Hertsoginna - Gea

"Kui igaüks mõtleks oma asjade peale," torises Hertsoginna käheda häälega,
"siis käiks maailm hulga rutem ringi kui ta käib."
Lewis Carroll, "Alice Imedemaal"


Oled Imedemaa Hertsoginna, kes on Imedemaal juba ajast, mida ükski teine Imedemaa elanik ei mäleta. Nagu sina ainuisikuliselt tead või vähemalt teadvustad, siis pole ju Imedemaa muud, kui üks pakk kaarte, mida valitseb Ärtu mast. Ja pole Imedemaal elavad loomadki muud, kui loomade imitatsioonid, kes asetsevad kaartide tagumisel küljel. Aga kuna siin Imedemaal on kõik jaburad ning nende väike pea ei võtaks sellist tõejulma informatsiooni kinni, siis hoiad selle kõik enda teada. Aga mitte ainult oma vabast tahtest, vaid ka seepärast, et sinu kohustus ongi olla Imedemaa kaitsjaks - Kaartide pakiks - mille sees nad kõik asetsevad. Peadki neid vaeseid hoidma oma kaitsvas embuses, et nad iial tõe ligi ei saaks ega ära ei kohuks. Samuti pead neid kaitsma kõikide ohtlike välismõjude eest, et nad liialt kiiresti ei kuluks ega ribadeks ei mängitaks. Ilma sinuta laguneks kogu Imedemaa koost.

Sest sa oled eriline ja ainulaadne – oled nö Poolkaart. Kui aus olla, siis ei tea sa isegi, kuidas Poolkaardid alguse said, kuid fakt on see, et iga Kaardipaki eluajal eksisteerib üks Poolkaart, kes on selle Kaardipaki kaitseingliks. Praegu oled selleks sina.
Sinu missiooniks on oma elu ajal seda Kaardipaki kaitsta ja hoida. Igal Kaardipakil on oma eluaeg, nagu muideks sinulgi. Sa ei tea täpselt, kui pikk see on, kuid oma tundliku seitsmenda meelega tunnetad ette, kui sinu ja koos sellega ka kogu Kaardipaki aeg ümber saama hakkab. Kaartide juures oled juba esimesi dekatentsi ja languse märke täheldanud – Ärtu kuningapaar, kes praegu valitseb, ei hooli millestki muust, kui ohjeldamatust pidutsemisest ja tühjast maneeritsemisest.
Ärtu õukonnas liigub ringi veel üks kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud, igaljuhul on see kahtlane.
Kord kuningriigis on ammu käest ära, kuigi Kuningaemand püüab igal sammul jätta muljet, et kõik on tema kontrolli all, jagades hommikust õhtuni Timukale käske peade maha raiumiseks, mis praktikas tegelikult ei realiseeru, sest lõbujanune ja edev Kuningas laseb Kuningaemanda selja taga kõik hukkamiskäsud tühistada, mille üle Timukas ainult õnnelik on, sest ta on liiga mugav, et oma käsi määrida. Kuidagi on tal õnnestunud kuningapaarilt välja kaubelda diil, et ta töötab kõigest 1 tund päevas ja ülejäänud aja lööb ta lihtsalt lulli.

Loomad elavad vaikselt omaette metsas ja suhtuvad Kaartidesse kerge solvumise ja põlgusega, sest nende meelest on Kaardid liialt upsakad ja ennast täis. Mis polegi nii vale – enamus Kaarte on peaaegu unustanud, et Loomad olid kunagi nendega võrdsed. Praegu tulevad Loomad neile meelde vaid siis, kui see neile parasjagu sobib. Ja Loomad tunnevad selle oma üliarenenud haistmismeelega muidugi ära.
Tegelikult on mälu kui sellisega üldse siin kehvad lood, sest ega keegi rohkem kui nädalavanuseid sündmusi eriti ei mäleta.

Niisiis on Imedemaa see põlvkond hääbumas nagu ka sina ise ning sul on täita jäänud sinu viimane missioon – tekitada endale järglane – uus Poolkaart, kes võtab üle sinu koha ja missiooni. Sina, nagu ka see Kaardipakk, kaote Aja unustusehõlma ning sünnib uus, elujõuline pakk Kaarte ning uus Hertsoginna.
Et see sündida saaks, on vaja läbi viia teatav keeruline rituaal: valitsev Kuningas peab joonistama inimestemaailmast Imedemaale sattunud naisinimest maagiliste värvipliiatsitega, mis sinu valduses on ning naisinimene peab andma selle joonistuse peale 4 tilka verd. Nii elustub uus Hertsoginna ja sina saad rahus lahkuda väljateenitud puhkusele ning kanduda üle teistesse dimensioonidesse.
See on alati nii olnud, et määratud ajal satub Imedemaale mõni naisinimene ning sinu kui Hertsoginna ülesanne on ta Kuningaga kokku viia ning Kuningas teda joonistama panna. See on teadmine, mis sinusuguste Hertsoginnadega põlvest põlve edasi kandub.
Seekord on mingdi veidrad võnked kuidagi reaalsust mõjutanud ning oodatud naisinimest pole juba mõnda aega Imedemaale sattunud! Sa tunned, et sinu aeg hakkab otsa saama ning sinu missioon on ohus – kui sa ei suuda oma ülesannet täita, vajub Imedemaa jäädavalt hävingusse ja ei taastu enam iialgi! See oleks katastroof!

Meeleheide ajas sind katsetama kõikvõimalikke variante.
Kõigepealt tuli sul ümber sõrme keerata Kuningas, mis õnneks ei olnud kuigi keeruline, kuna Kuningal on neurootilisest ja konstantselt kriiskavast Kuningaemandast lihtsalt kõrini. Tõsi – sa ei ole enam kaugeltki esimeses nooruses ning eluväsimus on vajutanud pitseri ka sinu välimusele.
Siin aitas sind välja Valge Küülik, kes üürilisena sinu majas elab ning vastutasuks sulle vajalikke asju sebib. Valge Küülik on nimelt omaette huvitav nähtus – tal on pääs Inimestemaailma, kust ta Imedemaale igasugust imepärast inimeste kaupa tassib ning seda siin naturaalmajanduslikus korras soovijatele diilib. Nii tellidki Valge Küülik käest näokreemi ja puudrit, alusseelikuid ja lehvikuid ja kindaid ja parukaid ja muid nipsasju, mille abil end kaunimaks ja veetlevamaks teha.
(Valge Küülik on tegelikult kahtlane element ja teda on targem lühikese lõa otsas hoida. Õnneks on Küülik aru saanud, et sinu viha alla ei tasu sattuda ja ta tunneb sinu suhtes küllaltki suurt respekti. Ja õieti teeb! Sest sinu viha alla pole kellelgi tark sattuda!)

Edasine oli juba lihtne – mõned silmanurgast heidetud leebed ja tunnustavad pilgud Kuningale, vandeseltslaslik silmapilgutus Kuningaemanda järjekordse vihapurske peale, mõned elegantsed puudutused oma kinnastatud ja lõhnastatud käega, paar komplimenti ning lubavat naeratust ning Kuningas oligi sinu jalge ees!
Siiani läks kõik plaanipäraselt!

Sinu esimene meeleheitlik katse endale järglast soetada seisnes selles, et panid Kuninga sind ennast joonistama – äkki õnnestub? Sa oled ikkagi ju Poolkaart...
Kuningas joonistas sind niiii õhinal ja lõpuks valmis pildile pilku heites pidid suurest härdusest peaaegu minestama – Kuningas oli joonistanud sind mitukümmend aastat nooremaks ja ilusamaks öeldes, et just sellisena ta sind näebki!
Lendasid ärevalt hingeldades koju, tilgutasid joonistusele 4 tilka verd ja joonistus elustus! Kaunis pildipiiga astus paberilt välja ja seisis täies hiilguses sinu ees – noor, ütlemata kaunis, veetlev ja värske! Testisid ärevalt tema võimeid...ja vajusid sügavas ning kõikehõlmavas masenduses põrandale kokku – oodatud Poolkaarti võimeid tal ei olnud...
Mida paganat sa selle Kuninga sohilapsega nüüd pihta pidid hakkama?!
Sa ei suutnud midagi muud välja mõelda, kui tegid temast oma Köögitüdruku ja selles vaimus, pottide ja pannide, pliidi ja pudrunuia vahel, oled teda ka hoidnud. Oh, kui see ainult välja ei tuleks! Ja parem , kui Kuningas teda eriti ei näeks, sest kahtlemata tunneks ta mingil hetkel ära oma ideaalpildi sinust! Seetõttu oled andnud Köögitüdrukule range keelu maja lähiümbrusest lahkuda. Aegajalt tüütab Köögitüdruk sind küsimustega oma päritolu kohta ja nurub, et sa ta lossi kaasa võtaksid. Sa lausa tunned, kuidas sul vererõhk selle peale tõuseb ja teed talle väga karmilt selgeks, et ta on KÖÖGITÜDRUK ja lossi ei kõlba!
Oh, sellega tuleb veel jama...

Sinu järgmine katse järeltulijat tekitada oli veelgi drastilisem, aga häda ei anna häbeneda. Tegelikult punastad veel praegugi, kui see sulle meelde tuleb...
Nimelt otsustasid proovida joonistada ISE mõnda Looma – Loomad on ju ka Kaardipaki osa, äkki töötab?
Tarisid kohale Sea ja joonistasid temast pildi. Paberilt hüppas välja Põrsas ja ütles sulle rõõmsalt otsa vaadates Ruik-ruik! Kantseldasid teda mõnda aega lootuses, et ehk saab tast asja, aga peagi viskasid ta lootusetult Köögitüdruku kantseldada – järjekordne läbikukkumine... Mõne aja pärast lasi Põrsas metsa poole jalga. Jumal tänatud! Mis sa selle Põrsaga oma majapidamises pihta oleksid hakanud...

Ja kogu see jama selle Kübarsepa pärast!
Sest tegelikult on asi nii, et ...
See isik, keda praegu tuntakse Kübarsepana, oli kunagi Timukas. Igas Kaardipakis on alati kaks Timukat, praegu on neid üks, aga ega keegi ei oska sellele tähelepanu pöörata, sest keegi ei mäleta seda enam!
Nimelt juhtus kunagi midagi ennekuulmatut - Kuningakoja üks kahest Timukast, (keda praegu tuntakse Kübarsepa nime all) otsustas haarata Imedemaal võimu ja korraldas mitu salamõrva – ta mõrvas eelmise Ärtu Kuninga, kes valitses eelmise valitsemisekorra ajal. Teine Timukas (praegu tuntud nime all Timukas), aga paljastas tema plaani ning seetõttu peitus salamõrtsukas eksiili ning tükk aega hiljem avastasid sa ta täiesti juhuslikult metsast redutamast. Oleksid võinud ta ju tegelikult tol ajal ka üles anda, kuid otsustasid endale selle teadmise trumbina tagataskusse jätta ja seda enda kasuks kuidagi ära kasutada. Seda lugu keegi peale sinu ja Kübarsepa enda ei mäleta, sest enamike Imedemaa elanike mälu on nagu vananeval kalal - nädalakese ehk kestab.

Niisiis tegid mõrvarile ettepaneku, millest too ei saanud keelduda – sa aitad tal ühiskonda tagasi filtreeruda, annad talle uue identiteedi ning ühel kaunil päeval nõuad selle eest sisse vastuteene. Ega Kübarsepal valikuvõimalust ei olnud – ta kas jääb oma peast ilma või võtab sinu pakkumise vastu. Timuka taparelva – käärid - võtsid targu enda kätte.
Sa isegi imestasid oma lahkuse üle, sest Kübarsepp oli nurjanud sinu järglase soetamise rituaali – Imedemaale oli just saabunud naisinimene ja kõik oleks läinud plaani järgi, kui sellele totakale poleks võim pähe löönud...
Kuninga suutsid sa kuidagi taastada, kulutades ära märkimisväärse hulga oma võimetest, kuid naisinimene oli jõudnud selleks ajaks juba Imedemaalt jalga lasta.

Kübarsepp aga seadis end pealtnäha suhteliselt muretult sisse Märtsijänese ja Unihiire seltskonnas, kus nad peamiselt Aja surnuks löömisega tegelevad.
Aja surnuks löömine on aga üsna delikaatne teema. Asi ületas igasugused piirid siis, kui Kübarsepp ühel hetkel arvama hakkas, et temas on laulja kaduma läinud ning igal sobival ja mittesobival hetkel oma kahtlase väärtusega lauluoskusi demonstreerima kippus. Ühel Kuningaemanda peol lõi ta kõige ebasobivamal hetkel oma laulu lahti, mille peale Kuningaemand tõsiselt ärritus ning röögatas: Ta lööb Aega surnuks! Pea maha tal!
Ja sellega oli pretsedent loodud! Sa olid korraga oma verivaenlase abiga saanud oma kätte piisava põhjuse pöörduda Kõige Vägevama, Aja enda poole!

Poolkaartid teavad rituaali, kuidas Ajaga ühendust võtta (sellest eraldi jutt). Tõsi, see on väga keeruline, Aega nõudev ning väsitav tegevus ning kurnas sind peaaegu surmani ära. Pealegi pole kunagi teada, kas Aeg suvatseb kutse peale ennast ilmutada või mis tujus ta parajasti on.
Sul vedas. Aeg võttis su väljakutse vastu.
Rääkisid Ajale oma murest – kuhtuvast Imedemaast ja oma meeleheitlikest katsetest endale järglast saada, mis kõik on liiva jooksnud ning palusid alandlikult Ajalt Aega juurde, et jõuaksid ära oodata järgmise naisinimese ilmumise Imedemaale. Vastutasuks pakkusid Ajale Kübarseppa, kes oli oma laulmisega Aega surnuks lüüa üritanud.
Aeg oli üllatavalt suuremeelses tujus või oli tal siis muid tähtsamaid tegemisi, igaljuhul lubas ta sulle Aega nii palju kui kulub ja Kübarsepa peast ei olnud ta Hetkel üldsegi huvitatud. Pidid Ajale ainult lubaduse andma, et Kübarsepp rohkem teda oma laulmisega ei kimbutaks, muidu ütleb Aeg diilist lahti. Ühtlasi palus ta edaspidi end nii tühiste asjadega mitte tülitada, kui just midagi väga olulist ei juhtu...

Olid Ajale väga tänulik. Ühtlasi tajusid sinu õlule langenud vastutusekoormat – sa pead Kübarsepa laulmist iga hinna eest ära hoidma, sest muidu kaotad oma viimase võimaluse!

Sa tead, et see ei saa lihtne olema, sest Kübarsepp on jaburas teelaudkonnas veedetud aja jooksul üsna ettearvamatuks muutunud ja üleüldse tundub sulle, et seal sünnib midagi veidrat, millel tasuks silma peal hoida. Oled tähele pannud, et viimasel aja istuvad nad koguaeg laua ümber ning kaanivad arutul hulgal Teed, mis on mingi väga kahtlane kraam, mis alles üsna hiljuti kuskilt Imedemaale sisse imbunud on. Kõik endast lugupidavad Imedemaa elanikud kirtsutavad selle peale vastikusest nina ning viisakas seltskonnas sellest üldse ei räägita.
Lisaks on Irvikkass hakanud kahtlaselt tihti jabura teelaudkonna liikmete ümber tiirutama, mis sind eriti valvsaks teeb – kui Kübarsepp on kohati ettearvamatu ning tegelikult üsna süütu vennike (kui laulmine välja arvata), siis Irvikkass on ALATI ettearvamatu ning lisaks veel on tal mingid erilised võimed, mille olemasolu sa vaid aimad, kuid täpsemalt ei tea sellest midagi. Üks nendest on „ärakadumine“ ehk siis lihtsamalt öeldes nähtamatus. Lisaks armastab ta kõigil oma krüptiliste vihjetega pead segi ajada.
Kogu sellest kambast tundub Unihiir kõige mõistlikum ning sa kahtlustad juba ammu, et Unihiirel on Ajaga mingi diil – kuidas ta muidu saab nii rahulikult tukkudes Aega surnuks lüüa ilma, et Aeg selle peale pahandaks? Sa pead selles selgusele jõudma!

Nagu nendest muredest veel vähe oleks, jahmatas su kallis tütreke.. ptui! Köögitüdruk sind eelmisel nädalal teatega, et nemad Ärtu Soldatiga on teineteisesse armunud ning Ärtu Soldat kavatseb sinult tema kätt paluda. Ärtu Soldat on nimelt Kuninga ja Kuningaemanda poeg ja kaardiväelaste kapten.
Oh, püha Aeg! Mida veel! Nad on ju praktiliselt vend ja õde!!!
Ahmisid selle jutu peale õhku ja olid vihast ning ärevusest lämbumas - seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda! Kes teab, mida see anakronism endaga kaasa tooks ning mis Imedemaal seetõttu toimuda võiks! Seda enam, et Kaardi ja eee... mis asi see Köögitüdruk nüüd ongi, Kaart ta ju pole - mitte-kaardi liitu pole iialgi Imedemaal ette tulnud! Väljaarvatud sina ise ja Hertsoginnad muidugi...
Loopisid Köögitüdrukut pottide-pannidega ja kaotades täiesti enesevalitsuse, kriiskasid ta peale nagu kops võttis ning keelasid tal koduaresti ähvardusel Ärtu Soldatiga igasuguse suhtluse.
Kuidas see küll juhtuda sai, et Ärtu Soldat ja Köögitüdruk kohtusid??? Kus su silmad olid???
Oh, sa ei saa ju ennast tükkideks rebida, et jõuaksid kõigel silma peal hoida!
Õnneks sebis Valge Küülik mõni aeg tagasi sinu teenistusse Kala ja Konna, kes olid Loomariigist jalga lasknud. Hm, Loomariigis toimuvad ka mingid kahtlased asjad ja see muudab sind valvsaks. Ei teeks paha Kala ja Konn üle kuulata...
Igaljuhul on nüüd Kala ja Konn sinu teenrid ja valvavad su maja. Toppisid neile parukad pähe ja uhked riided selga, tegid neile õukondlike teenrite kiirkursuse ning nad tunduvad ise oma uue rolliga väga rahul olevat.
Tegid Kalale ja Konnale ülesandeks Köögitüdrukut jälgida ja tema tegemistest sulle ette kanda. Igaks juhuks. Parem karta kui kahetseda...

Aga sinu mured pole sellega veel lõppenud - tegid täna hommikul avastuse, et üks sinu neljast maagilisest värvipliiatsist (neid peab olema neli – sinine, punane, kollane ja must, karbi peale oli kirjutatud CMYK), punane, on kadunud!!!
Kuidas see juhtuda sai! Need on sul alati kindlas kohas ära pandud või siis sinu enda käes!!! Keegi on selle pihta pannud! Ja joonistamiseks on kindlasti kõiki nelja pliiatsit vaja!!!
Oh, sa pead selle kiiremas korras leidma ja hoidku oma nahk see, kes selle tuuri pani!

Ja kogu selle jama kõrvalt pead sa endiselt Kuningat ümber sõrme hoidma ja hea välja nägema! Oh, raske on olla kaunis naine, kui on nii palju kohustusi ja peavalu!
Tundub, et õnneks on siin Imedemaal vähemalt üks isik, kellele sa meeldid just sellisena nagu sa oled ja sa ei pea pingutama ja trikitama. See on Õukonna Kokk, kes sind AegAjalt oma kookidega kostitab ning galantselt oma toetavat õlga pakub. Oled aru saanud, et neil on Kuningaemandaga mingi kana kitkuda ja seetõttu võib see tutvus sulle kasuks tulla, sest sulle tundub, et Kuningaemand on sinu ja Kuninga afäärist haisu ninna saanud, mis on halb.
Samuti teeb sind rahutuks fakt, et mõni aeg tagasi lahkus õukonnast kuninglik, maagiline vapiloom Grüps ja läks metsa, Tiigis asuvale Saarele elama ning redutab seal nüüd koos Valekilpkonnaga. See on midagi ennekuulmatut! Sa haistad selle taga mingit skandaali...
Lisaks liigub Ärtu õukonnas kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud...

Täna õhtul on Kuningaemanda aiapidu, kuhu on kõik Kaardid kohale kutsutud. Loomad ilmselt jällegi mitte. Hm, ükskord sellest mingi jama tuleb...
Köögitüdruk on kahtlaselt vait nagu sukk...Valge Küülik on kuskile kadunud...Punane pliiats on ka kadunud...Kuningas oli viimasel korral kuidagi imelikult närviline...Kuningaemand oli häirivalt rahulolev...
Ja sa pead jõudma veel ennast ilusaks teha ja Kuningat ning kogu seda kremplit oma kontrolli all hoidma!

Armas Aeg ! Andku ta sulle kannatust ja tarkust see olukord ära lahendada, et saaksid ometi kord oma väljateenitud puhkusele ning parematele jahimaadele siirduda!
Ja võimaldagu Väikeste Juhuste Jumal sulle palju väikseid Juhuseid, mis sind sinu eesmärgile lähemale viiksid!
Jah, sest Väikeste Juhuste Jumalat ei tohi kunagi alahinnata. Viimasel Ajal on ta sind nii ära unustanud, et oled juba hakanud tema olemasolus kahtlema ja ausalt öelda ei ole sul Aega loota millegi peale, mille olemasolus sa isegi kindel pole...