Hiir - Flake

Pinky: Gee, Brain. What are we going to do tonight?
The Brain: The same thing we do every night, Pinky. Try to take over the world.

Sina oled Hiir. Ei, mitte tavaline hall hiireke hallis mõttetus massis, vaid eriline! Esiteks oled sa täiesti tõupuhas valge hiir, ilma ainsagi defektita, mis tähendab, et sinu karvkate on 100% valge, saba ja käpad laitmatult roosad täpselt nii nagu peab ning silmad säravalt punased ning paiknevad täiesti sümmeetriliselt, mida ei saa just igaühe kohta öelda. Vähe sellest – sul on ajud! Ja see pole veel kõik! Lisaks sellele oled läbinud pika ja põhjaliku treening- ja koolitusprogrammi Sõltumatute Uuringute Instituudis, kus sa töötasid vanemlaborihiirena.
See kõik ei tulnud sulle just lihtsalt kätte.

Sa sündisid laboris. Oma vanematest on sul suhteliselt ähmane mälestus, sest kaotasid nad üsna varakult – nad mõlemad olid osalised ühes ohtlikus laborieksperimendis, mis neile lõpuks saatuslikuks sai ning nad surid pärast pikki piinu. Sel hetkel otsustasid, et sinuga nii ei lähe, sest sa oled eriline. Sa oled Väljavalitu, kelle eluülesandeks on vabastada kõik laboriloomad nende alandavast rollist külmavereliste teadlasmõrtsukate kätes.
Sa tegid plaani ning õppisid kõigepealt oma rõhujaid tundma – kuidas nad käituvad ja mõtlevad, õppisid ette aimama nende tegusid ja reaktsioone. Päev päeva järel panid kõik kuuldu ja nähtu kõrva taha, püüdes ise märkamatuks jääda ja ootasid oma tundi, sest sa teadsid, et kord see tuleb. Sa sepitsesid salaplaane, kuidas oma puurist välja pääseda ning päev-päevalt, lausa tund-tunnilt kasvas sinus vihkamine rõhujate vastu, sest nemad olid võtnud sinult (ja ka teistelt laboriloomadelt) vabaduse ja väärikuse. Sinult, kes sa vääriksid palju enamat! Sest sa oled täiesti tõupuhas ja intelligentne Hiir!

Lõpuks kandsid sinu ootused vilja. Üks naislaborant (tegelikult täitsa kenake ja lahke, mõnikord võttis ta su puurist välja ja mängis sinuga, paitas sõrmega ning musitas su ninaotsa, mis oli tegelikult väga meeldiv. Ükskord surus ta sind hellalt oma sügavas dekoltees paljastuvale rinnale...Hm.... see oli – khm - ...mnjah...)
Ühesõnaga – see naislaborant unustas oma juuksenõela täpselt sinu puuri kõrvale. Ja see oligi sinu kauaoodatud tähetund! Heheeee, itsitasid sa. Ära kunagi alahinda endast kasvult väiksemat, sest sa ei tea kunagi, milles ta suur võib olla! Ja sinu teatav nõrkus kauni laborandi vastu muutus põlastuseks – mõttetu blondiin!
Kuna laboris oli televiisor, mida valvelaborant öösiti vaatas, olid sa näinud nii mõndagi – mitmeid animasarju (sinu lemmik oli The Pinky and the Brain, kuigi nemad seal on sinuga võrreldes muidugi lootusetud käpardid), A-Team, McGyver ja muidugi särav superagent oo7 – James Bond (kui sa järele mõtled, siis sinu nõrkus naistinimeste vastu pärineb just Bondilt...). Aga tänu McGyverile sa teadsid, kuidas ja milleks saab kasutada tavalist juuksenõela.
Ja see õnnestus! Kohe esimesel katsel! Sa oled geenius!

Lõid demonstratiivselt jalaga oma puuriukse lahti ja astusid välja. Sa olid vaba!
Ooh, kuidas sa nautisid esimest sügavat hingetõmmet vabaduses! (Mis sisaldas natuke kloroformi ja eetrit).
Siis kostus blondi laborandi kiljatus – sa olid paljastatud! Enam polnud aega mõelda teiste vabastamisele, vaid päästa enda väärtuslik valge karvkate! Sa teadsid, et tõenäoliste põgenemisteedena tulevad kõne alla kanalisatsioon (McGyver) või ventilatsioonišaht (James Bond) ning sul tuleb laborant üle kavaldada (A-Team).
Kõik toimus nagu unes – sa põiklesid, hüppasid, kasutasid rippuvaid juhtmeid enda ühest kohast teise lennutamiseks (Tarzan) ning lõpuks õnnestus sul leida väike auk valamu all, millel polnud resti ees. Trotsides ülimat vastumeelsust sukeldumise ees sellesse haisvasse mülkasse (Shawshanks Redemption), laskusid põhjatusse pimedusse, teadmatusse, kus varitsesid sind tundmatud ohud muteerunud libaloomade ja muude monstrite näol (Underworld). Sa ei saa siiani aru, kuidas sul õnnestus nende käest pääseda, kuid ühel hetkel nägid sa valgust tunneli lõpus ning vedasid end kergendatult ohates sellest haisvast mülkast välja, rohelisele rohule, sinitaeva alla, vabana... (Shawshanks Redemption).

Veidi hinge tõmmanud, panid metsa poole ajama, kuni ühel rohelisel välul märkasid korraga Valget Küülikut. See ei üllatanud sind kuigivõrd, sest olid taolisi ka laboris näinud. Küll aga polnud sa kunagi kohanud Valget Küülikut, kes kannaks VESTI. Järgmisel hetkel võttis too vestitaskust kuldse uuri, vaatas seda korraks ning pomises: Mu kõrva ja karvad, ma jään hiljaks!” ning pistis siis jooksu.
See oli kerge šokk. Ning ilmne vihje sellele, et Valge Küülik oli INTELLIGENTNE ja KULTUURNE! Pikemalt mõtlemata järgnesid sa Valgele Küülikule ega kõhelnud ka siis, kui too pea ees küülikuurgu sisse tormas. Ühel hetkel kadus pind jalge alt ja sa kukkusid ja kukkusid ja kukkusid, kuni maandusid lehehunnikus. Aga juba olid sa kraps! Püsti ning kihutasid Valgele Küülikule järele, ümbrust tähele panemata ning jõudsid lõpuks rohelisele välule. Valget Küülikut ei paistnud kuskil.

Sa ei lasknud end sellest segada ja läksid edasi, kuni jõudsid metsa ja kohtasid teisi Loomi ning said nendega tuttavaks.
Muideks – teised loomad ei olnud sinu ilmumisest üldsegi üllatunud, mis tekitas sinus tunde, et just siia sa olidki määratud sattuma.
Loomad rääkisid sulle, et tegemist on Imedemaaga, kus elavad Kaardid, valitsejateks on Ärtu Kuningas ja Ärtu Kuninganna ja et nad on suht upsakad ega kohtle loomi endaga võrdsetena. See tõi sinus pinnale hiljutised mälestused ning tundsid, et on aeg tulnud ellu viia oma missioon – vabastada loomad Kaartide ikke alt!
Sa pidasid loomadele sütitava kõne kutsudes neid üles oma õiguste ja vabaduse eest võitlema ning kukutada Kaartide võim. Sa rääkisid, et hoopis nemad peaksid Imedemaad valitsema, mitte Kaardid, kes löövad aega surnuks mõttetute lõbustustega ja naudivad privileege, mis peaksid kuuluma hoopis neile – loomadele. Sest loodus ja loomad on ühte loodud, erinevalt Kaartidest, kes on vaid dekadentlik jäänuk ajaloo prügikastis. (Sa ise ka imestasid, kust need sõnad kõik tulid, aga siis meenus – sa olid näinud suurepärast ajaloolist filmi Hitler, mis oli sinusse sügava mulje jätnud). Oma kõne lõpuks sirutasid käe üles ning näole hirmtõsist ja patriootlikku ilmet manades hüüdsid: HEI, HIIR!
Ja nii mitu korda, kuni loomade pilgus tekkis säde ning nad liigutust ja sõjahüüdu sinu järel kordasid: HEI, HIIR! HEI, HIIR! HEI, HIIR!

Sellega olid sa tehtud mees. Sa tundsid masside toetust ja see oli ülimalt joovastav tunne – sind oli tunnustatud Juhina!
Mis puutub inimeste maailma, siis selle alandava episoodi oma elust otsustasid sa mälust jäädavalt kustutada. See veel puuduks, kui loomad teada saaksid, et sa oled oma senise elu veetnud puuris...Su renomeest ei jääks saba ega sarvi. Aga seda ei saa sa endale ometi lubada.
Otsekohe asusid sa parteid moodustama ja sõjaplaani pidama.

Sõjapealikuks määrasid Vana Krabi, sest ta oli suur tugev ja käreda häälega, lisaks veel väga kõva koorikuga, mis andis talle teiste loomade ees eelise.

Propagandaministriks sai Kotkapoeg, sest temas oli paras annus edevust ja esinemistahet. Pealegi said üsna ruttu aru, et ta on kõiges sinuga nõus ja räägib täpselt seda mida vaja. Tema ülevoolav innukus ja tingimusteta andumus sulle veensid sind, et Kotkapojast saaks sulle ideaalne spioon (filmist Hitler sa teadsid, et alati on keegi, kes tahab Suurt Juhti kukutada ja teda alt vedada). Niisiis tegid Kotkapojale ülesandeks loomade meelsuse suhtes maad kuulata ja kõigest sulle ette kanda.

Asekantsleriks määrasid Part Dodo, sest ta oli omapärase häälematerjaliga ning piisavalt aeglane, et sinu äraolekul mitte jõuda ühtegi otsust vastu võtta.

Sa pole ju naiivne! Sa saad väga hästi aru, et oma missiooni elluviimiseks – Take over the world - peab sul selja taga olema partei, kes sulle pimesi järgneb, küsimusi esitamata.
Ausalt öelda, ega nad ei esitanud neid ka..
Alguses oli kõik kenasti kontrolli all. Siis aga hakkasid loomad rahulolematust üles näitama – nad ei suutnud kuidagi alla neelata seda, et sina oled nii suurepärane ja intelligentne liider ja hakkasid kadestama, õhutades teistes vaenu sinu vastu.

Peamiseks probleemiks olid Pat ja Patterson ja Sisalik Bill. No Bill ei kujutanud endast küll tegelikku ohtu, sest tema on lihtsalt poolemeelne ja kujutab ette, et ta on LEIUTAJA! Väike mõttetu sisalik, kes kannab igalt poolt, kust vähegi saab, mõttetut kola kokku ja räägib, kuidas ta peedist pesumasinale trumli tegi ja et kohe hakkab jalgratast leiutama, ainult lenkstangid on veel puudu.
Tal endal on paar kruvi puudu, arvad sa ja ei jäta seda arvamust mitte oma teada.
Ühesõnaga, Bill on lihtsalt Pattersonide kaasajooksik. Aga need Pattersonid, vot see on häiriv kontingent. Tänu oma ustavatele parteisõduritele Vanale Krabile ja Kotkapojale õnnestus sul teisi loomi veenda, et Pattersonid on sinu peale lihtsalt loomalikult kadedad ning tahavad nende püha eesmärki nurjata. Loomade veenmine polnudki eriti keeruline, mis ei ole ka imekspandav, sest sa oled ju nii karismaatiline ning sinu eesmärk püha.
Asi lahenes sellega, et Pattersonid lõid sinu moodustatud Loomariigist lahku, võtsid Billi kaasa ja ütlesid, et nemad hakkavad nüüd metsavendadeks. Hakkasidki. Elavad teised nagu metslased kuskil võsa vahel ja tegelevad seal mahepõllundusega, kasvatavaid porgandeid ja kapsaid. Sul on tunne, et lugu ei ole veel sellega lõppenud ning aegajalt saadad Kotkapja luurele, et millega nad seal tegelevad. Ega sul mingeid kõhklusi ei ole, aga kahtlused...kahtused ei lase magada...

Tegelikult ajasid Kala ja Konn sul veel rohkem kopsu üle maksa, sest nemad leidsid, et sa oled neid kui veeloomi rassiliselt diskrimineerinud – sinu parteis on kõrgete kohtade jagamisel täiesti ilmselgelt kvoodid paigast ära ja nemad ei kavatse seda mängu kaasa teha. Konn ajas rinna kummi, Kala lõi oma seljauime turri ja nii nad demonstratiivselt sinu Loomariigist lahkusidki. Naljatilgad. Ja kus nad nüüd omadega on? Haaaa! Hertsoginna teenrid!!! Kas te kujutate ette! Selle asemel, et maitsta peagi saabuva võidu triumfi ning olla sel üleval momendil tulevase maailmavalitseja kõrval, lasevad nemad endale puuderdatud parukad pähe toppida ja praevad terved päevad auvahtkonnas Hertsoginna ukse kõrval!!!
Milline langus!

Tegelikult oleks hea, kui saaksid kuidagi teha Kala- ja Konn-Teenrist enda topeltagendid. Oleks neist niigi palju kasu...No ja kui järele mõelda, siis võib ju neile meelitamiseks pakkuda mingit kohta oma parteis... Muidugi ainult sel juhul, kui nad selle välja teenivad...

Pärast loomulikku kadu hakkasid teiste loomadega planeerima rünnakut Kaartidele. Aga oh häda – teil ei ole relvi! Need aga on hädavajalikud, sest Ärtu Soldat on terve pundi kaardiväelasi õpetanud mängumõõkadega vehklema. Okei, need küll ei tapa, aga on piisavalt ebamugavad asjakesed, millega on võimalik päris palju haiget teha.
Kust saada relvi?
Siis tuligi sul mõte värvata Valge Küülik relvakaupmeheks – tema ju käib inimestemaal ja saab sealt kindlasti igasuguseid asju kätte. Sa palusid Valgel Küülikul tuua üks ports kääre, sest nagu sa teada oled saanud, on käärid Imedemaal ainuke asi, millega saab Kaarte tappa – Timukas, kellel on ainukesena licence to kill (James Bond), kasutab selleks just kääre. (Seda plaani hoiad sa muidugi salajas, sest loomad ei tohi ju teada saada, et sa inimestemaalt oled. See puurisistumise-värk, noh.)
Läksid isiklikult Valge Küüliku jutule ja rääkisid nii läbi lillede, jättes mainimata selle, kuidas sa tema kannul siia sattusid, et sul oleks vaja kääre. Valge Küülik osutus puhastverd ärimeheks, keda absoluutselt ei huvitanud, mida sa kääridega pihta hakkad, ütles DIIL!, juhul kui tood talle vastu neid suurepäraseid orgaaniliselt kasvatatud maheporgandeid, mida Pattersonid metsas aretavad.
See on natuke keeruline koht sinu plaanis, sest oled kindel, et vabatahtlikult Pattersonid sulle porgandeid ei anna. Hm..... sa pead midagi välja mõtlema...
Üks nõrkus on sul ka – koogid ja tordid! Sa tead, et Valge Küülik saab neid kuskilt. Hm...tahaks kaaaaa...

Aga sinu elu ei koosne mitte ainult muredest...
On ka päikesekiir igas sinu päevas.
Neil päevil, kui sa veel parteid kokku panid, jäi sinu pilk mitmel korral peatuma Papagoi Looril. Muidugi pidid sa tunnistama, et Loori on kohaliku Loomariigi kõigi värvikirevam, kauneim ning stiilseim olevus, kuid sinu äärmiselt intelligentse Hiire juures ainult sellest ei piisa, eksole. Mis sind tegelikult Loori juures lõpuks viimseni ära võlus, oli tema entuasiasm, pühendumine pühale üritusele, kuidas ta energiliselt kädistades ringi sibas ning kõiki teisi loomi nokkides tagant kihutas. Ja see kõik tema, Hiire, püha missiooni heaks!
Selline ennastsalgavus ja pühendumine ei saanud tähelepanuta jääda. Sinu hinge puges üle väga pika aja puhas härdumus, kui sa seda imepärast olendit jälgisid. Millegipärast meenutas ta sulle hetkeks kaunist blondi laboranti. Kord tabasid sa endal Loori kauni naeratuse ja sel hetkel sa teadsid – Loori tunneb sama, mis sina!

Nüüd ei olnud enam takistusi sinu teel! Sa olid otsustanud Loori endale saada!!
Mõelda vaid – puhast tõugu elegantne Papagoi! Liigipuhtus ennekõige!
Noh, tegelikult üks asi on Loori juures, mis sinus küsimusi tekitab – Loori jalad...Sinu teada peaks papgoi jalad natuke teistsugused olema. Vähemalt sellel papgoil oli, kes laboris elas.
Oma hämmastuseks avastad, et Loori ja Dodo jalad on sarnased.
Brrrrrrrr...

Kui hästi mõjub särav Loori su imagole, kui sa kord Imedemaa valitsejaks saad...
Niisiis esitasid Loorile auväärse kutse sinu juurde kolida ja koos elama hakata, et kõik saaksid aru, et sina oled selle suurepärase linnu ainuke uhke omanik. Sest ausalt öelda käib sulle juba pikemat aega närvidele see, et Part Dodo ühte puhku Loori ümber tiirleb. Ja Krabi ka muudkui tiirutab oma hoolelause ümber, ei lase teil rahulikult koos olla.

Loori lausa sulas sinu ettepanekust, lõi kombekalt silmad maha ja teatas, et siis peaksid sa Vanalt Krabilt kui Loori hooldajalt tema kätt paluma. Oooo, milline kõrge moraal ja kombed! That’s your girl! Kõrgem klass! Lubasid esimesel võimalusel seda kohe teha, kui kiired riigiasjad aetud saavad, aga oh, neid on niiiii palju!

Ja pealegi Kuningas ja Kuningaemand korraldavad täna uhke aiapeo, kuhu loomad ei ole loomulikult kutsutud...Milline teotus! Kuidas nad julgevad loomi niimoodi kohelda!
Ja eelkõige muidugi teda, Hiirt, alahinnata!
Sa pead oma tegevust forsseerima...
Pidu oleks ideaalne võimalus pealetungiks ja Kaartide kukutamiseks. Nad on seal kõik kerglases peomeeleolus ega oska rünnakut oodata.
Aga kõigepealt – relvad.....
Ja siis Loori...
EI!
Kõigepealt sinu kõne! Sinu sütitav pöördumine loomade poole, et anda neile teada, kuivõrd alatult Kaardid nende suhtes on, et neid peole ei kutsunud. Või et loomad on nende silmis teisejärgulised, mitteväärilised, pööbel...
Me veel vaatame seda asja...
_________________