Part Dodo - Heru

Sa oled mul teine!

Teine. Alati teine! Mitte kunagi esimene!
See ei ole aus!
Miks sina pead alati teine olema?!
Sina oled Part! Part Dodo!
Ja see kõlab uhkelt!
Miks keegi sellest ometi aru ei saa?!

No hakkame alguses pihta...
Lapsepõlvest.
Sa kasvasid üles Imedemaal keset Tiiki oleva väikse Saare peal ja sinu kasvatajateks olid Valekilpkonn ja Grüps. Juba siis hakkas see pihta – Valekilpkonna jaoks oli Grüps tähtsam kui sina ja Grüps pidas jälle Valekilpkonna olulisemaks kui sind, sest miks muidu pidas ta Saarele saabudes pikki neljasilmavestlusi Valekilpkonnaga öeldes sulle, et leia endale ise tegevust.
Häh! Eputis! Elas Kuninga õukonnas maagilise vapiloomana ja kujutab ette, et on teistest parem. Aga nüüd ta enam õukonnas pole ja resideerub täiskohaga Saarel. Huvitav, kas sai Kuningalt kinga või? Paras talle! Ei maksa nii tähtis olla.

See Valekilpkonn on ikka täitsa hale vend. Kujutab endale ette, et on kilpkonn, aga tegelikult on täiesti tavaline konn. On endale kuskilt mingi kilbi hankinud, selles sisse pugenud ja kujutab endale ette, et petab sellega kõik ära. Teisi võibolla küll, aga mitte sind. Grüpsi ka mitte. Oled mitu korda näinud, kuidas Valekilpkonn enne Tiiki ujuma minemist kilbi seljast ära võtab, sest – heheee, naljanumber! – tema kilp ei kannata vett!
Ja siis need tema lõputud ja pikad heietused sellest, kuidas ta veel noor oli ja mida ta koolis õppis. JA KOGU SEDA „KOOLITARKUST” RAIUS TA SULLE KÕIK NEED AASTAD PÄHE!!! Sa sinine sitikas ja vihmauss! Kui tüütu see oli!

Jah, aga midagi polnud teha, olid sunnitud seda kuulama ja ka Valekilpkonna sõna kuulama, sest tema oli sinu seaduslik hooldaja. Oma pärisvanematest ei tea sa paraku midagi. Kord küsisid Valekilpkonnalt selle kohta. Too hakkas kokutama ja puterdama ning lõpuks hakkas heietama järjekordset lugulaulu rubriigist „Kui mina veel noor olin...”. Lõid käega ja ei viitsinud teda kuulata. Niigi hommikust õhtuni üks ja seesama nutulaul...

Ega Grüps parem polnud. Ainult et palju konkreetsem ja järsum. Ütles kohe, et liigne uudishimu pole tervisele kasulik ja sa peaksid Valekilpkonna suhtuma austavalt ning hindama tema järjekindlust sulle sobiva hariduse andmisel. Sellega oli teema lõpetatud.

Ja nii sa siis veetsid oma lapsepõlve kahe veidriku seltsis, kes sulle üksteise võidu närvidele käisid. Ja mida sa kunagi ei unusta – kui need kaks kokku said, olid sa alati TEINE!
Küll nad veel ühel päeval näevad...lubasid endamisi...

Kohe, kui täisealiseks said, lasid sealt poolemeelsete Saarelt jalga teiste loomade juurde.Sa olid vaba! Sa said lõpuks ometi hakata ennast tõestama!
Kõigepealt tuli sul ennast kuuldavaks teha. Kõige lihtsam viis selleks on hästi kõvasti ja palju rääkida. Siis pannakse sind tähele. Mõne aja pärast tegid avastuse, et see ei olegi eriti tähtis, MIDA sa räägid, peaasi, et ikka palju ja kõvasti.

Mõnda aega kandis su taktika edukalt vilja.
Siis ühel päeval, kui olid juba piisavalt enesekindel ning said aega ringi vaadata ja uurida, et kes need loomad siis õigupoolest on, kellega sa nö ühist eluruumi jagad, märkasid korraga Papagoi Loorit. Oh, sa poiss! Sul läksid jalad nõrgaks...Milline kirev sulestik! Millised peened maneerid! Milline energia ja rõõmsameelsus! Sa olid pimestatud! Loori oli raudselt maailma kõige elegantsem ja kaunim suleline, keda su silmad iialgi näinud olid! Kusjuures oled tähele pannud, et teil on isegi ühesugused jalad! See ajab sind natuke segadusse ja tundub samas nii tähendusrikas!

Ja siis nägid su silmad veel midagi...või kedagi...
Vana Krabi – Loori hooldaja.
See vanatoi rippus pidevalt nagu takjas Loori küljes. Iga kord, kui üritasid Loorile läheneda, oli Krabi platsis ja puksis ennast sinu ja Loori vahele. No on tüütus! Ja mis Looril üle jäi – hooldaja on hooldaja. Sina olid enda omadest õnneks vabanenud, kuid Loori veel mitte.
Teisi loomi see muidugi häirinud. Vastupidi – nemad olid lausa vaimustatud, et Krabi Loori eest niimoodi hoolitseb. No aga nemad polnud Loorisse armunud kah. Sina olid. Ja viies, kuues või seitsmes meel ütlesid sulle, et ka Loori polnud sinu vastu sugugi ükskõikne. Seda oli näha tema pilkudest ja sellest, kuidas ta sinu läheduses mõnikord ennast keerutas ja saba võngutas.
Oh kurat! See oli niiii vastupandamatu!

Varsti tabas sinu terav silm midagi, mida teised vist tähele panna ei osanud. Vana Krabi suhtumine Loorisse oli kuidagi imelik. Sulle hakkas aina enam tunduma, et seal on veel midagi. See ei olnud lihtsalt hoolitsus, mida Vana Krabi Loori vastu üles näitas. See, kuidas Krabi alati kiivalt Loori lähedusse hoidis, kuidas ta oma vastikute sõrgadega Loori kirevaid sulgi paitas, kuidas ta Loorit vaatas...

Saba ja sulgede nimel! Vanatoi oli ju kõrvuni Loorise armunud! Ja mis sind kõige rohkem šokeeris – Loori tundus tema tunnetele vastavat! Miks muidu laskis ta sellel kõigel sündida!
Oh naine! Nõrkus on su nimi ja sinu nõrkus oli Loori...
Loori ju ometi nägi, et sa ei ole tema vastu ükskõikne ja kõik märgid näitasid, et ka Looril on sinu suhtes mingid tunded. Miks ta siis ometi...
HAAAAA! Sa olid JÄLLE TEINE!

Sügav kibestumine võttis sinus maad. Kuidas sai see olla võimalik, et sulle, noorele ja igati šarmantsele sulelisele eelistas Loori seda kärbatanud kartulit?! Võibolla sellepärast, et Krabil oli loomade hulgas positsioon ja kõik respekteerisid teda? See ju naistele meeldib..
Otsustasid saada respekteerituks ja omandada positsioon.
Aga kuidas?

Kui loomade juurde ilmus Hiir, nägid selles oma šanssi.
Ei tea, kus ta siiamaani redutas, aga ühel päeval oli ta platsis ja kuulutas avalikult ja suure häälega, et Kaardid on mõttetud diletandid ja aegunud rämps ajaloo prügikastis ning tegelikult peaksid hoopis loomad Imedemaad valitsema. Mis sind aga Hiirt eriti austama pani, oli see, et mees haaras kohe härjal sarvist ja hakkas loomade riiki reorganiseerima, parteid ning sõjaväge kokku panema ja seda kõike ühel üllal eesmärgil – võtta üle võim Imedemaal!. Loomad ärkasid kui talveunest, said lõpuks ometi teadlikuks oma väärikusest ning kõrgest kohast pjedestaalil, kuhu Loodus on nad oma käega asetanud. Liigipuhtus ennekõige!
Eriti vaimustatud oli Hiirest see topakas Vana Krabi. Ajas selle jutu peale kohe sõra sirgu ja skandeeris: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!
Ja kõik teised loomad koos temaga. Sina ka, sest said aru, et Hiir on uus liider ja sul on kasulik tema külje alla hoida.

Hiir hakkas kohe parteid kokku panema. Kohe näha, et tegemist oli mõistliku mehega, sest sinu määras ta oma asekantsleriks. Imedemaa asekantsler – mmmm.... see kõlab uhkelt! Just nimelt Imedemaa asekantsler, mitte ainult loomariigi oma. Su silmade ees terendasid uued kõrgused ja nägid end juba Imedemaa troonikojas Hiire paremal käel... ja Loori koos sinuga...
Sest nii kõrge ametipost pidi talle ometigi piisavalt muljet avaldama, et see vanamehenäss maha jätta ning sinu, noore ja eduka vastu vahetada.

Okei, Vana Krabi määrati sõjapealikuks, aga see pole pooltki niiiiii kõrge positsioon kui sinu oma.

Propagandaministriks sai Kotkapoeg. Heh, see tühikargajast poisike... Ohutu.

Ja siis juhtus midagi lihtsalt suurepärast! Loori, kes muidu liikus ringi ainult koos Vana Krabiga, hakkas loomariigi töös aktiivselt osalema, mis tähendas seda, et iga päev tuli ta Hiire staapi ja oli riigiasjade ajamisel abiks. Oh, ta tegi seda kindlasti sinu pärast! Et olla sinu lähedal! Sest see oli ainuke koht, kus Krabi pidevalt Looril sabas ei jõlkunud. Sulle kangastusid juba kaunid kujutluspildid, kuidas sa ühel kaunil õhtul päikeseloojangu ajal, pärast pikka päeva, mille jooksul sa oled Loorile (teistele ka muidugi) demonstreerinud oma asjalikkust ja kompetentsust riigiasjades, kutsud Loori jalutama ja avaldad talle oma tunded ja kuidas Loori nendele kindlasti vastab...
Kindlasti Loori ainult nende mõtetega poliitikasse tuligi! Sest mis ühel naisel muidu ikka riigijuhtmise juurde asja peaks olema! Ta tuli sellepärast, et oleks võimalus sinuga kahekesi jääda! Oh, Loori!

Asjaajamist ja muret oli teil aga küllaga. Osad loomadest olid deserteerunud.
Kala ja Konn olid Hiire ilma pikema jututa metsa saatnud ning keeldunud Hiirele allumast. Nad läksid Hertsoginna TEENRITEKS! Loomad ja teenriteks! Naljavennad! Nii nad nüüd siis küpsetavad end puudriga paneeritud parukates Hertsoginna maja juures ja kujutavad ette, et nad teevad karjääri. Phäh!

No ja merisead Pat ja Patterson ning Sisalik Bill lasid kah jalga. Neile Hiire riik, näe, ei sobinud! Nüüd nad siis elavad teistest loomadest eraldi sügavas metsas ja kasvatavad porgandeid ja kapsaid. Ise nimetavad ennast metsavendadeks. Noh, Bill on muidugi puhta sassis vend – kujutab ette, et on suur leiutaja ja loodusteadlane ning ajab täitsa segast juttu.

Ja siis veel see Tuvi...Tema on ka ikka täitsa ära keeranud! No tegelikult on ta kogu aeg imelik olnud. Muudkui räägib armastusest, romantikast ja kosmonautikast (huvitav, mis see kosmonautika on?) ja kellestki Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda palavalt armastas. Mõni aeg tagasi läks asi täitsa hulluks - Tuvi kuulutas kõigile loomadele, et sai Gagariniga muna. Sellest ajast peale on ta kapitaalselt arust ära. Muudkui valvab oma muna ja lubas oma pesa ümber traataia ehitada, sest tal on paranoia, et keegi varastab ta muna ära. Heh, kes ta muna ikka nii väga tahab! Tavaline muna.

Oijah, muna...
Unistad tihti sellest, kuidas te Looriga koos pesa punuma hakkate ja ühel ilusal päeval muna saate...
Kõik viitas sellele, et varsti see juhtubki.

Ühel hommikul astusid vasaku ujulestaga pesast välja. Heh, ebausk, mõtlesid ja paterdasid rõõmsalt staapi. Ja mida sa nägid! Hiir ja Loori kahekesi ninapidi koos kudrutamas! Hiir Loori kaela silitamas ja Loori viimasele oma kauni looritatud pilguga meelitatult naeratamas!
Hetkega varises su maailm jälle kokku! Sa olid ometi nii kindel oma võidus! Kõik märgid ju viitasid sellele, et Loori ei ole sinu vastu ükskõikne ja JÄLLE võitis keegi teine! Ja sina olid jälle TEINE!!!

No muidugi! Hiir oli ju tähtsam mees kui sina!
Sind tabas meeletu armukadedushoog ning sinu esimene mõte oli rääkida Hiirele Loori ja Vana Krabi suhetest. Nii põhimõttekindel ja suure egoga nagu Hiir oli, ei suudaks tema uhkus iialgi alla neelata fakti, et Loori oli tema sõjapealiku konkubiin. Siis aga said aru, et sellega ei saavuta sa midagi. Hiir hülgaks küll Loori, kuid häbistaks teda kõikide loomade ees ning Loori kaotaks igaveseks oma hea nime ning austuse loomade seas. Seda sa ei tahtnud mingil juhul. Sest sa ju armastad Loorit.

Pärast meeleheites veedetud nädalat, mille jooksul Hiir ja Loori aina varjamatult kudrutasid, analüüsisid olukorra rahulikult läbi ja said selgeks, et ilmselt on Loori jaoks kõige tähtsam tema kaaslase positsioon – algul Vana Krabi, nüüd Hiir. Siit tegid ühe järelduse – sa pead ise esimeseks saama!
Aga kuidas? Kuidas saada ise Hiire asemel esimeseks?

Nii. Hiir plaanib kaardid kukutada ja haarata Imedemaal võimu ning hakata ise Imedemaa ainuvalitsejaks. Esimene osa plaanist sobis sulle, teine paraku mitte. Sinust pidi ainuvalitseja saama! Selleks tuleb Hiir sobival hetkel kõrvaldada. Üksi sa sellega hakkama ei saa, pealegi ei tohiks see kuidagi sinu isikuga seotud olla. Sul on vaja ustavaid abilisi.
Paraku ei ole loomariigis kedagi peale sinu, kes Hiirt ei imetleks ja talle ustav poleks.
Või siiski?
Pat, Patterson ja Bill! Ja Kala ja Konn! Nemad ei seedi Hiirt silmaotsaski! Kui nendega ettevaatlikult rääkida...

Täna on just sobivalt Kaartide aiapidu, kuhu loomi muidugi kutsutud ei ole ja Hiir plaanib rünnakut Kaartidele. Tõsi, neil pole veel relvi...
Sul on veel aega.
Mõtle! Ja mõtle kiiresti, aga mõtle kõik hoolega läbi, kordad sa endale.
Kaalul on rohkem kui elu...
Sinust võib lõpuks ometi saada ESIMENE ja sa ei pea enam iialgi kuulma neid sõnu, mida sa nii väga vihkad – Sa oled mul teine...