Kotkapoeg - Alton

Kes sa oled?
Ma olen Kotkas!
Aga miks sa nii väike oled?
Noh, ma olin lapsena tihti haige...

Loojuva päikese taustal joonistub välja tumeda kalju tipp, millel istub suursuguselt rahulikus poosis kuninglik ja suur lind – Kotkas. Tema terav pilk on suunatud kaugusesse ning selle eest pole pääsu ühelgi loomal, linnul ega mutukal, keda Kotkas on heaks arvanud märgata. Miski ei saa jääda tema pilgu eest varjatuks. Tema kontrollib kõike ja kõiki ning kõik teavad seda. Ja värisevad... Ja õieti teevad! Sest pruugib vaid Kotkal märgata midagi talle ebasobivat, kui ta sirutab oma tohutud ja tugevad laiali ning liugleb hääletult kui vaim sündmuskohale. Ohver ei jõua isegi taibata, mis temaga juhtus. Nii ootamatu ja fataalne on Kotka rünnak.

...ja niimoodi puu otsas uneledes sirutad oma tiivad välja ja...POTS! Kukud suure raginaga ehmunult kraaksatades nagu kivi vastu maad. Heh, hea, et pool meetrit vasakule ei kukkunud – seal on kibuvitsapõõsas...

Tõde on, et kotkaste soost oled küll, aga vot tiivad ei kanna!
Oled sünnist saati selline äbarik olnud. Sinu eluunistuseks on aga saada Suureks ja Võimsaks, keda kõik austavad ja natuke kardavad ikka ka...
Püüad endast alati väga head muljet jätta, et keegi sinu tegelikest hirmudest ja kompleksidest aimu ei saaks. Sest no mis kotkas sa niimoodi oled, kui sa uhke ja vabana taevalaotuse alla liuelda ei suuda!
Näe, Tuvi ja isegi Part Dodo ja Papagoi Loori saavad lendamisega hakkama, aga sina...

Seepärast kardad kõige enam, et keegi loomadest ütleb sulle ühel päeval, et kuule, sul kotkatiivad, lenda sinna ja too see asi ära. Seetõttu püüad endast mulje jätta, et oled pidevas tegevuses ja jõuad igale poole. Sebid terved päevad ringi nii kuis jaksad, suhtled kõigiga mitu korda päevas, et teistel jääks mulje, et sind jagub igale poole. Päeva lõpuks on võhm muidugi väljas kah...

Mõnikord hiilid salaja sügavamale metsa ja ronid küüniste ja noka abil mõne puu otsa ja kujutad ette, et oled suuuuur ja võimas kotkas, istumas kõrgel kaljunukil loojangu taustal. Sul pruugib vaid tahta ja sa sirutad tiivad välja ja POTS!!! Dämmmmit!
Kui ainult keegi sellele peale ei satuks... Seda häbi sa üle ei elaks...

Ükskord järjekordselt lennuharjutuselt naastes (mille tulemus oli sama nagu alati), märkasid tee ääres põõsa all midagi kirevat – see oli väike raamat, mille kaanel oli pasunat puhuva poisi pilt. Pasuna küljes rippus lipp ja selle...KOTKA PILT! Ohoooo! See raamat pidi sulle olema!
Istusid sinnasamasse põõsa alla maha ja lugesid raamatu kaanest kaaneni läbi. Seal oli paljugi, mis sulle arusaamatuks jäi, aga üks peatükk rääkis sellest, kuidas õigeks Kotkapojaks saada. Tingimused olid järgmised:
Kotkapoeg oskab:
1) teadlikult talitada järgmisil juhtumeil: tulekahju, paanika, lõhkujad hobused, murdunud jää läbi veekogusse kukkumine, uppumine, põletamised, luumurrud, palavik, verejooks ninast, suust ja haavadest, minestused, poomine, vigastused põrutuse ja löömise tagajärjel, päikesepiste, välgu- ja elektrilöök, hõõruv asi silmas, kõrvas ja kurgus, surma tundemärgid, mürgitused seentega, kalaga ja vorstiga, ussihammustus, marutõbise looma hammustamine, haavade sidumine, langetõbi, krambid, pööritus, joobnu kohtlemine, haigete transport;
2) teha lõket üles kahe tikuga; metsas küpsetada kartuleid ja liha;
3)teada marsi laulu.
4) määrata ilmakaari päikese, kompassi, kaardi ja loodusemärkide (tähed, puud, kivid, kännud) järele;
5) joonestada oma elukoha ümbruse plaan 1/2 kilomeetrilise raadiusega maal ja 200 meetrilise raadiusega
6) mõõta geomeetrilist pikkust, kõrgust ja laiust ning pindalasid määrata silmajärgi kaugust kuni 800 meetrini; viga ei tohi olla suurem kui 25%;
7) peale 6-kilomeetrilise ulatusega jalutuskäiku kirjeldada rahuldavalt teepealseid juhtumeid ja nähtusi; 1 km jalgsi käia läbi 9 minutiga;
icon_cool.gif suurest osast nähtud asjadest pärast üheminutilist vaatlemist meeles pidada vähemasti 16 asja;
9) köita 8 sõlme, iga sõlme peale tarvitades mitte üle 30 sekundi (4 neist pimedas ehk seljataga);
10) maha raiuda puu ja üles ehitada telk kas riidest või okstest;
11) seletada Superriigi põhiseadust;
12) tunneb elementaarset topograafiat ja kaardijoonestamist. Oskab leida teed kompassi abil;
13) tunneb praktiliselt luuramiskunsti saladusi maastikul ;
14) oskab määrata umbkaudu aega, kiirust (loomad, linnud, kaardid) ja raskust ning silma järele kõrgust ja kaugust kuni 1200 meetrini, kusjuures viga ei tohi ületada 25%;
15) oskab lugeda jälgi (praktiliselt) ja joonistada 5-e metslooma või linnu jäljed;
16) teab nimetada kümme looma, kümme lindu ja kümme kaarti, oskab kirjeldada
nende kasulikkust ja kahjulikkust;
17) suudab ujuda 50 meetrit (ujumisest vabastatakse ujumist võimaldava veekogu puudumisel ümbruskonnas);
1icon_cool.gif tunneb tähtsamaid enesekaitse võtteid ;
19) peab olema elanud 3 ööd-päeva välitingimustes (väljaspool asustatud ala);
20) oskab pidada vähemasti 5-minutilise kõne

Heh, mitte kuskil ei räägita lendamisest!
Sa olid päästetud!
Kui keegi peaks tulema sulle ütlema, et mine ja lenda, siis pistad selle raamatu ütlejale nina alla – näidaku ette see koht, kus on kirjas, et Kotkapoeg peab lendama!
Kuigi...tegelikult oleks ju täitsa vahva...
Aga vähemalt olid sa mõneks ajaks päästetud.
Hakkasid hoolega raamatutarkusi praktikas katsetama ja harjutama, mille tulemusena tunned viimse kui oksakeseni ümbruskaudset metsa ega eksi seal kunagi ära, sul on perfektne mälu ja teadmised loomade ja lindude (ja mingil määral ka Kaartide) igapäevasest elust-olust, oskad kaarti joonistada ja ujuda, rääkimata suurepärasest esinemisjulgusest ja sõnaseadmisoskusest.
Aga ometi oli midagi nagu puudu...Võimalus kõiki neid oskusi teistele demonstreerida...
Peale verbaalse võimekuse muidugi. Seda demonstreerid sa iga päev ja mitte vähe.

Sinu õnneks tuli mõnda aega tagasi loomade juurde Hiir. Ei tea, kus ta siiamaani redutas, aga ühel päeval oli ta platsis ja kohe esimesest kokkupuutest temaga said aru, et Hiir on sinu võimalus ennast näidata. Hiir kuulutas suure häälega, et Kaardid, kes praegu Imedemaad valitsevad, on mõttetud diletandid ja aegunud rämps ajaloo prügikastis ning tegelikult peaksid hoopis loomad Imedemaad valitsema. Mis sind aga Hiirt eriti austama pani, oli see, et mees haaras kohe härjal sarvist ja hakkas Loomariiki reorganiseerima, parteid ning sõjaväge kokku panema ja seda kõike ühel üllal eesmärgil – võtta üle võim Imedemaal!. Loomad ärkasid kui talveunest, said lõpuks ometi teadlikuks oma väärikusest ning kõrgest kohast pjedestaalil, kuhu Loodus on nad oma käega asetanud. Liigipuhtus ennekõige!
Hiire ideed meeldisid sulle ja sobisid ideaalselt sinu eesmärkidega! Said kohe aru, et sul on avanenud võimalus ennast tõestada.
Teised loomad olid samuti Hiire ideedest vaimustuses, ajasid oma käpad-tiivad püsti ja skandeerisid: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!

Imetlesid täiesti siiralt Hiire vaimu tugevust ja tema organisaatorivõimeid. Hiir on kahtlemata üks karismaatilisemaid isiksusi, keda kunagi kohanud oled!
Hakkasid kohe Hiirel sabas jooksma ja kiitsid kogu oma kõneosavust mängu pannes maast taevani tema algatust. Muuhulgas andsid ka kiire ja põhjaliku ülevaate sellest, kes on kes Imedemaal ja kes milleks hea on.
Sinu vaev sai kuhjaga tasutud, sest loomulikult Hiirel ei saanud ju sinu anded märkamata jääda. Hiir määras su Propagandaministriks!
Oooo, milline au! Sind oligi lõpuks märgatud ja tunnustatud! Sind, Kotkapoega, kes sa kogu oma senise elu olid pidanud oma puudusi varjama ja neid teiste tegevustega kompenseerima!
Hiir sai aga kohe aru mis väärtused sinus peidus olid – vähe sellest, et sinust sai Propagandaminister, sa oled ka Hiire usaldusmees.

Sõjapealikuks sai Vana Krabi – igavesti ontlik ja loomade hulgas väga austatud vana kooli härrasmees. Kasvatab üksi kasulast Papagoi Loorit, kes on kõikide loomade üleüldine lemmik oma särava sulekuue ja särava olekuga. Vana Krabi on oma kasvandliku üle narrilt uhke ja saadab teda alati seltskonnas.

Asekantsleriks määras Hiir Part Dodo. Temas aimad võimalikku konkurenti, sest ka Dodo räägib palju ja kõvasti, aga kaugeltki mitte nii tarka juttu kui sina.

Alguses oli kõik kenasti kontrolli all. Siis aga hakkasid mõned loomad rahulolematust üles näitama – nad ei suutnud kuidagi alla neelata seda, et Hiir on nii suurepärane ja intelligentne liider ja hakkasid kadestama, õhutades teistes vaenu Hiire vastu. Peamiseks probleemiks olid Pat ja Patterson ja Sisalik Bill. No Bill ei kujutanud endast küll tegelikku ohtu, sest tema on lihtsalt poolemeelne ja kujutab ette, et ta on LEIUTAJA! Väike mõttetu sisalik, kes kannab igalt poolt, kust vähegi saab, mõttetut kola kokku ja räägib, kuidas ta peedist pesumasinale trumli tegi ja et kohe hakkab jalgratast leiutama, ainult lenkstangid on veel puudu.
Tal endal on paar kruvi puudu, ütles Hiir. Sa jagad seda seisukohta 100% ega jäta seda arvamust mitte oma teada.
Ühesõnaga, Bill on lihtsalt Pattersonide kaasajooksik. Aga need Pattersonid, vot see on häiriv kontingent. Tänu sulle õnnestus Hiirel teisi loomi veenda, või õigemini sinul õnnestus, kui nüüd korrektne olla, et Pattersonid on Hiire peale lihtsalt loomalikult kadedad ning tahavad nende püha eesmärki nurjata. Loomade veenmine polnudki eriti keeruline, mis ei ole ka imekspandav, sest sa oled ju nii karismaatiline ja võimekas kõnemees!

Asi lahenes sellega, et Pattersonid lõid Hiire moodustatud Loomariigist lahku, võtsid Billi kaasa ja ütlesid, et nemad hakkavad nüüd metsavendadeks. Hakkasidki. Elavad teised nagu metslased kuskil võsa vahel ja tegelevad seal mahepõllundusega, kasvatavaid porgandeid ja kapsaid.

Tegelikult ajasid Kala ja Konn Hiirel veel rohkem kopsu üle maksa, sest nemad leidsid, et neid kui veeloomi on rassiliselt diskrimineerinud – parteis olla kõrgete kohtade jagamisel täiesti ilmselgelt kvoodid paigast ära ja nemad ei kavatse seda mängu kaasa teha. Konn ajas rinna kummi, Kala lõi oma seljauime turri ja nii nad demonstratiivselt Loomariigist lahkusidki. Naljatilgad. Ja kus nad nüüd omadega on? Haaaa! Hertsoginna teenrid!!! Kas te kujutate ette! Selle asemel, et maitsta peagi saabuva võidu triumfi ning olla sel üleval momendil tulevase maailmavalitseja kõrval, lasevad nemad endale puuderdatud parukad pähe toppida ja praevad terved päevad auvahtkonnas Hertsoginna ukse kõrval!!!
Milline langus!

Selleks hetkeks oli Hiir ära tabanud sinu kõige tugevamad küljed – panna asju tähele, jõuda igale poole ning osata rahvaga suhelda. Seetõttu andis ta sulle veel ühe missiooni. Täiesti salajase missiooni – olla Hiire silmad ja kõrvad, käia ja suhelda loomade ja võimaluse korral ka Kaartidega ja uurida nende meelsust ning kõigest sellest Hiirele ette kanda. Kui vaja, siis hajutada loomade kahtlusi ja kõhklusi ning tõsta tema, Hiire head mainet. Et sellised asjad ei korduks.

Mida sa juba oled tähele pannud:
Vana Krabi, kes on Papagoi Loori ametlik hooldaja, hoiab oma silmateral kahtlaselt teravalt silma peal. Liigagi teravalt...
Kui Hiir hakkas parteid kokku panema, soovis Loori kaasa aidata ja temast sai Hiire parem käsi. Mõne aja pärast märkasid, et Hiir tunneb Loori vastu varjamatut huvi. Noh mõni ime...
Aga Hiir pole ainuke – Part Dodo keerutab kah kahtlaselt tihti Loori ümber. Kusjuures – Looril ja Dodol on täpselt ühesugused jalad. Hm, mingi vandenõu?

Grüps, Kuningapaari maagiline vapiloom, kes varem resideerus lossis ja käis oma sõbral Valekilpkonnal keset Tiiki asuval Saarel külas, kolis mõni aeg tagasi kogu täiega Saarele. Huvitav miks?

Vana Krabi käib kahtlaselt tihti Tõugu juures. Mis asju nad ajavad? Mis mees see Tõuk üldse on? Muudkui kükitab oma seene peal ja tõmbab piipu...

Kord, kui metsas luurel käisid, sattusid peale, kuidas Ärtu Soldat ja Hertsoginna Köögitüdruk põõsas nahistasid. Neile hiilis ligi Sisalik Bill, kes pani Soldati selja tagant pihta ühe uhke värvilise pulga. Soldat ei märganud midagi...Sa ei hakanud ka kisa tõstma – Ärtu Soldat oli ju kõigest Kaart! Peaks Billi käest uurima, mis ta selle värvilise pulgaga teeb? Hästi edev ja ilus oli teine...

Tuvi räägib muudkui kosmonautikast (huvitav, mis see kosmonautika on?) ja kellestki Gagarinist, kelle õlal ta istus ja kes teda palavalt armastas. Mõni aeg tagasi kuulutas ta kõigile loomadele, et sai Gagariniga muna. Sellest ajast peale on ta kapitaalselt arust ära. Muudkui valvab oma muna ja lubas oma pesa ümber traataia ehitada, sest tal on paranoia, et keegi varastab ta muna ära. Kes seda tuvi muna ikka tahab...
Kuigi, kui nüüd niimoodi isiklikult pinnalt vaadata, siis on Tuvi erakordselt armas ja romantiline olevus ning räägib ühtepuhku armastusest. Sina ei ole paraku veel kunagi armastust kogenud, mis teeb sind natuke rahutuks. Kui ta ometi selle Gagarini ära unustaks, siis võiks temaga täitsa tiiba ripsutada. Aga võib olla tunneb Tuvi ennast lihtsalt sama üksikuna kui sina. Hm, võiks ju proovida...Kui midagi välja ei tule, siis võib pärast ju ennast sellega välja vabandada, et Tuvi ei saanud oma Gagarinist üle.

Aga jah, peab kõik välja uurima. Ehk koorub siit midagi, millega saab Hiire juures kannuseid teenida. Sest sul on eluunistus. Peale lendama õppimise muidugi.
Sind jäi kummitama kotka kujutis raamatukaanel oleva lipu peal.
Raamatust said sa teada, et kotkas on läbi aegade olnud üks võimsamaid sümboleid, mida on kasutatud lippudel ja vappidel. Mõelda vaid, kui Hiire tulevase superriigi vapil ja lipul oleks SINU kujutis... Peaks sellest Hiirele kuidagi ääri-veeri rääkima...
Häh, siis võiks isegi selle lendamise värgi ära unustada! See poleks üldse enam tähtis! Ja keegi ei julgeks sulle enam kunagi meelde tuletada, et sa oled väike, armetu, alamõõduline, hale Kotkapoeg, kes ei suuda isegi lennata...