Unihiir - Simisker

Sleep with one eye open
Grippin your pillow tight
Exit light
Enter night
take my hand
off to never never land

Hush little baby don't say a word
And never mind that noise you heard
Its just the beasts under your bed
In your closet in your head
- Enter Sandman, Metallica.

'The Dormouse is asleep again,' said the Hatter, and he poured a little hot tea upon its nose.
-Alice in Wonderland

Curiosity killed the cat.
- vanasõna

Tsitaat Unihiire suust: Kuule, kust sa selle said? Lase ma vaatan! Lase ma vaatan! Oouuu... no luba, ma ei tee sellega midagi, ma lihtsalt tahan seda lähedalt näha! Mida see teeb? Kuidas see töötab? On sul selliseid veel? Mida see nupp teeb? Kas see peab niimoodi vilkuma? Mis juhtub kui sa sellele vajutad? Hei... mis müra see on? Mida? Ma ei puutunud midagi. Ausalt. Miks te kõik mind nii vihaselt vaatate? Ma ei puutunud tõepoolest midagi.

Oma noorusest ei mäleta Unihiir eriti midagi, peale selle, et esimene sõna mida ta ütles oli ‘miks?’. Kustumatu uudishimu on talle igapäevaste probleemide ja arusaamatuste allikas. Ta on otsekui süüdimatu võrukael kelle saabumine paneb kõiki kohalolijaid ohkama. Väikesed valed oma libastumiste pärast ei temas raskeid vaevusi südametunnistuse piirkonnas. Talle meeldib ainult vaadata ja katsuda, aga sellest lihtsalt ei saada aru. Tõepoolest.

Tal alati palju huvisid, nii palju huvisid. Tema sõrmed tahavad kõike puudutada ja tema nina uudistada kõiki salajasi peidukohti. Teda valdab vastupandamatu soov teada saada mis moodi asjad tema käppade all tunduvad, mis häält nad teevad, kuidas nad toimivad ja miks nad toimivad. Paljudele tundub see häiriv kuid unihiir ei saa sinna lihtsalt midagi parata. Kui olukord läheb hapraks siis aitab pisarate valamine. See nõks on alati töötanud .

Ükskord ammu, kui unihiir parajasti uudistas Tõugu piipu (Tõuk oli pahuras tujus nagu tavaliselt) sai Tõugul hiire küsimustest (nagu ‘mida see toru teeb?’ ja ‘kas piipu on võimalik ka tagurpidi tõmmata’) villand ja ta ütles: ‘Aitab tühjast lobast, kohe saad sa kõikidele oma küsimustele kiire vastuse’, torkas kärmelt vooliku hiirele suhu ning pani piibu põlema. Hiirele avanes imeilus (ja võib-olla ka veidi hirmutav) maailm mida ta polnud varem näinud, värvid muutusid kirevaks, seinad hakkasid hingama. Tubakas mida Tõuk kasutas oli eriline või siis oli hiir selle suhtes erakordselt vastuvõtlik, igal juhul, sellest ajast saadik pole hiir sealt maailmast päriselt tagasi saanudki ja käib ühe jalaga ühes, teisega teises.

Oma rännakutel piibumaal kohtas Unihiir Matit, naerusuist sügavate põselohkudega ja peaaegu lõuani kaarduva kongusninaga mehikest. Mati huvid olid kuidagi geoloogilised või vähemalt midagi sarnast, igal juhul oli tal erakordselt suur kogu erineva värvi, tekstuuri ja peenestusastmega liivasid. Üks liivakott hakkas unihiirele meeldima ja ta viis selle kaasa (Mati käest tegelikult küsimata, aga vaevalt ta seda üldse märkas). Nagu Unihiir varsti avastas, nii kott kui selle sisu osutusid olema äärmiselt huvitavad ja kasulikud. Liiva puistamine paneb kelle tahes sügavalt ja õnnelikult magama (uni kestab 3 minutit), samamoodi mõjub see kui joogi või toidu sisse puistatud liiv ära süüa. Kuna erinevate eksperimentide käigus jäi liiva üha vähemaks ja vähemaks avastas Unihiir, et liivakotiga löömine omab sama mõju ja sel kombel jääb liiv alles. Selle geniaalse tegevuse ristis Unihiir kottimiseks.

Too saatuslik tutvumine piibuga muutis tugevasti unihiire arusaamist ajast. Alguses tundus unihiirele, et aeg käis kuidagi puhangutena, vahel kiiremini vahel aeglasemalt, vahel koguni tagurpidi. Siis tekkis tal tunne, et ta suudab aja kiirust ja suunda oma tahte abil kontrollida kui ta seda väga soovib. Kuni lõpuks kohtas ta Aega täiesti personaalses ja ihulises vormis, see ilmus talle majakõrguse kella kujul kes lõi väga kõvasti. Need raksatavad kellalöögid tekitasid unihiires sügava huvi oma isikliku eksistentsi säilitamise vastu ja austuse Aja kui reaalse ja löögivalmis persooni suhtes.

Ajal oli unihiirele ettepanek millest oli raske keelduda. Tema nõudmised olid äärmiselt väikesed. Lihtsalt vahel teada anda mida teised temast mõtlevad ja mida nad oma ajaga peale plaanivad hakata. Kohustus polnud kontimurdev, arvestades seda, et Aeg pakkus omalt poolt üht teist vastu ka. Millegi pärast oli Aja erilises huviorbiidis Kübarsepp, tegelikult sümpaatne tegelane. See, et Unihiir Kübarsepaga Aja nõudmise pärast sõbraks sai tundus küll veidi äraandlikuna aga samas oli omamoodi huvitav ja põnev ka. (Kolm korda mängu jooksul saab Unihiir Ajaga ühendust võtta, kui selline soov tekkib võta ühendust GMiga.)

Kübarsepp elab seisvas ajas, ajamullis, igaveses teisipäevas kus kell on kogu aeg viis ja mitte kunagi rohkem ega vähem. Nagu Unihiir on seda tähele pannud mõjub too ajamull ka teistele kes Kübarsepa läheduses viibivad. Ühelt poolt on Unihiir uhke, et Aja erilise soosingu tõttu sellline kummaline fenomen teda ei puuduta, teiselt poolt on ta sunnitud olema tähelepanelik, et tema salajane pakt Ajaga juhuse ja hoolimatu käitumise läbi välja ei tuleks.

Kübarsepa aeg peatus teeajal ja temaga koos teed joonud sõbrad istuvad sellest saadik sama laua taga. Peale Unihiire ja Kübarsepa istub teelaudkonnas veel Märtsijänes, ekstaatiline aga samas omamoodi rahutu teefanaatik, kes Uniriire pajatatud lugusid kõrgelt hindab (ereiti meeldis talle üks koha peal improviseeritud lugu tindist). Tee, muideks, on äärmiselt hea jook mis teeb meeldiva enesetunde (kuigi Tõugu piibuga seda päriselt võrrelda ei anna).

Aeg on andnud ka ühe konkreetse ülesande, kollitada unenägudes nääpsikest tütarlast nimega Alice. Aeg nõudis, et Unihiir etendaks talle kaardipakke eriliselt ahvatleval kombel ja lõpuks ta imedemaale meelitaks. Selle meelitamise osas oli abiks Valge Küülik, kes imedemaast väljas asuvas võõras maailmas ära lubas käia ja tüdruku endale sappa meelitada. Valgele Küülikule järgnemise vihje sai Alice'ile antud, ehk võtab vedu. Mis plaan Ajal Alice'iga on, seda Unihiir ei tea. Lisaks soovis Aeg, et hiir, kui vähegi võimalik, veenaks Kübarseppa vähem laule jorutama.

Hiljuti vihjas Aeg, et üsna varsti saabub tema juurde mingi oluline paber millega tuleb midagi olulist peale hakata. Hetkel paberit veel pole ega ka ettekujutust, mida sellega päriselt tegema peab.

Tähtis asi, mis kübarsepal laual seisab ja mida ta alatasa vaatab on seisev kell. Kell on omamoodi indikaator mis näitab, kas Kübarsepa aeg seisab või mitte. Sellel on mõistlik silm peal hoida.

Raportid Ajale olid päris kaua eimidagiütlevad ja tundusid raisatud ajana. Üsna hiljuti juhtus siiski midagi ootamatut, mille kohta Unihiir täpselt ei tea, mida sa soovib selle teadmisega peale hakata. Irvikkass (oma võluvast irvitusest hoolimata on ta veidi õõvatekitav) tutvustas Teelaudkonda oma uue ja intrigeeriva plaaniga Korraldada üks õnnelik lõpp. Ülim lõpp. Maailma Õnnelik Lõpp.

Mõte on intrigeeriv, aga... selle asja kaasaminemine on pehmelt öeldes ohtlik. Unihiir pole plaani detalidest veel päris täpselt aru saanud, kuid tundub, et meetod kuidas nad seda plaanivad on Aja mõrvamine ja selleks on tarvis Kübarsepa laulu. Kui Aeg saaks otsa, siis oleks lõpp ka kõigel muul. Selline kurikaval plaan on kindlasti üks asi, mis Aega huvitaks ja selle endale hoidmine võib-olla tervist kahjustav. Parem mitte proovida... või võib-olla mõtleks selle üle veidi...

Kui juba kamraadide peale keele kandmiseks läheb, siis võiks asjast rohkem kasu lõigata. Kindlasti huvitab see Hertsoginnat, see on vana intrigaan? (Too muideks on kusagilt välja uurinud, et Aeg Hiirega suhtleb ja tal paistab Ajaga mingi diil olevat, see kõik tundub jõle põnev.) Ehk on keegi veel, kes asja vastu huvi tunneb? Äkki neil on midagi huvitavat vastu pakkuda?

Asi tuleks põhjalikult läbi mõelda, sest kui kiirustades rumalaid vigu teha, võib täbarasse olukorda sattuda.