Õukonna Kokk - Madis

Talk to the claw.
- Dr. Zoidberg, Futurama.

Tsitaat koka suust: Vaata, ma ei tahtnud, et asi nii läheb, eks? Aga ta muudkui noris minuga ja noris minuga ja ei jätnud järele ja siis ma... murdusin. Mul on selle pärast tõepoolest väga kahju, aga ta ei oleks pidanud mind sel kombel õrritama. Ja ma ju ütlesin talle, et ma ostan talle uued kalad ja akvaariumi ka, milles probleem?

Kes ütles, et võlureid pole olemas? See, et neid pole näha, ega neist pole kuulda, ei tähenda, et nad ei eksisteeriks või lihtsalt.. ootavad õiget aega, millal taas maale tulla.

Kogu elu on kokal olnud tunne, et teised sunnivad teda olema keegi, keda ta pole. Kõigepealt, ta pole kunagi tahtnud kokaks hakata, ta on alati soovinud olla loomaarst või dresseerija. Aga nüüd on tema ametiks salatite ja kookide dresseerimine Ärtu Kuningaemanda köögis, kes tegelikult ei ootagi, et ta toitu valmistaks. Emand soovib seda ise teha. Ta on seal selleks, et emand saaks tema kallal kõige vulgaarsemal kombel poriseda, iriseda, toriseda, vigiseda, vinguda. See head ei tähenda, Koka lemmikkahvel lausa nõuab oma õiglast kohta emanda silmas!

Alati keegi norib Koka kallal. Üsna mitmel korral on Kokk mitte ainult ähvardanud vaid ka üritanud kellegil nina otsast ära hammustada. Üritanud edukalt, muide.

Talle ei meeldi halvasti käituda. Talle ei meeldi enesevalitsust kaotada. Põhiliselt selle tõttu, et kui see sünnib, siis tagajärjed on harilikult ebameeldivad. Ometigi on rahu säilitamine väga raske, eriti kui kõik millegi pärast tunduvad tahtvat teda narrida, tema kallal nokkida, teha nii, et ta plahvataks.

Tal on pidevad kahtlused, et paljud teevad seda nalja pärast, selleks, et jälgida kuidas ta endast välja läheb. Mõte sellest paneb koka vere keema. Kui kokk iial leiab tõestusmaterjali, et keegi midagi sarnast teeb, siis saab köögis olema väga palju verd.

Kokk teeb kõik endast sõltuva, et rahu säilitada ükskõik kuidas teda ka ei provotseerita. Aga ometi alati on midagi mis ta üle piiri ajab, hoolimata tema üleinimlikest pingutustest. Ta loomilikult vabandab hiljem ülevoolavalt, kuid kui keegi aasib piisavat kaua tema enesekontrollikaotuse teemal, võib ta ka selle pärast tigedaks minna. Kokk tõepoolest pingutab, et teised saaksid ometigi aru kui pehme loomuga, peenetundeline ja hell kokk ta tegelikult on ning kui keegi sellega nõus ei ole, siis öelgu miks ja tegku seda jalamaid!

Konflikt emandaga, kes muide nõuab igapäevaselt koka hukkamist sõnadega “Pea maha tal!”, kisub vägisi halva ning ilmselgelt verise lõpu suunas. Selle tõttu oli Kokk meeldivalt üllatunud, kui Irvikkass ükspäev tema poole pöördus kummalise ideega. Idee oli konspiratiivse iseloomuga, mis teisi sõnu tähendab seda, et suu tuleb kinni hoida. Kassil on plaan korraldada üks õnnelik lõpp. Ja mitte niisama õnnelik lõpp, vaid õnnelik lõpp kogu maailmale. Kass küll ei seletanud oma plaani väga detailselt aga üldiselt on Kokal tunne, et kui keegi sellise trikiga mahasaamiseks on võimeline, siis on see Kass. Kokk tundis ennast tõsiselt meelitatuna, sest Kass soovis teda oma isiklikuks nõuandjaks õnne asjus.

Nimelt on Koka igav elu ja jõude seisvad käed oodanud pikalt momenti, mil saaks hakata kasutama oma tõelisi teadmisi. Teadmisi loomadest ja taimedest. Kokk on uurinud pikalt, kuidas mõjuvad toidule pardisuled, hiirevurrud, sisalikusabad, tuvitiivad jne aga ka lepalehed, ussiviud, karikakrajuured, mustanukad jne. Neid kõiki tunneb kokk läbi ja lõhkni ning oskab neist kokku segada kõige kummalisemaid jooke ja kooke. Seetõttu ei saagi Kokale pahaks panna, et ta on end hakanud sügaval salajas südame põhjas nimetama päris ehtsaks Võluriks.
Küll torisevaks ja tõredaks, aga kes ütles, et võlur peab meeldiva iseloomuga olema? Pealegi, on Kokal relv – nuga. Ta teab küll väga hästi, et seaduste järgi tohib Imedemaal tappa ainult timukas, kuid sellegi poolest on tema käes nuga ja mis keelaks.. või kes keelaks.. kui tegelikult..
Ühel kenal päeval, kui Kuningaemand oli Koka köögist taas välja visanud ja tal käskinud pea maha raiuda (õnneks Kuningas annulleeris selle käsu) vedeles Kokk päikesepaistelisel murul ja jälgis Imedemaa elanikke. Üldiselt ta elanikke ei sallinud, kuid tol päeval oli Kokal eriti hea tuju, sest päike paistis ja pea oli kindlalt õlgadel. Korraga nägi ta, kuidas vaesel Timukal, kellel on tegelikult ainsana õigus Imedemaal tappa, pole tööd.. istub vennike ja molutab. Samas, Valgel Küülikul, on käed tööd täis – muudkui siblib ringi ja vahetab erineivaid asju uute ja huvtavate vastu.. ning Kokal tekkis idee. Idee oli lihtne – pakkuda oma teenuseid neile, kes neid reaalselt võiksid vajada – väikest vigastamiseteenust noa abil, kasvõi kapsapea hakkimiseks kui nii piltlikult öelda ja oma imerohtude teenust. Vastu ei tahtnud Kokk palju – igaühelt teada saada seda, mis teeks teda maailmas kõige õnnelikumaks. Selle infoga saaks ta Kassile kõvasti abiks olla õnneliku maailmalõpu korraldamisel. Mõeldud tehtud, kuigi Imedemaal on kõvasti elanikke, mistõttu on info kogumine alles algjärgus.

Oma maitsetaimi, millest Kokk jooke valmistab, saab ta Õukonna Aednikelt, vastu annad Kooke, mida nood võiksid armastavada. Joogipudelikestele kirjutad sildikesed “Joo mind”, et lõbusam oleks. Kookidele “söö mind”, et lõbusam oleks. Mis sellest, et joogid ja koogid teevad elanikega kummalisi asju:
Sinakas jook – tekitab tunde, et isikul on saba ning suur soov seda lehvitada
Roosa jook – teeb õnnelikuks, ta jooja tunneb end kergendatult ning tahaks kogu aeg naeratada.
Rohekas jook – paneb end tundma ilusana, eriti kaunina, nii kaunina, et võiks kasvõi osaleda Kuninga korraldataval iludusvõistlusel.
Koogid – ajavad näo punne täis või ajab keele sõlme, niiet sööja hakkab rääkima totaalseid jaburdusi.
Leivakuulikesed - aga on hoopis erilise mõjuga – need panevad nende sööja tõtt ja ainult tõtt rääkima. Et neid kergem oleks sisse sööta tegi Kokk nad kommilaadseks, mõnusaiks ja magusaiks.

Oma otsingutel ideaalsete ja põnevate jookide-kookide maailma juhtunud Kokaga ka väga kummalisi asju. Teinekord kui Kokk Hertsoginna joogi sisse tilgakese veripunast piuksuleotist sokutas, läks vaesel naisel midagi täitsa nässu ja too sünnitas põrsapoja.. Kiiresti andis Kokk talle ühe koogi, mis kõik heaks tegi ja Hertsoginna juhtunu unustama pani või ta sootuks midagi muud arvavat näis. Seast tegi Kokk Kuningaemandale prae, mille kohta too häbematane kohe muidugi väitis, et olla ise teinud. Vane Kuningas uskuski.
Üldiselt on Kokal Kuningast äärmiselt kahju, ta on lahti hammustanud, et Kuningas ongi see mees, kes teda õela Emanda eest kaitseb. Seetõttu ei pannudki ta sekundikski pahaks, kui avastas, et Kuningas on sootuks hakanud Hertsoginnale silma heitma ning tundub, et soovivat temaga Emanda selja taga ühte heita. Kokk oli kohe nõus kahel käel seda üritust soosima kui ainult keegi teda närvi ei aja ja midagi ära ei riku.

Hertsoginna vastu on ka Kokk äärmist sümpaatiat üles näidanud. Tal on tunne, justkui oleks ta sellele kenale naisele pärast koledat seasünnitust teene võlgu, et võiks teda kuidagi aidata. Kas ehk rohtude või noaga, kuidas Hertsoginna vajalikuks peab. Või äkki vajab naine lohutust või tahab midagi teada, sest ta näib kuidagi jube murelik. Igal juhul on sümpaatia suur.

Ükskord aga olid lood hoopiski kummalised. Kokk oli parasjagu tegemas katseid enda meeltega. Söönud ära hunniku Tõugu käest saadud seent ning mediteeris, kas ta suudab Aja ruumist eraldada. Eraldaski. Kuid tundus, et liiga edukalt, sest ilmselt Aeg sai natuke häiritud tema tegutsemise viisist ning astus Kokaga kontakti. Luges talle sõnad peale ja võttis pühaliku lubaduse, et mees enam sellise jamaga ei tegele. Kokk lubas mitte enam Aega häirida ning omapoolse teenesoovina andis Aeg talle ühe salmi.

Salmis seisis:

1.
Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?
Kati ilma karuta
on justkui karu taruta.
Kati ilma karuta
on justkui ilma karuta.

Juurde ütles Aeg, et seda on kellelgi “külalisel” vaja ja küll Kokk tema ära tunneb. Sest too olevat hea inimene. Vastu võib Kokk külaliselt küsida, mida ise soovib.
Veel vannutas Aeg Kokka, et ta kellelegi sellest kingist ei räägiks ja ütles, et kui mingi infoleke toimub, siis võtaks Kokk Ajaga (=GM) kohemaid ühendust. Niisama aga palus end mitte tülitada.

PS: Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.