus!

Sa oled kõige värvilisem, kõige ilusam, kõige energilisem, kõige...eee...jutukam, kõige targem, kõige elegantsem, kõige armastatum ja imetletum, kõige...ühesõnaga, sa oled Papagoi Loori.
Peaaegu võiks öelda, et sa oled ka kõige õnnelikum ja rõõmsameelsem olevus Imedemaa Loomariigis. Just. Peaaegu.
Sest sa ei mäleta oma vanemaid.

Sinu lapsepõlv möödus Vana Krabi hoolealusena, kes kasvatas sind nagu tõelist seltkonnadaami. Õpetas istuma ja astuma. Mitte, et Krabi ise nüüd väga ästi astuks, aga kui sa oma energilise loomuse tõttu peadpööritava kiirusega ringi sibama kippusid, tegi Vana Krabi alati range märkuse, et sa katsuksid kabedamalt kõndida. No sa siis püüdsid kõigest väest. Aga mõnikord sa unustad oma head kombed ja kui millestki vaimustusse satud, kukud pidurdamatult vaterdama ja ringi keerutama.

Oled mõnikord Krabilt oma vanemate kohta pärinud, aga Krabi muutub siis alati sõnakehvaks ja vastab, et tema sinu patroonina peab seda täiesti irrelevantseks, kuna oma õigete vanemate juures kasvades poleks sinust iialgi saanud daami.
Sinu lapsepõlv oli tegelikult täitsa rõõmuküllane, vahel küll tüütu kõigi nende etiketi- ja muude õpetuste tõttu, mida Vana Krabi sulle jagas ja nende täitmist ülirangelt ka jälgis. Krabi on sinu suhtes alati olnud alati overprotective ja ühel hetkel muutus see tüütuks. Siiski armastasid sa Krabi väga ja tundsid tema ees tänuvõlga.

Nii pidasid sa mõnda aega üsna loomulikuks, et Krabi ilmutas sinu suhtes üsna tugevat omanikutunnet. Seltskonda tohtisid minna ainult Krabiga koos ning ta jälgis hoolega, et sa alati tema haardeulatuses oleksid. See oli mõnevõrra häiriv, aga samas olid sa Krabi tähelepanust meelitatud, kuna Krabi oli ja on loomade seas kõrgelt austatud ja aktsepteeritud ning see aupaiste langes ka sinu peale. Keegi ei julgenud sulle mitte kunagi halba sõna öelda, vastupidi – kõik loomad imetlesid sind.

Mida vanemaks sa said, seda enam Krabi sulle oma tähelepanu ja hoolitsust avaldas. Ta tõi sulle järvepõhjast imelisi värvilisi kivikesi, mille sarnaseid kuskil mujal polnud, puuris neisse augukesed ja tegi nendest sulle imepärase kaelakee, mis päikese käes kaunilt sillerdas. Kõik loomad olid sellest täiesti vaimustatud. Ja sina veel topelt, sest esiteks kandsid just sina seda suurepärast ehet ja teiseks langes sulle kõikide loomade imetlus. Tundsid end kõikide tähelepanust väga meelitatuna. Krabi jätkas sinu hellitamist kõikvõimalikel viisidel ning sa võtsid kõik tema tähelepanuavaldused ja kingitused meelitatult vastu.

No mida veel elult tahta! Sa olid raudselt Imedemaa kõige hellitatum ja samas ka muidugi valvatuim isik! Said üsna ruttu aru, et tasuta lõunaid ei ole olemas ja kui sa oled Krabi vastu kena ja lahke, ei pea sa mitte kunagi mitte millegi pärast muretsema. Sa olid nagu vanajumala selja taga.

Mõne aja pärast muutusid Krabi tähelepanuavaldused füüsiliseks. Ta silitas kohmakalt oma sõraga su kirevaid sulgi ning seltkonnas viibides hoidis sul õrnalt ent kindlalt ümber kinni, et kõik teaksid, kellele sa kuulud. Alguses see ehmatas sind veidi, kuid peagi harjusid sellega. Aegamööda muutusid Krabi õrnusavaldused aina nõudlikumaks, aga kuna Krabi oli sinu patroon ja juhendaja, võtsid seda kui asjade loomulikku käiku ning nautisid oma seisuga kaasnevat head elu.

Ühel päeval tundsid sa end imelikult. Pea käis ringi ja oli kuidagi imelik olla. Sa olid varem korra olnud soopalavikus, kui omapäi kuskile metsasügavustesse hulkuma olid läinud. Veider, hiljuti pole sa seda ju teinud. Mõnda aega olid selline uimane ja väsinud, siis tundsid ennast jälle paremini ja unustasid oma halva enesetunde.

Ühel hommikul juhtus aga midagi eriti veidrat. Korraga tundsid sa endas midagi pakitsevat ja punnitavat. Hakkasid ärevalt kisama ja koha peal ringi keerutama, siis läks pilt korraga mustaks ning järgmisel hetkel vaatasid tõtt millegi kummalisega. See oli valge, ovaalne ja sümmeetriline. Sinu geneetiline mälu ütles sulle, et see on muna. API! Sinu muna!!! Hetkeks kukkusid rõõmsalt kisama: MUNA!MUNA!MUNA!
Munast koorub tibu!, ütles su geneetiline mälu sulle.
MIDA?!?!?!?!?!
TIBU?!?!?!?!?!?
Sabasulgede nimel! Sa olid Krabiga muna saanud! Sa saad Krabiga...jah, hea küsimus – mis eluka sa saad Krabiga?

Sind tabas täielik paanika.
Sina, kaunis ja elegantne, austatud noor daam saad Vana Krabiga ..eee....sohitibu!
Oooooo, su reputatsioon!
Niimoodi sa küll oma tulevikku ette ei kujutanud!

Alateadlikult olid ikka enda kõrval kedagi sulist näha soovinud. Part Dodo on tegelikult täitsa sümpaatne... Küll mitte niiii elegantne ja haritud kui sina, aga noh...Ja sa oled tähele pannud küll, kuidas ta sind piidleb. Ausalt öelda oled temaga üsna mitmel korral salamisi flirtinud... Selline pilkude mäng ja kehakeel...Kui aus olla, siis sa lausa tunnetad, et teie vahel on mingi side...Kusjuures oled tähele pannud, et teil on ühesugused jalad. See ajab sind natuke segadusse ja tundub samas nii tähendusrikas!

Sinu salaunistus oli nüüd hävingule määratud. Kui sa just...
Just! Munast tuleb vabaneda! Et keegi teada ei saaks.
Sa püha pärdik! (Oih, ropendada ei ole ilus!) Mis sellest munast veel kooruda võib!
Ja Krabi ei tohi teada saada! Muidu oled elu lõpuni tema vang!
Aga kuhu muna peita? Mis sellega pihta hakata?

Šokist hoolimata ei olnud sa nõus muna kuskile sohu maha jätma, ikkagi sinu muna, mis sest, et ...mnjah...
Siis tuli sul päästev mõte! Loomariigis elab ju Tuvi! Tal küll kruvid logisevad ja ta on paadunud romantik ning ajab ikka täitsa segast juttu – kosmonautikapäevast ja Juri Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda üle kõige armastas... Huvitav, kas kosmonaudi õlal istumisest võib muna saada? (Kesiganes see kosmonaut on...Kõlab võõrapäraselt igaljuhul. Metsas ta ei ela. Ja seda parem. Ei saa vastu ka ajada, et tema põle teind...)

Nii. Krabi oli läinud mingeid asju ajama (metsa oli ilminud uus asukas – Hiir, kes soovis kohalike oludega tutvuda ja Krabi oli viimasel ajal Hiirega koguaeg ninapidi koos olnud). See sobis ideaalselt. Otsustasid asja kohe kiiresti ära toimetada.
Kahmasid muna ettevaatlikult ja natuke kahtlustavalt tiiva alla (äkki hammustab!) ja akkasid vaikselt iilides Tuvi pesa poole minema.


Tuvi ei olnud väga sobivalt kodus. Milline vedamine! Pani muna ettevaatlikult Tuvi pessa, puudutasid seda veel korraks... Hetkeks läbis sind võdin ja siis kihutasid tuhatnelja kodu poole tagasi.

Mõnda aega tundus, et status quo on taastatud, kuid see oli ainult näiline. Sa elasid pidevas hirmus, et Krabi saab munast teada. Muideks, Tuvi käitus nagu oodata oligi – ta kuulutas uhkustades kõigile, kes teda vähegi kuulata viitsisid, et on Gagariniga muna saanud. Ta kaitses oma muna väga kiivalt ja see mõjus sulle mõnevõrra rahustavalt – selle „ema” käest küll keegi muna pihta panna ei suuda!

Sinu rahutus aga süvenes ja koos sellega kasvas vastumeelsus Krabi suhtes. Otsustasid, et midagi sellist enam korduda ei tohi ja et pead Krabi „eestkoste” alt pääsema.
Selleks avanes peai suurepärane võimalus Hiire näol.
Hiir kuulutas loomadele, et kaardid on upsakad ja halvad, kohtlevad loomi ebaväärikalt ning nad tuleb troonilt tõugata! Hoopiski loomad peaksid Imedemaad valitsema. Hm, see kõlas huvitavalt...
Sinu kujutlustes tekkisid päris ahvatlevad pildid...

Hiir pidas plaani panna toime relvastatud riigipöörde. Selleks hakkas ta kõigepealt moodustama parteid ja sõjaväge. Kõik loomad olid sellest ülimalt erutatud ning Hiirt kohates tõstsid kõik nagu üks mees parema käpa või tiiva ja hüüdsid: HEI, HIIR!, HEI, HIIR!, HEI, HIIR!
Hiire isik avaldas sulle muljet, kuna ta suutis loomad ennast kuulama panna. Ja vähe sellest – ka oma eesmärgi nimel tegutsema. Sa haistsid oma võimalust.
Rääkisid Vanale Krabile augu pähe, et tahad Hiirt partei moodustamise juures abistada, sealjuures muidugi ka Krabi ennast, kes oli just värkselt valitud sõjaministriks.
Mis sai Krabil selle vastu olla!

Ja nii pääsesidki sa kodunt välja ka siis, kui Krabi sinuga kaasas polnud – sul oli trump taskus – said alati öelda, et lähed Hiirega parteid kokku panema.
Ilmutasid erilist entusiasmi, mis Hiirel muidugi tähele panemata ei jäänud. Nii muuseas naeratasid talle ja justkui möödaminnes demonstreerisid oma imekaunist kirevat sulgkatet selle parimate nurkade alt. Ei läinudki palju aega, kui taipasid, et Hiir hakkab konksu otsa jääma! Õnnetu Part Dodo, asekantsleri osaks jäi vaid abitult pealt vaadata, kuidas sa Hiire süstemaatiliselt oma võrku püüdsid. Hiir muidugi arvab vist siiani, et tegelikult püüdis tema hoopis sind oma võrku. Jäägu talle see arvamus ; ) Mehed! ; P

Krabi ei osanud alguses midagi kahtlustada, sest ta oli Hiire põhimõtete ja plaanide tulihingeline austaja ning toetas Hiirt kõiges, mida too ette võttis. Said aru, et Krabi oli sinu üle väga uhke, et Hiir sind oma kaaskonda vastu võttis ning sinu tegevust austas.
Varsti muutusid sinu ja Hiire suhted aga järjest kuumemaks, mis päädis sellega, et ühel päeval ta lihtsalt ütles, et sul oleks aeg Vana Krabi juurest tema juurde kolida. Ei mingit ülevoolavat romantikat, jutt selge ja konkreetne.

Kuid sinu eesmärk oli sellega täitunud – sinust pidi saama loomade valitseja kaasa! Nüüd tuli see kõik kuidagi serveerida Krabile...Aga nutikas, nagu sa oled, mõtlesid välja geniaalse plaani. Kui sina ise läheksid seda Krabile rääkima, paneks too sind kindlasti koduaresti ja korraldaks skandaali ja mine tea, mida ta veel välja mõtleks. Aga kui Hiir paluks Krabilt kui sinu eeskostjalt sinu kätt...Krabi ei julgeks iialgi sellest keelduda, sest ta oli kogu sõrgade ja koorikuga Hiire „mees”. Ja nii rääkisidki Hiirele augu pähe, et sina oled selline siivas ja hästi kasvatatud noor daam ning Hiir peaks Krabilt sinu kätt paluma. Võimalikult kiiresti, soovitavalt enne, kui sõjaks läheb. Sest siis saaksid sa ausa naisena andunult ja uhkelt Hiire kõrval seista.

Hiir oli sellisest kombekusest ja moraalist äärmiselt liigutatud ning lubas seda esimesel võimalusel teha, kohe kui mõned tähtsad riiklikud asjatoimetused on ära toimetatud.
Sellest on nüüd mõni aeg möödas juba..... Oh, no mida ta ometi ootab!
Tuvi istub viitsütikuga muna otsas, sealt peaks kohe varsti midagi kooruma....aga kes ja milline??? Äkki on ta ikkagi sinu moodi? Siis on kõik hukas! Kas oleks pidanud selle muna ikkagi sohu viima? Krabi võib vahepeal asjast haisu ninna saada ja sa ei taha mitte mõeldagi, mis siis juhtub... Kõik su töö ja vaev, kõik plaanid lendaksid vastu taevast, sest oled täiesti kindel, et Hiir ei tahaks sind siis enam nähagi. Ja mida kõik teised loomad siis sinust arvavad?

Ja siis veel see Dodo, kes endiselt sinu ümber keerutab, kui Hiirt läheduses pole... Ta ikka loodab veel... Äkki peaks ta endale varuvariandiks hoidma? Hm, mis see küll on, mis temas sind niiii palju köidab?
Ja täna õhtul on Kuningapaari aiapidu, kuhu Hiir on plaaninud invasiooni teha. Aga sina ju tahtsid selleks ajaks juba ametlikult Hiire kaasa olla...Et kõik oleks kindel...
Oh, saba ja sulgede nimel! Kui sa vaid suudaks selgelt mõelda ja õigel ajal õigeid käike teha!