Narrkroonik - Bock

Tsitaat narri suust: Kuulge poisid, mis te mulle annate kui ma selle konna ära söön? Nii vähe? Aga siis kui ma söön ära kaks konna? Ok, ma söön nad mõlemad elusalt, aga te peate nad kinni püüdma ja ära pesema. Aga ärge seekord seepi kasutage. Noh poisid? Palun?

Pole just eriti hea enne oma peale sündimist esimeste sõnadena kuulda lauset: " Issver, ta on ju tohutu!" Sündides oli narr pehmelt öeldes suur imik ja too lapsepõlvest pärilt "anne" pole teda siiani maha jätnud. Varajasest lapsepõlvest saadik tegid sugulased komplimente tema hea isu ja kasvu kohta. Kõik olid hämmastunud kui suur ja tervisest pakatav poiss narr tõepoolest on ja tegid pooltõsiseid märkusi selle kohta milline võimas sõdalane temast ühel päeval kasvab. Isale see meeldis ja sellest alates hoolitses ema alati selle eest, et narr ühtainumat pala taldrikule ei jätaks.

Ema poleks pidanud selle pärast hoolitsema. Sünnist peale oli narril selline isu mida ei saa iseloomustada vähema sõnaga kui legendaarne ja ta andus sellele tõsise kirega. Ühel hetkel tekkis vanematel kerge mure asja pärast, sest narr oli teistest silmatorkavalt erinev ja teised lapsed võivad olla pahatahtlikud nende vastu kes pole nende moodi.

Mureks oli isegi põhjust. Alguses kogunesid väiksemad lapsed kambakesi narri ümber ja narrisid teda. Kasutasid sõnu "paksuke" ja "rasvamagu" ning viskasid nalja narri söögikoguste üle.

Ometigi saabus ühel päeval situatsioonile otsustav ja kergendav lahendus. Narr oli parajasti einet lõpetamas kui üks laps, üks nendest kes teda harilikult pilganud oli, tuli tema juurde ja lubas narrile ema tagant varastatud hõbekahvli, kui narr toidule lisaks ka taldriku ära sööb. Narr pani taldriku hammaste vahele, hammustas tüki küljest ja mälus seda mõnda aega stoilise rahuga. Sellest hetkest alates ei teinud keegi narri üle nalja vaid teda jälgiti pingsa huvi ja imetlusega. Ootamatult oli ta tähelepanu keskmes ja see meeldis talle. Teised lapsed naersid ja karjusid, kuid narri üle nalja nad enam ei teinud. Üsna varsti muutus narri harjumuseks, et kui täiskasvanud pealt ei näinud, siis sõi narr lõunaks mingi eseme, mida harilikult peetakse söögikõlbmatukks.

Narr on suur, tõsiselt suur. Teda huvitab elus ainult üks asi (või siis jah, kaks asja, kui toit kah sisse arvata) ja see on tähelepanu. Kui tolategemine on asi mis inimesi narri läheduses hoiab, siis ta teeb seda. Narri arvates on narrus anne, mis pole mitte juhuslikult tema kätte juhtunud, miks mitte seda kasutada ja ennast õnnelikuks teha?

Narr teeb kõike mõistuse piires (ja tal on väga laiaulatuslik arusaam sellest mis mõistuse piiridesse ära mahub), et tõmmata tähelepanu. Misiganes see ka pole, mis teisi naerutab, on tegemist väärt. Tema kõrge valulävi on üks olulisemaid põhjuseid, mille tõttu on ta leidnud teenistuse Ärtu Emanda õukonnas.

Valitsejad, Ärtu Kuningas ja Ärtu Kuninganna, on küll need, kes õukonnas käske jagavad ja neid käske tuleb vastuvaidlematult täita, aga ometigi annab narriamet ühe äärmiselt olulise privileegi. Õuenarrina on narril ainukesena õigus valitsejate üle nalja visata. Selle õiguse ülearune kasutamine võib loomulikult tõsiseid füüsilisi komplikatsioone kaasa tuua ja kohatu nalja eest võib teenida alates kõrvakiiludest kuni rämeda läbiklohmimiseni, aga sellega, et teda timuka vahedate terade vahele ei saadeta võib narr arvestada.

Kuna on seni veel kirjutamata tõde, et sõna narrus ei iseloomusta mitte ainult õuenarri, vaid on kogu Ärtu õukonna läbiv joon, nii peab narr ka teist ametit -- krooniku oma. Krooniku ametiga käib kaasas kohustus tähtsate sündmuste juures viibida ja ülestähendusi teha. Aga millegi pärast, nagu narr on salamisi tähele pannud, on viimasel ajal kujunenud nii, et krooniku ja narriamet tähendab põhiliselt kuninganna juures viibimist. Kuningas hoiab rohkem omaette ja see tegevus on teatud määral kahtlane.

Varsti toimuva aiapeo kohta sai narrkroonik küll Kuninga karmi ja korduvalt allajoonitud käsu kohal viibida ning kõik äärmise hoolikusega üles märkida. Too naeruväärselt edev mees on plaaninud korraldada meesterahvastele mõeldud iluvõistluse ja tema näkku vaadates on sõnadetagi selge, et ta ei kujuta ette muud võimalust, kui enda ülekaalukat võitu ning soovib, et see fakt kroonikakirjutaja sule läbi igaveseks jäädvustatud saaks. Selline põlastusväärne eneseimetluse tipp käib narrkroonikule tõsiselt närvidele, sest võistluse väljakuulutamisel on puhevil kroonikandja kroonikut heeroldina kasutanud nii et kõrvalseisjatel võib olla tekkinud mulje narri osalusest tolles nõmedas ürituses.

Kuningaemand, hoolimata oma mõnevõrra äkilisest loomusest, millega vahel kaasnevad kõrvakiilud ja jalahoobid, meeldib narrkroonikule palju enam. Narril ja Emandal on olemas üks tõsine ühine huvi -- toit. Kõõgis viibides tunneb narr ennast omas elemendis, selle läheduses mis teda tõsiselt erutab.

Ärtu õukonnas liigub kummaline olend nimega Humpty Dumpty, kes meenutab käte ja jalgadega muna. Millegi pärast on Dumpty kuningapaari silmis suurde soosingusse sattnud. Nad on välja andnud käsu Dumptyt lugupidavalt kohelda. Pole teada milliste teenetega on Munamees sellise au ära teeninud.

Juba iidsetest aegadest on ärtu õukonna kroonikuametiga kaasas käinud mitmed esemed, millest kolm on tähelepanuväärsed.

Üks neist on iidne papüüruseriba, kaunistatud vanamoodsate vinjettidega, selget vanem kui mistahes muu ürik, mis õukonnaarhiivis leidub. Ürikul on kirjas sõnad, mille kohta on narrkroonik veendunud, et nende taga on mingi oluline esmapilgul varjatud tähendus:

"3.
Kollased juuksed, lühike veidike,
lühike kleidike, rohekas kleidike.
Ära nüüd me akna alt kusagile tipsi,
ära nüüd me akna alt kusagile sipsi."

Teine on veider maagiline kast, mis täiesti iseseisvalt on võimeline pilte paberile kandma. Kuna kroonik joonistamises ja maalimises väga vilunud pole, on selline aparaat äärmiselt kasulik. Kroonik on aparaati palju kasutanud ja ta avastanud, et aparaadil on piltide valmistamise kõrval ka teine tähtis funktsioon. Aeg-ajalt võib aparaadis jäädvustatud persooni kohta rohkem teada saada kui pildi pealt paistab. (Mis tähendab sedaq, et 3 korda mänu jooksul võib narrkroonik aparaadi läbi nähtud persooni kohta GMide käest vihje küsida.)

Kolmas on pisike liivakell koos liivaga mis seal sees asub. Legendi järgi on tollel kellal võluvõime. Temaga saab ühendust võtta sellise kogu universumit hõlmava tegelasega, nagu Aeg ja rääkida temaga. Mida Aeg vastab või kuidas jutustamistesse pärimistesse suhtub, seda legend ei räägi. Kuna instruktsioon ütleb, et ühenduse saamiseks tuleb kell katki teha ja liiv välja valada, siis tähendab see seda, et ühendust saab luua vaid üks kord. Mis omakorda tähendab, et selle kasutamist on mõistlik hoolsalt kaaluda, sest teist korda ei tule.